Jõulud!

Jõulupühad Küpsise moodi: Alari vanemate juures, kodus ja minu ema juures!

Toiduvalmistajad:) Alari isa pea on kaduma läinud... :D

HULL

Kus on kingitus?

Siin ta on!

Veel nänni!

 

Kilkav trenn ja Musiku jubilei!

TAKO kolis nüüd uude halli Maardusse. Oijah, esimest korda trenni minnes hakkasin ettenägelikult pea tund aega varem minema... ja jõudsingi täpselt tunniga kohale:) Eile sõitsin sinna 25 minutit midagi! Progress!

Eile olimegi trennis kolmekesi: mina, Anne ja Ege oma borderikutsika Gittaga. Anne jooksis Rikaga rada vaid mõned korrad, Gitta tuiskab ringi veel ilma tõketeta ja siis olin mina. Ma pidin Küpsise töölesaamiseks kilkama - ja oi ta siis jooksis ka. Mul oli trenni lõpuks hääl kähe.

Eelmisel laupäeval oli Rucolas TAKO jõulupidu ehk koeraomanikud ilma koerteta. Asjalike ja teadlike koerainimeste seltskond, ülihea söök ja koerajutud:) Heaven on earth! Kui Rucola kinni pandi, läksime väiksema seltskonnaga edasi ühte ülilahedasse vinoteeki, mille nimi mul meelde ei tule... mingi Kuke-teema:) Kristi valis veini ja oi kui hea see oli!! Muidugi mõtlemapanev oli see, et 5-kesi me seal istusime ja mina olin ainuke, kellel on ainult üks koer... hmm:) Arenguruumi on!

Möödas on ka 8.12 - minu neljajalgse 5-aastane juubel!! Uskumatu, kuidas aeg lendab. Tegime sel päeval Küpsisega ühe pikema jalutuskäigu Stromkal ja siis olime lihtsalt kodus! See kõlab nagu Küpsise ideaalne päev - terve päev kõik kolmekesi koos! Õhtul tegin meile õhtusöögi ja jõime lõpuks ära Alarile kingitud 2001 aasta veini ära - ma olen aasta otsa selle järgi vesistanud - mmm - küll oli hea! 2 päeva ja 2 väga head veini - see on nüüd veits offtopic, aga ei saa mainimata ka jätta:)
Küpsis sai ka maiustada - kala ja natukene jäätist ka:)

Minu ema kingitus - uus pesa!

Istu! Teeme ühe pildi!

Jääätis!

Nüüd on meil trennidest väikene jõulupuhkus-paus. Viimasel ajal on neid helgeid hetki kuidagi vähe olnud... aga samas jäävad need jälle seda eredamalt meelde! Kunagi hiljem pikemalt sellel teemal.

TAKO Agility võistlused 23.-24.11

Viimased trennid on meil järjest ja järjest ja järjest läbi kukkunud. No kohe nii, et ükskord hakkasid mul lihtsalt pisarad voolama. Kui koer lihtsalt SEISAB ja VAHIB keset platsi, siis ajab ikka vihale küll. Ja nii ikka uuesti ja uuesti ja uuesti. Ma ilmselt olen lõviosa oma tutvusringkonnas ära tüüdanud teemadega stiilis "koeral on motivatsioonikriis" ja "kuidas minu slaalomikunnist on slaalomitropp saanud"... aga tõesti, ega ma vahepeal suurt muust pole mõeldnud. Nii et mitte väga positiivsed tuuled meie agilitykarjääris.

Nii et päris ausalt ma ei teagi, miks ma end sinna võistlustele kirja panin. Ometi ma panin ja täna see võistlus siis toimus. Eile veetsin terve päeva A3 toimkonnas - no ikka on, kuhu tahaks jõuda:)

Me oleme tegelikult 1 jooksu kaugusel A2st, aga trennide negatiivses valguses ma sinna saada ei tahtnudki... ideaalis muidugi ma tahan, aga annan ka endale aru, et meil pole praeguses vormis olles A2 mitte midagi teha.

Nüüd tänasest. Kohtunik oli Algirdas Valčiukas Leedust.

HÜPPERADA

Vaatasime alguses, et slaalom viiakse platsilt minema... aga ei, kus sa sellega:) A1 ikkagi ju. Slaalom asetati tagaseina äärde ja suunaga otse seina. Siis sain kohe aru, et ega sealt head nahka ei tule... aga tõkked 10-11-12, mida ma kartsin, läksid hästi! Küsisin ka Tiinalt nõu, kes oli ka tõkete vahelt läbijooksmise poolt. Mingi aeg me tegime trennis ka analoogset asja ja ka siis sobis mulle läbi jooksmine rohkem.

Muidugi start on meil alla igasugust arvestust. Tõesti. Keskendumisvõime absoluutne null. Edasi läks kõik üsna ilusti... kuni slaalomini. Ja ma ei oska ka slaalomit poole pealt parandada - me pole seda trennis ka kunagi õppinud ja minu meelest on see ka loogiline: slaalom on slaalom ja see tuleb ju kõik ära teha. Muide vahepeal astusin ma ise slaalomi pulkadest läbi, mis tegelikult tähendaks DSQ, aga kohtunik ilmselt siis ei märganud seda... pärast seda läks jälle enam-vähem... kuigi tõkkele 10 tuli ta üsna napilt-napilt, vabalt oleks võinud ka mööda tulla.

Igatahes saime me III koha. Üldjoontes jooksuga olen rahul, vähemalt oli koeral mingigi kiirus:) Suur miinus muidugi stardi eest ja veel suurem miinus slaalomi eest.

1. AGILITY RADA

Rajaga tutvudes kartsin slaalomit ja tõkkeid 12-13-14... see keerutamine on meile raske, sest nii pagana lihtne on nina maha pista ja see sinna jättagi. Ka tunnel enne viimast sirget oli päris hea ahvatlus.

Jällegi start - no mida on stardis ringi vahtida? Vahepeal on video udune, aga ise olen üsna rahul oma käevahetusega peale poomi - jõudsin:) Tagantlõikamist poomi/kiige peale oleme me trennis teinud, aga ei riskinud võistlustel seda proovida. Poom oli ka üsna ilus ja kiire:) Kiik tuli küll kolakaga alla ja tõrget me ei saanud, aga see polnud küll nüüd see, mida ma olen õpetanud ehk et kiik tuleb enne lasta maha kukkud ja SIIS maha joosta, küll ei tulnud välja. Pärast kiike jõudsin kätt vahetada, aga oleks kiik korralik olnud, oleks see veel paremini õnnestunud. Jällegi, tagantlõikamist ei riskinud teha, niigi on kiik meil üks nõrk koht. Ja ka A - see A otsas passimine on meil täielik klassika:P Ja kuna puhas rada terendas juba peaaegu silme ees, siis püüdsin ma väga korralikult vältida seda tunnelit seal tagaosas (kuhu paljud koerad siiski läksid) ja samas tabada tõket (kust paljud koerad mööda tulid)... juhtus aga see, et crashisin täie hooga tõkketiiba sisse ja lendasin koos tõkketiivaba pikali maha. Oioioioioiiii! Sinna meie ilus jooks läks ja Küpsis muidugi võttis kohe minu audisoleku aja endale nuhkimiseks... DSQ oli meil niisiis käes juba enne slaalomit. Slaalom, kui hoog üles sai, tuli täitsa ilusti seekord välja ja viimased tõkked samamoodi. Sellest jooksust on mul kohe pagana kahju - oleks tulnud ILUS tulemus:D

