Täna oli mul selline natuke silmi avav trenn. Ege ja Aet näinud mu nuhkimisega võitlemisi küll ja veel ja neilt sain täna mõned toredad tähelepanuked, mida kohe ka katsetasin ja tõesti - toimib!
1) Mul tuleb anda Küpsisele järgmise tõkke käsk juba siis, kui ta on veel otsapidi eelmisel tõkkel. Siis ta teab juba ette, et tal on veel üks ülesanne. Üldiselt kui tal on kindel eesmärk silme ees, siis ta väga nina maha ei pane ja on isegi üsna koostööaldis ja loeb mu juhtimist.
Täna seda siis jälgisime ja tõesti, oli hästi aru saada, et nuhib ta just siis, kui talle pole veel järgmist käsku antud ja ta ei tea täpselt, mida järgmiseks tegema peab. Ilmselt arvab, et vaba hetk ja seda võib ju nuhkimiseks kasutada.
Nii et käskluste ajastamine võib olla üks võti Küpsise töölesaamiseks:)
2) Ma ei tohi talle öelda ühtegi halva tooniga sõna... nt EI või MIS SA SEAL TEED või KUS KRT SA OLED... siis paneb ta kohe nina maha. Ilmselt aimab, et niikuinii maiust ei saa ja siis pole ju vahet, kas teha tõsist trenni või nuhkida. Ja ta muidugi valib nuhkimise.
3) Ma pean ise olema elavam ja erksam. Lõbus peab olema ja pean Küpsist rohkem kiitma ja rohkem hõiskama. Koeral PEAB fun olema!
Vot siis! Saame iga trenniga targemaks:)
teisipäev, 24. aprill 2012
esmaspäev, 23. aprill 2012
*lammas mitte koer*
21.-22. aprilli veetsin TAKO hallis võisteldes. Kohtunikud Anne ja Harri Huittinen Soomest. 2 päeva, 2 hüpperada ja 2 agility-rada. 3 diskvalli, üks puhas rada.
Küpsisel oli ikka totaalne nuhkimismaania peal. Ta elas ikka totaalselt oma elu, isegi tunnelitel oli ta kontaktsem. MASENDAV. MASENDAV. MASENDAV.
Rajad oli ilusti joostavad, Anne oli ka meile appi tulnud ja aitas rajaga tutvuda, stardis oli Küpsis rahulik, kõik nagu sujus... aga ei, polnud absoluutselt meie nädalavahetus. Viimane puhas jooks päästis meie nädalavahetuse... kuigi tegelikult kulges ka see suure nuhkimise tähe all.
Videosid ja pilte pole ja ega see suur kaotus pole ka.
Trennikaaslastel see-eest läks hästi (lootust on trennis kooki saada!) ja beagle Tessy oli ka mõlemal päeval poodiumil.
Tulemused siis siin:
http://www.tako.ee/agility/2012/21-2204_voistlus/20120421-22_ag0_protokoll.htm
Et siis... kõik päevad pole vennad. Jätkame (küll natuke vähem entusiastlikult hetkel) treenimist ja võistlemist. Saaks sellest ******** nuhkimisest lahti.
Küpsisel oli ikka totaalne nuhkimismaania peal. Ta elas ikka totaalselt oma elu, isegi tunnelitel oli ta kontaktsem. MASENDAV. MASENDAV. MASENDAV.
Rajad oli ilusti joostavad, Anne oli ka meile appi tulnud ja aitas rajaga tutvuda, stardis oli Küpsis rahulik, kõik nagu sujus... aga ei, polnud absoluutselt meie nädalavahetus. Viimane puhas jooks päästis meie nädalavahetuse... kuigi tegelikult kulges ka see suure nuhkimise tähe all.
Videosid ja pilte pole ja ega see suur kaotus pole ka.
Trennikaaslastel see-eest läks hästi (lootust on trennis kooki saada!) ja beagle Tessy oli ka mõlemal päeval poodiumil.