2. AGILITY RADA

Siin on hea enne muidugi see, et tõke nr.1 kukkus maha juba siis, kui me alles stardis oma vilet ootasime. Hahaa:) Kuigi tavaliselt tõkete hüppamine ei ole probleemiks. Olin kuni starti minekuni segaduses, kuidas peaksin lahendama tõke 4 - slaalom - tõke 6 ja tunnel 7 - kombinatsiooni. Alguses mõtlesin joosta üldse paremalt poolt ja mitte kätt vahetada... siis oleksin jäänud poomi ja slaalomi vahele ja EHK poleks siis Küpsis slaalomisse jooksnud... samas oleks siis olnud suurem võimalus ta valesse tunneliauku lükata. Kuna Anne soovitas siiski vahetada kätte juba enne 4ndat tõket, siis valisin selle variandi... Ise ei tulnud esmapilgul selle pealegi:) Kuigi paljud minikoerad keerasid seal slaalomisse valesti, siis ise joostes tundus küll nurk lausa ideaalne ja hoog sees ja tegelikult ei oleks pidanud seal probleemi olema. Meil aga muidugi oli... kõigepealt väike lootus, et äkki õnnestub... siis niisama seal slaalomi alguses vahtimine ja siis LAMBIST jooks poomile. WTF??? Ma tõesti ei saa aru, kust see nüüd tuli? Ja kui slaalomit lõpuks tegema hakkas, tegi väga hästi... kuni kiigeni. Ja siis kuna eelmine kiik läks liiga rapsides, siis see kiik läks liiga uimerdades. Ja muidugi see viimane tõke, millest ta nuhkides mööda tuli... ja mul polnud motivatsiooni seda parandada ka enam.

Kokkuvõttes olen ma tänase päevaga ja meie tulemustega rahul, sest Küpsis JOOKSIS!! Ma ei tõesti enam ei tea, mis temaga trennides lahti on... kas võistluste adrenaliin on siis tõesti nii palju tugevam ja see mõjutab Küpsist nii palju? Või on see selles, et platsil pole nn segavaid faktoreid - trennis on ikka ju platsi ääres ka teised treenijad ja ikka on rohkem liikumist... ma ei tea. Samas ei saa teda ka vati sees treenida ja siis loota, et ühelgi võistlusel platsi ääres teisi koeri ei ole...  Ma tõesti ei tea. Igatahes sain vähemalt kinnitust sellele, et Küpsis ikkagi on võimeline jooksma:) Asi seegi!!!
 

Sügis

Viimasest postitusest on juba päris kaua möödas. Trennidest on meil umbes kuu aega pausi olnud, aga nüüd kohe-kohe on Anne ka tagasi ja meie trennidki algavad siis uuesti. Nüüd jätkame 2x nädalas agility treeningutega ja SK enam ei tee - see oli Anne mõte, sest SK me võistlema ilmselt ei hakka ja Küpsis on juba piisavalt arenenud, et nüüd võiks keskenduda meie põhialale:)

Paar pilti ka:

Puu otsas:)

uus vaip:)

Meie teine puhas A1 - one more to go!!!

Minu hetke ajel tehtud otsus meid Luigele kirja panna osutus vägagi õigeks:) Oleksin võin ka laupäeval võistelda tegelikult:)

Igatahes hakkasin siis minema ja hommikul jälle vihastasin korralikult McDonaldsi peale - või noh ei vihastanud, aga... olin üsna kindel, et kella 10st saab juba burksi ka osta, aga ei - alles 11st. Krt küll. Tahtsin siis osta selle hommikusöögimuffini sealihaga, aga see olevat päris vürtsikas olnud... nujah, nagu aimasid, et mul on tegelikult kõht täis ja seekord vaid koerale maiust vaja. Võtsin siis hommikumuffini kanaga - see kana seal sees polnud küll päris see, mis vastaks minu ettekujutusele ideaalsest maiusest. Ja pealegi maksis see sai 2.30 - juustuburks maksab 1.-. Ühesõnaga, sucks big time. Nüüd jätan meelde, et tuleb ENNE võistlusi üks burks osta või hoopis Hesburgerisse minna. Mingi aeg oli teema selle ümber, mida need burgeri pihvid sisaldavad - sisaldagu mida tahes,  aga koera tõmbavad nad käima.

Sõitsime siis Luigele - olin seal varem toimkonnas olnud ja seega oli tee selge. Jõudsime kohale openi midiklassiks, nii et mul oli ilusti aega regada ja eluka pesa Britni kõrvale sisse seada. Ka Kristi Sipsuga seadsid end meie juurde sisse. Kõik A1 midid koos:)

Kohtunikuks oli Antonin Grygar Tshehhist.

Esimene rada tundus tutvudes ülimalt lihtne - rajal polnud ei kiike ega slaalomit ega ka mitte ühtegi sellist väga nipikat kohta. Kõvasti ma seda muidugi öelda ei julgenud, sest tavaliselt tuleb lihtsal rajal mingi eriti loll feil.

Veel üks suur pluss oli, et rada sai alustada koeraga koos. Meie number oli 15 ja kuidagi nii kiiresti läks see... umbes et starti nr.8 ja valmis panna nr.14. Oh joy! Tegin enne starti kontaktiharjutusi ja hüpatasin Küpsise soojendustõkkest üle.

Rada läks meil algusest peale üle ootuste hästi. Küpsis ei kadunud kordagi kuhugi ja oli kogu aeg kontaktne ja hingega asja juures. Super! Ma pean teda muidugi kogu aeg hüüdma - hopp-hopp-hopp-jookse-jookse-poom-pooooom-poom... jne jne. Igatahes tuli meile sealt meie teine puhas rada:) Juhuuu!!! Selline Küpsis mulle meeldib!

Mahtusime ilusti aega ka, kiiruseks aga tegelikult üldse mitte mingi suurepärane 3,74. Ja ma omast arust täiesti lidusin ja minu meelest oligi meil üsna kiire jooks. OK, sekundi või poolteist võibolla kaotasin A ja teist sama palju poomi peal, sest ma nõuan ikkagi kontaktpinna lõpus seisatamist. Poom on poom siis, kui tagakäpad on poomil ja esikäpad maas - siis tuleb kiitus stiilis "jee, hästi poom" ja alles siis järgmine tõke. A'ga samamoodi. Aga ikkagi oleme me aeglased, vaatasin RV võistluste tulemusi ja seal oli peaaegu kõikide koerte kiirus üle 4 ja osadel isegi 5 millegagi.

Teisele rajale tassiti kohale nii kiik kui ka slaalom. Slaalom... ma ei teadnud, mida oodata või mõelda, trennis sisehallis oli Küpsis ilusti slaalomi ära teinud, ümber slaalomi oli ka piisavalt vaba maad ja ühtegi ahvatlus lähedal polnud... ehk teeb ära. Samas panin end valmis ka selleks, et tuleb sealt saalomist lihtsalt läbi joosta.

Etteruttavalt ütlen, et nii ka läks ja DSQ meile tuli. Muidu rada jällegi oli joostav ja sai jälle ka koos koeraga alustada. Tunnel läks poomi alt läbi ja siis tuli ta saata teise tunnelisse ja ükskõik kumba tunneliauku. Alguses oli plaan ta nn tagantkätt tunnelisse saata, aga siis tundus mulle, et ta võib nii kogemata üle poomi otsa hüpaga ja otsustasin valsi teha hoopis. Kuni slaalomini läks kõik ilusti... kotist välja tuli slaalomisse keerata
ja ka slaalomis oli Küpsis peaaegu juba seda nägu, et teeb selle slaalomi ära, aga ei... milleks. Ma ei tea, mis pagana põhimõte see tal on, aga väljas slaalomit ta ei tee.
Kolm korda proovisime ja siis jooksin sealt lihtsalt edasi... rajal oli ka kiik, nii et ostustasin siis hoopis seda proovida. Kiige peale tuli Küpsis ilusti, seal ta muidugi uimas ja väga väga ettevaatlikult liikus, aga vähemalt maha ei hüppa. Nii et saime vähemalt vabas õhus kiike harjutada. Ja rada edasi läks jällegi väga hästi. Njah.

Igatahes saime II koha ja karika ja 1 kilo toitu ja mänguasja ka:) Britni sai 5kaga III koha, nii et kaks lontkõrva said poodiumile!!

Britni ja Küpsis oma karikatega:)

Autasustamine

Võistluste pilte ega videosid mul seekord pole, telefonil hakkas aku tühjaks saama ja ega seda polnud kellelegi eriti anda ka - kõik tuttavad olid ise võistlemas või siis rajal tööl.

Pean nüüd kiiremas korras alustama Küpsisega kiiruse- ja motivatsioonitreeninguid. Ma TEAN, et ta võiks olla palju kiirem ja mul see on vaja üles leida. Muidu pole meile A2 midagi teha. Kõigepealt tuleb sinna aga saada - ja selle nimel me siis nüüd treenimegi:)
 

Ja trennihooaeg algab... :)

Sellest nädalast oleme taas trennilainel. Tehtud on juba üks SK ja üks agility trenn.

Slaalomit ei olegi Küpsis õnneks ära unustanud - eile lidus nagu vana slaalomikunn ilusti slaalomi läbi. Ma just hakkasin mõtlema, kas see olin ikka mina, kes ütles, et slaalom on selline asi, mida mul pole vaja isegi väga kõvasti kontrollida ja kelle koer siis Pärnus slaalomist nii konkreetselt mööda tuli. Olin mina jah - aga hallis sees ikkagi tuleb slaalom ilusti välja:)

Küpsis oli eile trennis ka täitsa normaalne - oli üsna kontaktne ja isegi jooksis enda kohta päris kiiresti ja korralikult.

Panin ta mingi hetke ajel Luige võistlustele ka kirja. Eks näis;)
 

üks mõte

Mingi nädal tagasi sattusin Facebookis peale Tarmo Alti järeldustele, mis ta oli teinud lastelaagris töötades. Või nu umbes selline case oli. Kuna kõik seda väga innukalt jagasid ja kiitsid, lugasin minagi need järeldused läbi. Ja tõmbasin kohe oma peas paralleeli koerandusega.

Minu Küpsis pole mitte kõige sõnakuulelikum loom ja kohe kindlasti ei saa ma seda tema tõu eripära või kaasasündinud iseloomu kaela ajada. Olen ise liigse pehmotsemisega (või siis teisalt liigse närvilisusega) kõvasti puusse pannud siin-seal.

Igatahes jäi mulle sealt järeldustest kõige rohkem silma selline: Ei ole vaja lapsele tekitada arusaamist, et toimub ainult see mis talle meeldivaks räägitakse. Kohati on lihtsalt nii, et PEAB!!! ja peab kohe ning ilma pikema jututa! 

Et siis Küpsindusse ümber pannes - ei toimu ainult see, mille eest maius nina ees terendab ja mis on lõbus. On asju, mida PEAB ja kohe. Näiteks minu juurde tulemine KOHE kui kutsutakse. See, et EI tähendabki EI.
Ma ei tea, miks mul tuli tahtmine see siia kirja panna. Ehk on mulle endale sihiks ja ehk on on õpetuseks mõnele algajale koeraomanikule. Sest Küpsisega on küll kohati nii, et ta lihtsalt konkreetselt näitab mulle f*kki, vahib otsa ja teeb ikka seda, mida ei tohiks.

PS: Käisime Kristini ja Tessy juures väli-slaalomit harjutamas ja no ei-ei-ei, mingi hetk ta 4 pulka isegi tegi (vähemalt ei ole unustanud, mis värk on), aga no... brrhh :) Ei oska seisukohta võtta, pole ju väljas nii teistmoodi see slaalom. Varsti-varsti hakkavad meil jälle hallitrennid - jee!!! Kindasti ma tahan võistelda, aga seda, kas õues ka veel võistlen sel suvel, ma öelda ei oska veel. Eks varsti näis!

 

Pilte:)

Trenne meil suvel pole ja välivõistlustele ma enda nina enam ei pista, nii et midagi põnevat mul kirjutada pole. Mõned pildid siis hoopis:

Alari ema sünnipäevalt - ta suutis norida süüa ja haukuda ja toas ringi joosta. Lõpuks aga rahunes maha ka:

vahukoorenina:)

Ja ükspäev käisime Nõmme-Harku metsarajal jalutamas:

My Küpsis walks with me:)

 

Feil ja feil ehk käisime Pärnus võistlustel

Täna toimus agility võistlus Pärnus, Tammistes. Kohtunik Peteris Akimovs Lätist. Meie esimene välivõistlus sel hooajal.

Olime juba enne Britni perenaise Kadriga kokku, et lähme ja võistleme ja siis pärast lähme talle külla:) Nii et trenn ja chill koos.

Väljas me üldse harjutanud pole, nii et eriliselt suuri ootusi mul ei olnud. Hommikul kodust startides veel sadas ka.

Igatahes kohale me jõudsime:) Plats iseenesest oli ilusti siledaks niidetud, pehme muru ja sile pinnas, aga aeda platsil ümber polnud ja rahvas oma koertega sagis ilusti ümberringi. Igatahes panin ta pesa paika ja siis käisin temaga jalutamas, et ta natukenegi harjuks sellega, et täna tuleb õues olla.

Proovisin temaga soojenduseks slaalomit teha - ja ta jooksis sellest täiesti mööda. Mitu-mitu korda. Täiesti nagu ignoreeris. Sellist asja pole enne olnud, aga kuidas iganes ma ka ei proovinud teda slaalomisse saada, see ei õnnestunud - lõpuks ei viitsinud ma enam vihastada ja pistsin koera pessa võistluste ootele.

Õnneks oli Anne ka kohal:) Ja meie trennist olid veel Ege Skipuga ja Ülli Kustiga.

Rajaga tutvudes öeldi, et kohtunik on see nokamütsiga valge mees:) Millegipärast ajas see mind hullult naerma... nagu ümberringi oleks kõik mustad tüübid:P

Rada tundus täiesti joostav, slaalomi nurk oli küll selline kahtlane, aga muidu tundus täitsa joostav. Minisid väga palju ei olnud ja siis oligi Britni kord ja siis Küpsis. Ma tegin temaga enne stardi juures natuke kõrvalkõndi ja isegi mingil hetkel oli meil üsna hea kontakt.

Niisiis... jõudsime tehtud esimesed 5 tõket ja kui muidu jääb Küpsis alati A peale piisavalt kauaks uimama, et ma jõuan vabalt kätt vahetada, siis seekord oli tal sealt vaja kiiresti alla tulla... muidugi tuiskas ta siis ka täiesti valele tõkkele. Siis saime oma DSQ kätte, aga mõtlesin ikka lõpuni joosta... kuni slaalomini jooksimegi, aga seal kordus sama jama, millest ma juba enne kirjutasin - neid pulki polnud tema jaoks lihtsalt olemas. Proovisin vist mingi 3-4 korda, aga siis sai siiber ja jooksime platsilt minema. FEIL VOL 1.

Teine rada tundus ka täitsa joostav. Slaalomi nurkki oli talutavam isegi veel kui esimesel rajal. Küll aga oli kohal meie "suur sõber" kiik ja see oli kohe teine tõke. Tutvudes tundus rada jällegi joostav... koos Küpsisega olid aga lood hoopis teised. Hoopis-hoopis teised. Esimene tõke oli ilus, aga kiigele ta lihtsalt keeldus tulemast... vahtis seda kiike, vahtis ringi ja isegi ka mulle otsa, aga kiige peale ei tulnud ikkagi. Mul kummitas peas mingist eestikeelsest loost pärit lause, et kerin sõrme püsti ja näitan lihtsat f***i - Küpsis just täpselt seda tegigi. Jooksime siis kiigest mööda, et natukenegi midagi veel teha saaks - paar tõket veel saime tehtud, poomi ka isegi ja kuigi ma seisin ta kõrval ja käsklus POOM kõlas üsna kõvasti, jooksis ta ikkagi kontakti üle. MIDAAAA???? Ma ei teagi, mis veel, aga ka sealt rajalt tulime me lihtsalt ära. FEIL VOL 2.