Tulemused siis siin:
http://www.tako.ee/agility/2012/21-2204_voistlus/20120421-22_ag0_protokoll.htm
Et siis... kõik päevad pole vennad. Jätkame (küll natuke vähem entusiastlikult hetkel) treenimist ja võistlemist. Saaks sellest ******** nuhkimisest lahti.
reede, 6. aprill 2012
*JUHUUU - ESIMENE ESIKOHT*
Täna, 6.04, on see päev, kui me saime võistlustel joostud ESIMESE PUHTA RAJA ja saime ka ESIMESE ESIKOHA!!!! Juhuuuu!!!
Oli ainult 3 midi-koera, nii et võimalus poodiumile jõuda oli kohe alguses õhus.
Esimene rada (hüpperada) läks aga ikkagi metsa - esimesed tõkked tulid ilusti, üsna lõpus siis üks tõrge... millest kasvas välja nuhkimine ja siis vale tõke ehk tunnel. Mul siiani ei mahu pähe, miks ja kuidas ta sinna tunnelisse üldse läks. Müstika.
Autasustati 2 rada eraldi, nii et esimesel rajal siis antigi välja 2 esimest kohta. Piinlik küll, 3 koera ja siiski ei jõua poodiumile. Aga iseenesest olin rahul, sest Küpsis siiski jooksis.
Nagu Ülli ütles iseenda kohta ja see kehtib ka minu kohta: fail küll, aga ma vähemalt lähen iga korraga paremaks.
Mul oli küll ausalt päris kahju, läks ju nii ilusti ja siis see loll ja ootamatu diskvall. Aga noh, läinud siis läinud, õnneks teine rada veel tulekul. Ja lohutasin end ka sellega, et need ju mitteametlikud võistlused ja osalengi vähemalt hetkel eelkõige selleks, et endale ja koerale kogemusi ja rajanärvi saada.
Teine rada: vaatasin juba enne, et õnneks A on nii platsilt ära, et vaevalt et see rajale tuleb ja jõudsin ka teistele oma kergendust väljendada... ja järgmine pilt oli siis hunnik rajaabilisi A-d platsile kandmas. Tüng.
Siin siis video - tänud, Aet! Häält pole - Aet keeras kommentaarid kinni:P
Pole rahul stardiga, kus Küpsis varastas. Seejärel kuni poomini oli väga fine... enne poomi oli mul hea plaan kätte vahetada, sellega läks nagu läks... jooksin ja tegin nagu kõik õigesti, aga poom minu mõistuse järgi oleks pidanud jääma paremale käele, aga jäi vasakule... õnneks kannatas ka sealt joosta, lihtsalt pärast oli üks tunnel ja tuli ta teise käega tunnelisse saata... õnneks tuli kõik lõpuks hästi välja:)
Ja isegi A peale läks Küpsis ilusti ja tuli alla ka, ma trennis olen alati nõudnud seisma jäämist, aga võistlustel mitte, sest trennides ta kipub seal seistes loiku tegema... mitte alati, aga on juhtunud. Ja peale A oligi viimane tõke. Juhuu!!!
Ja tulemuseks oligi PUHAS RADA ja ESIMENE koht! Ma ei näinud teiste koerte jookse, kuid meil läks hästi ja täna sellest piisas.
Kohtunik oli Anne ja mind autasustades oli kohe näha, et ta oli ka tõsiselt rõõmus ja ütles, et see oli küll siiani kõige ilusam sooritus. Ja kuna Anne niisama ninnu-nännu pärast ei kiida, siis tema kiitus on alati väga palju väärt:) Ja veel esikoht ka!! Jee!!!
Veits kripeldab see esimene rada, aga kokkuvõttes olen ikkagi megarahul;) Meist võib ikkagi asja saada. Teine rada, kui start ja "peata kana moment poomi juures" välja arvata, oli ikka väga ilus minu meelest:)
Panin enda jaoks paika ka uue eesmärgi: 15-16.09 on võistlused ja seal tahan ma juba A1 võistelda. Suvel kogun veel kogemusi kõikvõimalikel A0 võistlustel võisteldes. Ja slaalomit ja kiike õppides ja ilmselt pean rohkem ka esmaspäevastesse iseõppimistrennidesse nägu näitama hakkama:)
Juhuuu!! Küpsis, sa oled SUPER!!!!