Kuna me pole üldse väljas harjutanud, siis oli meie absoluutselt alla igasugust arvestust jäänud tulemus ka mõnevõrra ettearvatav... lõhnad ja Anne meelest segas Küpsist lisaks tundmatule keskkonnale ka veel teadmine, et omad kuskil publikus on.

Mõned fotod:


Ilma koerata on kõik rajad joostavad:)

Üks ilus hüpe!

Tunnel!!!!

Udune, aga mulle meeldib see idee - roosas biigliomanikud, briardi peale haukuvad biiglid ja 2x2DSQ.

 Igatahes pärast läksime Kadri juurde ja tiksusime seal:) Koertel oli võimalus mängida, aga väga huvitatud nad sellest ei olnud - pigem meeldis neile süüa norida või siis lihtsalt ringi nuuskida:)

Ma nüüd juba sportlikust hasardist võistlen ilmselt ka järgmisel nädalavahetusel A-Koera välivõistlustel - kas saab selle pagana slaalomi väljas tehtud või ei saa?

 

ESIMENE PUHAS A1 - JEPIIII!!

Täna osalesin A-Koera eksamil. Pidin võtma Ege peale ja kuna ma eelmine kord jäin tema juurde hiljaks, siis hakkasin aegsasti minema. Irw ja muidugi kuskil Olümpsi juures avastasin, et mu võistlusraamat on koju jäänud. Kimasin siis tagasi ja jõudsin Ege juurde 15-minutilise hilinemisega.

Loole jõudsime õnneks ilusti. Õnneks väga palju rahvast ei olnud, biigel Britni oli igatahes kohal.

Kohtunik oli Svetlana Zolotnikova.

Esimene rada oli mõnus lihtne hüpperada, nn soojendus. Oli ka mõnus S-kujuline jooksurada. Meil läks üsna normaalselt kuni ta lihtsalt otsustas tunneli ees kõrvale keerata ja ninaga õhku vedada. Lõpp oli aga jälle ilus. Saime ainukese midina tulemuse kirja, aeg 30.25 ja viiekas. Jestas, ma praegu ei mäleta, kus see viiekas tuli. Ilmselt selle tunneli ees keerutamisega see viiekas tuligi, kuigi kindel ma selles praegu ei ole.

Teine rada oli ka hüpekas, aga natukene raskem... ka seekord läks meil ilusti, koer jäi püsima ja oli täitsa kiire rajal... kuni tunnelini, kuhu ta sisse läks ja sisse jäigi... ja jäigi. Kummastki august ma teda ei näinud ja kui lõpuks nägin, olid mul peast läinud kõik Ege soovitused alati rajal rõõmsameelsus säilitada ja ma lihtsat karjusin sinna tunneliauku, et tule välja, mida sa kurat nuusid seda lage. No ja kui ta sealt siis lõpuks välja suvatses tulla, läks meie rada jälle ilusti ja puhtalt edasi. Imestan, et meile selle jama eest DSQ ei antud, aga siiski mitte jah... saime puhta raja ja AJAVEA 20.24 sekundit... ideaalaeg oli 35. Kusjuuers rajal oli üks tagantlõikamisega üle tõkke ja siis tunnelisse saatmise koht, mida ma kartsin, aga see tuli peaaegu et perfektselt välja.

Kolmas, agility rada, oli ka üsna joostav, kui välja arvata tunnel nr.3. Oli nii, et 2 tõket vaja üle hüpata ja siis oli vaja viia koer esimesest tunneliaugust mööda tagumisse tunneliauku... kusjuures silmapiiril olid väga kutsuvalt lisaks esimesele tunneliaugule veel ka tõke nr.4 ja A. See aga läks meil ideaalselt, mul ei kadunud koer kordagi käest ära ja sel hetkel polnud mul kordagi kahtlusevarjugi, et ta valesti läheks. Edasi oli veel slaalom, mida ma kartsin (trennis on slaalomipulkade nuhkimine mulle viimasel ajal palju peavalu valmistanud) ja kui see ka ilusti tehtud sai, siis jäi veel vaid lõpuni joosta. Saatsin ta üle tõkke, siis jaagotusega üle nn tagasipöörde  tõkke ja lõpusirge oligi ees. Kontaktid meil üldjuhul õnnestuvad, kiirus ja innukus pole lihtsalt nii suured, et ülehüppamise oht ähvardaks... aga siiski jäin poomi kõrvale hetkeks peatuma, et ikka juurutada seda, et kontaktpindade lõpus peab seisma jääma. TEHTUD!!!! Juhuuuu!!!!

Ma ei julgenud aga väga rõõmustada enne kui olin oma nulli mustvalgel võistlusraamatus näinud:) Aga olin tõesti väga väga õnnelik. Lihtsalt nii hea tunne on, kui midagi, mille nimel sa oled kuude kaupa nühkinud, lõpuks ära realiseerub! 

Olen eriti rahul, et:
*Same kolmest jooksust kolm tulemust:)
*Küpsis jäi starti püsima. Iga kord.
*Slaalomis ei saanud me ühtegi tõrget. Ükskord küll võttis tempo kahtlaselt maha, aga kogus minu plaksutamise peale kohe uuesti oma rütmi kokku.
*Kasutasin alati õigeid tehnilisi lahendusi... nii palju, kui neid vaja läks:) Kasutasin tagantlõikamist mingi imeliku läbijooksu aretamise asemel ja tagasipöörde kohtades kasutasin järgikeeramise asmel jaagotust.

Siinkohal ka tänud Egele, kes aitas rajaga tutvuda:)

Sellise koeraga juba võib täitsa trenni teha! LOVE LOVE LOVE MY BISCUIT!
PS: Videosid, nagu kiuste, mul seekord ei ole.

Taaskord Hiiumaal

Käisime ema ja bigluga Hiiumaal. Mõned fotod:

Keegi norib süüa!

No võta siis:)

No võta siis veel:)

Mis muidu? Käime trennides ilusti, viimane SK toimus küll paduvihmas, aga Küpsis on asju ilusti tooma hakanud ja kõrvale tuleb ja püsib. Viimases agilitys läks ka üsna normaalselt - sülepööre tuleb meil hästi välja ja ülejäänud rada tuli ka täitsa välja... slaalom oli aga otsaga vastu seina ja seal tuli tal blokk ette... keeras end pulkade vahelt lihtsalt välja ja kõik. Lõpuks saime aga raja ilusti tehtud:)

Nädalavahetusel võistleme A-Koera eksamil ja siis vaatame, mis edasi saab... Kõiki tema feile ei jõua ma kinni maksta igatahes:P


 

A-Koera eksam 1.05

Siit siis ka lõpuks update. Ega mul midagi head öelda pole... videod räägivad iseenda eest ja mitte midagi head neil kahjuks öelda ei ole. Lühidalt: 3x täielik feil.

http://www.youtube.com/watch?v=Em7x84Wlrcg

http://www.youtube.com/watch?v=L5aB0y77TC4

http://www.youtube.com/watch?v=_r-SJ3KcEMM

Pärast olin ma ikka tõsiselt kohe pahane koera peale. Ei mäletagi, millal nii on olnud. Tavaliselt on lihtsalt metsa läinud... aga seekord ta nagu meelega lihtsalt huias seal platsi. Rrrrraisk.

Ja nüüd ei suuda mu blogger youtubest videosid ka veel leida. Nii et siin vaid lingid siis.
 

puhkusepohmakas ja agility võistlused

Kuigi olen juba rohkem kui nädal puhkuselt tagasi, pole blogi täiendamiseni väga jõudnud. Nüüd siis:)

Küpsis pidas meie äraoleku ilusti vastu, oli küll õnnetu olnud ja haukus ka rohkem... põhjustas naabritele pahameelt, aga ehk nüüd on kõik sellest üle saanud.

Küpsis chillib ema juures:)

Igatahes tagasi me jõudsime ja aega polnud raisata - kohe järgmisel õhtul läksin trenni ja nädalavahetusel võistlustele. Enne oli Anne maininud, et ma võin ju Küpsise kirja panna kui mul rahast kahju ei ole :) Ma muidugi panin ka... kuigi olin suht kindel, et ega sealt midagi head ei tule.

Võistlus oli 2 päeva, kohtunikuks esimesel päeval meie oma treener Anne ja teisel päeval meid agility laagris treeninud Anne Savioja.

Esimene päev oli Küpsis täiesti liimist lahti ja tundub, et mina ise ka. Aet igatahes avaldas arvamust, et kui ma natukene juhiksin ka, siis võiks täitsa asja saada. Ise ennast kõrvalt ei näe, aga noh... mis siin ikka vaielda, võis täitsa olla nii. Igatahes saime oma 2XDSQ kätte.

Teine, Anne Savioja päev, oli natukene lootustandvam. Rajad tundusid küll esmapilgul... appi-appi, ei kujutanud üldse ette, mismoodi neid peaks jooksma... aga tegelikult olid väga mõnusad rajad mõlemad. Meie saime 2XDSQ jälle kätte, kuid seekord pean süü 100% enda peale võtma. Kuna mul oli ka parem maius, Alar oli värskelt McDonald'sist cheeseburgeri toonud, siis Küpsis oli palju rohkem motiveeritud. Eh... esimene kord sisenes ta slaalomisse valesti, mina ei pannud seda aga tähele ja tuiskasin edasi A peale... muidugi järgnes sellele esimene DSQ. Teine kord pidin ta slaalomist juhtima esimesse tunneliauku... ma väga jälgisin seda, et mitte liiga vara saata ja seega teda slaalomist välja tulema eksitada ja et ka mitte liiga hilja, et ta sinna tagumisse tunneliauku läheks... aga muidugi magasin ma selle õige hetke maha ja tagumises tunneliaugus ta oligi.

Ega ma muidugi midagi suurt ei oodanud sealt, aga ega hea tunne ikka ei olnud ka. Aga pärast kirjutas Tiina mulle FB'sse, et Anne Savioja olevat öelnud, et Küpsis on väga hea beagle:) Juhuu!!! Ta oli ka teisel päeval oluliselt koostööaltim, innukam, kiirem... ma endiselt olen optimistlik ja usun, et meist saab veel asja:)

Sellel võistlustel oli kohal Eesti paremik ja mõned tipud Venemaalt... no sa kuradi kurat ikka:) Neid oskajaid (ma nimesid ei nimeta:)) on lihtsalt nii ilus vaadata - kindel ja sujuv liikumine, ei mingit rabelemist ega peata kana momenti raja läbimisel, suurepärane koostöö ja connection koeraga... jaa, see on tõsine värvimuusika minu silmadele! On, mille poole püüelda igatahes!

Puhas ajaveaga A1

Täna osalesime Agility Plussi korraldatud agility eksamil. Kohtunikuks meie oma treener Anne Tammiksalu.

Väga suuri ootusi mul ei olnud, sest olen viimastel päevadel töö tõttu üsna vähe maganud, teiseks ei olnud meil sel nädal trenne ja kolmandaks... plaanisin osta Küpsisele ühe tõsiselt mõnusa ja motiveeriva maiuse - McDonald'si juustuburgeri (sealt vahelt see kotlett on eluka vaieldamatu lemmik)... sõitsin siis kohale ja sain ebameeldiva üllatuse osaliseks: nimelt teatas teenindaja, endal suur naeratus näol, et neil nüüd uus hommikusöögimenüü ja burgeritest võib enne kella 11 vaid und näha... sa krdi krdi krt ma ütlen. Kõndisin siis nõutu näoga minema ja ostsin poest tavalisi trennimaiuseid - Talleggi kanasnäkke. Igatahes... täna eksamil Kristiga lobisedes sain teada, et see on juba suht ammu nii ja ma polegi ainuke, kes on sama tünga saanud.

Esimene rada, hüpekas, tundus mulle tõsine kirves... ja kusjuures koht, mida ma kartsin, saigi meile saatuslikuks. Rajaskeemi mul pole, aga oli selline koht, et tunnelist tuli koer rõngasse ja siis rõngast vasakul oli tunnel U-kujuliselt, nii, et mõlemad tunneliaugud jäid rõngast vasakule. Ja otse ees oli üks teise tunneli auk... koer oli vaja viia rõngast U-kujulise tunneli tagumisse auku. Noh, ühesõnaga... kes seda rada nägi, see saab aru... kes ei, siis... jama lugu, aga asjalikumalt ma seletada ei oska. Viimase hetkeni ma kahtlesin, kas joosta ühelt või teiselt poolt rõngast... ja oli ka tegelikult üsna kindel, et koer mul valesse tunneliauku jookseb... oli vaja ta viia selles U-kujulise tunneli esimesest august mööda ja saada ta nn kätte enne, kui ta jõuab otse vastuvaatavasse tunnelisse tormata. Vaja võis jah nii olla, aga meil ei tulnud sellest midagi välja. Jooksis ta muidugi sinna otse ees haigutavasse tunneliauku. Sinna ta läks.

Vahepeal kuulsin, et üks jooksuajaga koer seisis ilusti ukse juures kogu aeg... kuna Küpsisel on niikuinii nuuskimine aeg-ajalt, siis ma ei osanud kokku viia esialgu. Ja kes teab, äkki polnudki sellest tema hajevil olek ja ohjeldamatu nuuskimine tingitud... aga teise raja start oli aga sealt ukse poolt ja...  igatahes mul pole juba tükk aega koer stardist lihtsalt minema kõndinud, no õnneks küll ei jõudnud ta tõket ületada, nii et selle jobutasime eest me DSQ ei saanud. Saime siis kuidagi alustatud, aga Küpsis oli kogu aeg nagu hajevil. OK, see, et ta A otsa ringi vahtima jääb, see on tavaline... aga slaalomist ta ka uimas läbi ja tõkete vahepeal vaiba nuhkimine oli ka nii põnev. Samas need uimamised tõrkena kirja ei läinud, nii et kokkuvõttes tuli sealt kohutavalt alanud jooksust meie esimene puhas A1 rada... ajaviga tuli aga siiski: 1.47 sekundit. Vabalt oleks võinud aega mahtuda. VABALT. Nii et väga rahul ma tegelikult ei olnud:P Muidugi on mul hea meel ja võistlusraamatu statistikat vaades näen seal järgmiseid tulemusi: 33, DSQ, DSQ, DSQ, DSQ, DSQ, 7,26, 5, DSQ, DSQ, DSQ, 1,47... ehk siis kui need DSQ'd välja jätta, siis kogu aeg läheb asi paremaks:) Null ei ole enam kaugel!!!!!

Kuna tegemist oli eksamiga, siis nänni me ei saanud... küll aga oli minu mäletamist mööda meie teise jooksu tulemus midide parim ja kohal oli tervelt 7 midi, nii et täitsa O&K. Pagan, joosime ju puhta A1 raja vaid 1,47 sekundise ajaveaga raja ja no ei saa ma 100% rahule jääda, no ei saa lihtsalt, sest me oleme võimelised paremaks.

Nüüd aga lähen ise paariks nädalaks maailma avastama. Aga juba mõne nädala pärast võistleme taas ja eks siis on näha, kas ja kuidas sundpuhkus trennidest Küpsisele mõjunud on:)


 

Teistpidi sülepööre

Eile oli meil trennis 2 rada ja üks tore võte, ka mille õppisime. Kuna Anne soovitas mul kodus see asi läbi analüüsida ja võttele mingi nimi anda, et meelde jääks, siis nimetasin selle asja teistpidi sülepöördeks. Raja joonist mul ei ole, aga põhimõtteliselt on see nii, et kui on kõrvuti slaalom ja tunnen ja tõke... nii et slaalomi lõppedes tuleb keerata samast otsast algavasse kõrvalolevasse tunnelisse... oeh, peaasi, et ise sellest aru saan kunagi.
Igatahes tuleb koer slaalomist välja tulles saata koerapoolse käega nagu endast ette/mööda ja siis ise teha järsk pööre tagasi (180 kraadi) ja sama käega koer tunnelisse saata. Nii ei lähe ei koeral ega ka koerajuhil jalad sõlme:) Põhimõtteliselt ongi see nagu sülepööre, aga kui sülepöördes tõmbad koera enda kõrvale ja taha ja juhid ta sama käega ringi keerama, siis "teistpidi sülepöörde" puhul saadad ta endast ette ja juhid sama käega ta ennast ümber pöörama.

Loodetavasti jääb see mulle meelde:)

PS: Sain täna Poolast paki kätte Tellisin elukale http://www.furkidz.eu/ lehelt kaks edevat kaelarihma. Käin õhtupoole pakil järel, nii et varsti on pilte oodata:)

9.-10.03 TAKO AGILITY VÕISTLUSED

Eile ja täna osalemise TAKO agility võistlustel, mõlemal päeval jooksime 2 jooksu.

9.03: Kohtunik Svetlana Kreslina Lätist. Kuna hommikul oli ka A0, siis sai 12ks kohale minna, mis mulle väga sobis.

Meie esimene jooks:

Kui nüüd vaadata, siis START-START-START. Mis pagana varastamine see on??? Sellest tingitud ka soperdamine tõkkel 3. Ja ikka see nina peab aegajalt maas ära käima. Tunnelist 9 tõkkele 10 minek... see oht, et koeraga võib kokku joosta või et koer jõuab kohale sinust varem, oli olemas ja seda ma teadsin, aga ikkagi tundus sealtpoolt loogilisem joosta, muidu oleks jälle selle 9 eel palju jeblamist olnud ja võibolla oleks siis veel rohkem metsa läinud. Kes teab:) Iseenesest ma üsna rahul, kiirust (eriti just kiirust) ja sujuvust on küll palju juurde vaja, aga samas nuuskimist peaaegu polnudki ja juba see on Küpsise puhul suur asi.
Meie ajaks tuli 41,26, ideaalaeg oli 39 - täpselt 2 sekundit soperdamist tõkkel 3 ja 2 sekundit tõkkel 10... põhimõtteliselt aega peaks me mahtuma kui ilusti raja ära teeme, nii et üliaeglane mu loom siiski pole. Igatahes see tulemus andis meile II koha:) Esimese said Piret ja Pipi, 3-4-5 kohta välja ei antudki, teised said DSQ. Ma kahjuks ei näinud teiste midi-koerte jookse, soojendasin oma looma sel ajal:)

Pool kohtunikku, Piret ja Pipi ja mina Küpsisega:)

Teine jooks:

Siin sain alustada rohkem koos koeraga, seega polnud ka püsimatustest tulenevat jama. Meil on nüüd uus, varasemast kõrgem poom ja kuna oleme seda vaid 1 trenni harjutanud ja viimastel võistlustel ignoreeriks Küpsis poomi täielikult... olin üsna sabinas, aga ei, õnneks tundub, et see uus poom talle meeldib:) Tunnelist kotti tuli ta ka väikese jõnksuga ja sellest, miks ta pärast kotti mökkima jäi, ei saa ma üldse aru... nii idiootne ja mõttetu tõrge tuli sealt. Edasi läks aga kõik väga hästi, A ja slaalom ja see tiirutamine lõpus, mida ma hullult kartsin, läks üle ootuste hästi - Küpsise nina ei käinud kordagi maas ja minu valssimine ja ta ringiga tõkkele saatmine tuli ilusti välja. Üldiselt ma usun, et see on hetkel parim, milleks võimelised oleme. Selle jooksuga jäin ma ise rahule:) Kiirus muidugi... kiirus, kiirus... rajal tundub mulle endale, et ma hullult lidun ja Küpsis ka nagu jookseb (kuigi saba sirgeks ei lähe), kuid pärast videot vaadates on tunne, et keegi on selle slow-play nupu alla unustanud:P
Tulemuseks jällegi II koht ja jällegi Pireti ja Pipi järel, kaotus natuke rohkem kui 6 sekundit. Ma usun, et 4-5 sekundit kiiremaks jooksuks oleks Küpsis võimeline olnud küll... aga jällegi, ma ei näinud Pipi jooksu.... varesemate nägemiste põhjal on ta veidi kiirem kui Küpsis ja tema liikumine on ka sujuvam, erinevalt meist ei kaota sekundeid mõttetute soperdamistega.

Tegelikult on ikka sujuvusel äärmiselt suur tähtsus... kui igal tõkkel saaks võita kasvõi pool sekundit... kokkuvõttes määrab see ikka palju:)

Saime auhinnaks 5 kilo Royal Canini Medium Adulti, mis on Küpsise põhitoit ja 2 karikat ka:)
Ege - suur tänu filmimise ja pilditegemise eest!!!

10.03: Kohtunikuks Svetlana Zolotnikova Eestist.
Kõik päevad pole kohe üldse vennad ja seda kinnitas ka meie tänane esinemine. Oehhh lausa. Mul pole õnneks ei pilte ega videosid, aga kuna Svetal on kombeks radade pildid oma blogisse ülesse panna, siis ehk sealt saan radade skeemidki.

Esimene jooks: Rada tundus tutvudes üsna lihtne... välja arvatud lõpp, kus küsisin Tiinalt (kes nüüd googeldab Tiina Jürjo, siis jah - tema). Ise oleksin ka eelistanud sama lahendust vist, aga ikka kindlam on asjatundjalt üle küsida:) Oleks ma siis teadnud, et me sinnani ei jõuagi... kusjuures seekord tuli DSQ sealt, kust ma seda kohe üldse ei oodanudki. Poomilt tulles oli tõke ja siis teine tõke... eemal kuskil oli tunnel, tunneliauku polnud nähagi mitte... aga Küpsis just sinna tunnelisse läkski. Anne oli oma õpilastele just kirjutanud, et kui näete, et koer hakkab käest ära minema, siis TEHKE TÖÖD... mul oli küll täiesti WTF moment, no ei näinud seda ette. Pärast kuulsin Piretilt, et ka Pipi oli sinna tunnelisse jooksnud... pärast vaatasin veel maksikoerte etteasteid ja sealgi olid mõned tunnelissetormamised.

Järgmise rajaga tutvudes ütles Sveta meile, et A1 - häbenege! Nii palju diskvalle:D Oli kah, jah, üsna palju.

Teine jooks: Tiinaga käisime koos raja läbi:) Aitäh!! Rada oli A1 kohta tõsiselt lihtne, vaid 16 takistust ja kõik oli nagu selline ilus liikuv rada, eksimisvõimalusi polnudki nagu... hehehee, aga meie suutsime ikka kõik metsa keerata. Aet veel mainis, et see rada sarjast "nullid kõigile":) Oli ka, meie tõrge tuli käevahetuselt... mina tegin oma valssi kui koer tõkkest mööda tuli... võibolla oleks pidanud pimepöörde tegema. OK, tõrge tõrkeks, edasi läks ilusti jälle kõik, isegi A ja siis pärast A'd oli tunnel, kust Küpsis tagasi tuli... RAISK??? see on küll jälle midagi, mida pole kaua juhtunud... saatsin ta tunnelisse ja panin ise ajama sinna, kust plaanisin teda järgmisele tõkkele kutsuda... ja siis vaatas ta mulle varsti tunneli valest otsast vastu. Jälle üks WTF-moment mulle.
Kõik teised midi-koerad said puhta raja, nii et poodiumile poleks ma niikuinii mahtunud oma kiirusetusega:P Aga ikkagi, mul oli ka puhast rada vaja... täpselt selline "ma jäängi A1 tunne":P Nii häbi, eile meil läks nii hästi ja täna siis... brrrh:) Ma ei teagi, äkki oleks pidanud erineva maiuse võtma - eile oli mul maks, täna oleks äkki pidanud midagi muud võtma... nägin kohe hommikul, et ega ta eriti motiveeritud ei olnud, eile ta vähemalt tahtis maiust, täna oli ta selle suhtes üsna ükskõikne.

http://www.tako.ee/agility/2013/09-10-03_voislus/20130309_protokoll.htm - kõik tulemused on siin!

Kokkuvõttes igati mõistlik nädalavahetus!! Mina olen rahul!!











 

Head Vabariigi Aastapäeva, RemondiKüpsis!

Eile tekkis miskipärast mõte, et võiks lõpuks ometi väikese toa korda teha ja terve tore nädalavahetus möödus seinalt tapeeti kraapides. Küpsis oli ka asjapulk, kogu aeg, kui vähegi lubati, tuias keset tapeeditükke ringi. Talle üldse see väike tuba on väga põnev, sest tavaliselt ei luba ma tal sinna minna:) Ja üks niisama pilt ka:

Peaaegu puhas sein:)

 

SÕBER KOER!!!

Täna on sõbrapäev! Ja homme on see päev kui ma Küpsise päriselt omale sain! Ja üks netiavarustest leitud puhas kuld ka siia: WHOEVER SAID DIAMONDS ARE GIRL'S BEST FRIEND NEVER HAD A BEAGLE:) originaalis küll never had a dog:P

Pisike Küpsis/natuke vähem kui 4 aastat tagasi:)

 

Keila-Joal:)

Minuga jääjoa taustal:)

Istub ja püsib:)

 

Nädala trennid

Selle nädala trennid õnnestusid haruldaselt hästi.

Esmaspäevasesse SK'sse olin Anne soovitusel meisterdanud "maksasoki", st soki sisse pistnud tüki maksa, et siis oleks nagu mänguasi ja maius ühes isikus. Ja oi kus Küpsis läks selle soki peale põlema:) Tõesti, silmad hõõgusid, ta tegi KÕIKE selle soki nimel ja kui kord sellest sokist kinni sai, siis ta lihtsalt hoidis sellest kogu oma jõuga kinni ja lõpuks kangutasime Annega kahekesi ta lõugu lahti. Sokist polnud siis enam palju järgi küll. Sain teada, et ma oleks pidanud PALJU väiksema maksatüki soki sisse panema:D Ega's midagi, mis sitasti, see uuesti:P

Aga nüüd trennist. Tegime endiselt kontaktiharjutusi, mängimist, kõrvaletulekut ja püsilamamist.
Lamamisega on muidugi nii, et mina temast väga kaugele ei lähe, seisan üsna tema lähedalt ja vabastan teda nii 20-30 sekundi järel ja siis panen uuesti lamama. Nina maa lähedal on ohtlik, aga muidu ta isegi lamab... vähemalt teiste koerte poole eriti ei vahi.
Kõrvale tuleb Küpsis juba üsna ilusti... seda muidugi maiuse abiga veel. Ja liigub samm-sammu kaupa edasi ka kõrval, seda ka maiuse abiga.
Proovisime ka veel tõket... selle ületamine probleeme ei valmistanud. Muidugi seal hiljem tulevad ka igasugu stopid ja hantlid mängu... praegu jooksin lihtsalt üle tõkke ja viskasin talle palli üle tõkke. Anne isegi kiitis teda trenni lõpuks ja ka Aet avaldas arvamust, et SK on Küpsisele hästi mõjunud. Märkasin seda ka ise ja teiste kiitus tegi tuju veel paremaks, siis Anne ja Aet on mõlemad sellised, kes niisama hästi ütlemise pärast midagi hästi ei ütle... ikka ainult siis, kui tegelikult ka põhjust on:)

Tänane agility. Olime jälle vaid kahekesi: mina Küpsisega ja Aet Jobuga. Selliste eratrennidega võib täitsa ära harjuda.

trennirada

Igatahes tegime täna pildilolevat rada. Alguses tundus see ikka hull kirves, ka Anne arvas, et äkki Küpsisele on rada natuke raske. Huh, kontaktpindu pole me terve igaviku harjutanud ja meie suured "sõbrad" A ja kiik olid kohal... lisaks terve hunnik tehnilisi kohti ehk siis võimalusi kasutada õpitud tehnikaid nagu sülepööre, twist, saksa pööre, jaagotus... eee... :) Mul on endiselt raskusi sellega, et viia kokku nimetus ja reaalne tegevus selle taga. Kui mulle keegi näitab, et tee nii, siis ma teha oskan (midagi on trennidest ikka külge jäänud), aga proovigu vaid keegi öelda, et tee saksa pööre ja mul kohe juhe koos. Aga rajaga saime hakkama ja üritangi siis nüüd kirjeldada, kuidas see täpselt käis.

Jagasime esialgu raja kaheks osaks: tõkked 1-8 ja siis 8-19.

*1 - Rada hakkas tunneliga.
*2 - Tõkkele saatmiseks kasutasin jaagotust. Siin sobib ka nn järgi keeramine lihtsalt (peaasi, et koer aru saab, kuhu edasi minna), aga kui seda proovisin, siis Küpsis nagu kaotas fookuse ja pani teiselpool tõket kohe nina maha. Jaagotusega ta nagu mõikab paremini, et on vaja tagasi ümber tõkketiiva tagasi tulla.
*3 - Lihtsalt käsk hopp.
*4 - Saatsin Küpsise taha ja siis see nn saksa pööre, mida ma väga kirjeldada ei oska... oled nagu küljega tõkke poole ja vastaskäega teed nagu jõnksu, mis koera hüppele lükkab ja siis tõmbad ta tõkketiivast mööda, et edasi järgmisele joosta. Mul on lisaks taha käsklusele vaja anda ka käsklus hopp või siis see "jõnks" tugevamalt teha, sest Küpsis tegi mul paar korda lihtsalt tiiru ümber tõkke:)
*5 - Hopp.
*6 - Poom. Poomi peal uimamine ja nuhkimine on meil ka teema, aga seekord õnneks oli läks üsna hästi. Kuna poom oli tõkke suhtes diagonaalis, siis oli meil sinna pikkushüppe post pandud, et koer külje pealt poomile ei hüppaks... ühe korra ta ikkagi hüppas, aga kui ilusti käega juhtida, siis läheb ta ikkagi õigest kohast, otse.
*7 - Oli vaja koer vedada tõkke 7 juurde ja siis käsklus taha. Kui arvestada ka järgmist tõket, siis tahan tuleb koer saata mitte nn poomi poole, vaid teisele poole. Tuleb kasutada twisti, et kui ta tagant üle tõkke hüppab, siis tuleb koera nagu ümber tõkketiiva vedada selg ees (ka keerata samal ajal tõkketiivast mööda) ja end ümber keerata tohib alles siis, kui oled juba üle tõkketiiva... siis keeradki end ümber ja saada koera slaalomisse. Mul endal selle keeramisega oli raskusi, koer kippus käest kaduma... aga lõpuks tuli välja. Pean teda ilusti nn käe otsas hoidma.
*8 - Slaalom. Hea nurk, lihtne siseneda. Üldiselt slaalomiga meil suuri probleeme pole ka, pulkade nuhkimine mõnikord, aga üldiselt see tõke meil õnnestub:)
*9 - Jooksin slaalomist nn poomi pool ja hüppeks oli lihtsalt vaja väikest nn jõnksu, käega juhtimist ja käsku hopp. Tõkkest üle ja ümber tõkketiiva minu juurde.
*10 - Jaagotus. Seda võted loeb Küpsis hästi, nii et probleemi polnud.
*11 - Tunnel.
*12 - A. Ilusti jooksis isegi A peale isegi, aga no sinna tippu jääb ta ikkagi seisma ja vahib ringi. Samas seisma jääb küll A lõppu ilusti.
*13 - Koer on vaja taha saata. Mina pidin ta saatma 14-tõkke poolt, sest muidu ta teistelt poolt võib mööda tulla.
*14 - 13ndalt tõkkelt tuleb koer ilusti käe otsa võtta ja teda nn silmas hoida ja ilusti tõkkele juhtida, sest ta tuli mitu korda (ja minu jaoks üsna üllatuslikult) 14ndalt tõkkelt mööda.
*15 - Hopp. Peaks vist mingi muu käsu mõtlema, sest ta hüppas ja lendas ninali maha sinna pikkushüppe otsa. Aet arvas, et see oli tema võimalus, kuidas kiiremini nina maha saada:) Hehe, aga jah, teine kord juba hüppas ilusti. Lihtsalt oleks jah pidanud talle rõhutama seda, et tegemist on pikema hüppega kui tavaline tõke.
*16 - Tunnel, tuleb ta tagumisse auku vedada ja sellega sain hakkama.
*17 - Sülepööre. Et siis kui koer tuleb tunnelist välja, tõmbad ta enda juurde ja siis nagu endast mööda ja siis keerad koera oma nn käega seest väljapoole ümber, siis jääb ta nagu sinu kõrvale lõpuks ja otse tema ees on poom, mitte mõni tunneliaukudest. Ja siis jooksiski koer ilusti poomile.
*18 - Võtsin koera poomi otsas teise käe peale ja siis ilusti taha ja üle tõkke.
*19 - Kiik. See tuleb Küpsisel ettevaatlikult. Vähemalt on tal selge, mis kiik on ja enam seda ei ole, et ta kiigele tormab ja siis sealt teisest otsast üle lendab. Ilusti rahulikult... viimane kord hoidis ühte käppa ka veel üleval:P

Tervet rada korraga puhtalt me siiski ära ei teinud ja lõpuks väsis ka Küpsis juba ära... oli näha, et ta enam väga suure entusiasmiga ei jooksnud ja tõkete ees ka siin-seal pidurdas. Niisiis panin ta ära ja lugesin trenni vägagi kordaläinuks:)

Minu enda jaoks on see nüüd väga informatiivne postitus, hoiab end mõned asjad meeles, et mis mis on:)

Mõned pildid

Täna käisime Lumelinnas jalutamas:)

Hommikune leboKüps:)

Minuga vanalinnas:)

 

Talvine jalutuskäik Stromkal

Alaril on nüüd mitte-telefon-vaid-õige-kaamera:) Väga sellega midagi teha me kumbki veel ei oska, nii et mõned katsetus-pildid siis Küpsisest:)

Liiga tume:P

 

Uudishimulik Küpsis 

Söögi peal väljas:P

 

Liikuva objekti pildistamine vajab veel lihvimist:)

 

Mobiiliklõps:)

Perenaise sünnipäev:P

Vahepeal oli mul sünnipäev ja tegin Küpsisest töökaaslastelt kingiks saadud lillede taustal pildi:) Küpsisel oleks nagu 2 värvilist sarve peas:
 

 



Küpsis kinkis mulle sünnipäevaks üle pika aja normaalse agility-trenni:) Saime kahe rajaga isegi ilusti hakkama. Nina käis küll mõned korrad maas, aga võrreldes eelmise nädala katastroofitrenniga oli see trenn lausa super:)

Stubborn... Stubborn... Stubborn.... Stubborn ehk SK trenn

Et mu blogi täitsa niisama "käisime seal-tegime seda" pläramiseks ei läheks, siis üks teemakohasem postitus ka siia:)

Nimelt alustasime täna taas SK treeningutega... ja see osutus raskemaks, kui ma arvata oskasin.

Pidi alustuseks lihtsalt saama koera tähelepanu nuuskimiselt ja kõigelt muult endale. Oi kui raske see oli!!! Pidin temaga rääkima, jooksma, mängima... ja ikkagi leidis Küpsis alati hetke nina maha pista. Masendav. Nagu magnetiga tiriks see maa ta nina enda poole:P

Teiseks pidin Küpsise lamama panema. Uskumatu, kuidas ka sellega oli raskusi. Ta kogu aeg istus ja kuna meiega oli trennis ka üks meile tundmatu sakslane, siis ei julgenud ma Küpsist ka rihmast lahti lasta. Niisiis oli ta mulle kogu aeg üsna lähedal ja kohe kui meil silmside tekkis, siis ta istus:) Sain ta ikkagi mingi hetk ka lamama.

Kolmandaks harjutasime juurdetulekut. Jätsin ta püsima... kusjuures jumala hästi püsis. Täitsa huvitav kus see püsimine agilityplatsil on? Ja siis kutsusin ta enda juurde. Tuli ilusti joostes. Ma pidin ka proovima ilma nn kehakeeleta kutsumise, lihtsalt seisan sirgelt ja kutsun Küpsist ja lisan käskluse SIIA. Sellega saime isegi üllatavalt hästi hakkama.

Proovisime veel ka kõrvaletulekut, mis on ka meelest läinud.

Ja lõpuks siis veel lamamine. Siin tuli siis järjekordselt välja see, et Küpsis on väike ülbik, kes teeb täpselt seda, mida ise tahab. Või siis teistpidi - ma olen üks tallaalune perenaine. Lihtsalt ta nuuskis, vahtis, istus, kui lamama läkski, tõusis sealt omaalgatuslikult püsti, vahtis lamades ringi ja nuhkis.
Pidin tegema nii, et kogu lamamise ajal temaga rääkima ja kiitma... stiilis tubli lama, hästi, nii tubli koer, oskad lamada küll... ja kohe, kui ta kõrvale vaatab või nuhib, siis vait jääma. Kui ta uuesti otsa vaatab, siis uuesti kiitma:) Toimis!

Ja muidugi pean saavutama selle, et mina oleksin Küpsise jaoks huvitavam, kui kõik muu saalis toimuv. Hmmm... teiste koerte pealt näen, et see on saavutatav... kuigi ma täitsa mõistan Küpsist - mind näeb ta ju iga päev, saalis ringi vahtida saab tunduvalt harvem.

Aga tõsiselt rääkides, me muidugi töötame selle ilusa kontakti ja koostöö nimel:) Ma pean olema veel kangekaelsem ja veel võimatum kui Küpsis ja minu tahtmine peab alati peale jääma:) Sobib! Tänane trenn oli igatahes täitsa põnev. Hea on jälle trennilainel olla!!!



 

Tere tulemast, 2013!!

Ja ongi uus aasta käes:) Esmaspäeval hakkab ka trennihooaeg jälle täie hooga pihta.

Alustame taas SK treeningutega ja jätkame agilityga A1's. Ja ma tahaks näha kui me aasta lõpuks A2 ei ole... 3 puhast jooksu aasta jooksul - on küll mind ja Küpsist tundes optimistlik prognoos, aga no krt - see ei saa ju ometi päris võimatu olla!

Saba püsti ja eemärkide poole teele!