Oli ainult 3 midi-koera, nii et võimalus poodiumile jõuda oli kohe alguses õhus.
Esimene rada (hüpperada) läks aga ikkagi metsa - esimesed tõkked tulid ilusti, üsna lõpus siis üks tõrge... millest kasvas välja nuhkimine ja siis vale tõke ehk tunnel. Mul siiani ei mahu pähe, miks ja kuidas ta sinna tunnelisse üldse läks. Müstika.
Autasustati 2 rada eraldi, nii et esimesel rajal siis antigi välja 2 esimest kohta. Piinlik küll, 3 koera ja siiski ei jõua poodiumile. Aga iseenesest olin rahul, sest Küpsis siiski jooksis.
Nagu Ülli ütles iseenda kohta ja see kehtib ka minu kohta: fail küll, aga ma vähemalt lähen iga korraga paremaks.
Mul oli küll ausalt päris kahju, läks ju nii ilusti ja siis see loll ja ootamatu diskvall. Aga noh, läinud siis läinud, õnneks teine rada veel tulekul. Ja lohutasin end ka sellega, et need ju mitteametlikud võistlused ja osalengi vähemalt hetkel eelkõige selleks, et endale ja koerale kogemusi ja rajanärvi saada.
Teine rada: vaatasin juba enne, et õnneks A on nii platsilt ära, et vaevalt et see rajale tuleb ja jõudsin ka teistele oma kergendust väljendada... ja järgmine pilt oli siis hunnik rajaabilisi A-d platsile kandmas. Tüng.
Siin siis video - tänud, Aet! Häält pole - Aet keeras kommentaarid kinni:P
Pole rahul stardiga, kus Küpsis varastas. Seejärel kuni poomini oli väga fine... enne poomi oli mul hea plaan kätte vahetada, sellega läks nagu läks... jooksin ja tegin nagu kõik õigesti, aga poom minu mõistuse järgi oleks pidanud jääma paremale käele, aga jäi vasakule... õnneks kannatas ka sealt joosta, lihtsalt pärast oli üks tunnel ja tuli ta teise käega tunnelisse saata... õnneks tuli kõik lõpuks hästi välja:)
Ja isegi A peale läks Küpsis ilusti ja tuli alla ka, ma trennis olen alati nõudnud seisma jäämist, aga võistlustel mitte, sest trennides ta kipub seal seistes loiku tegema... mitte alati, aga on juhtunud. Ja peale A oligi viimane tõke. Juhuu!!!
Ja tulemuseks oligi PUHAS RADA ja ESIMENE koht! Ma ei näinud teiste koerte jookse, kuid meil läks hästi ja täna sellest piisas.
Kohtunik oli Anne ja mind autasustades oli kohe näha, et ta oli ka tõsiselt rõõmus ja ütles, et see oli küll siiani kõige ilusam sooritus. Ja kuna Anne niisama ninnu-nännu pärast ei kiida, siis tema kiitus on alati väga palju väärt:) Ja veel esikoht ka!! Jee!!!
Veits kripeldab see esimene rada, aga kokkuvõttes olen ikkagi megarahul;) Meist võib ikkagi asja saada. Teine rada, kui start ja "peata kana moment poomi juures" välja arvata, oli ikka väga ilus minu meelest:)
Panin enda jaoks paika ka uue eesmärgi: 15-16.09 on võistlused ja seal tahan ma juba A1 võistelda. Suvel kogun veel kogemusi kõikvõimalikel A0 võistlustel võisteldes. Ja slaalomit ja kiike õppides ja ilmselt pean rohkem ka esmaspäevastesse iseõppimistrennidesse nägu näitama hakkama:)
Juhuuu!! Küpsis, sa oled SUPER!!!!
teisipäev, 3. aprill 2012
*tunnelite karikasari ja viimane koht*
1.04 sai osaletud Tunnelite Karikasarja I etapil, mis toimus koduhallis. Ütlen kohe ära, et saime VIIMASE koha.
Kokku oli kirjas minisid-midisid 36, neist kohal 32 ja 32se koha siis ka meie endale saime. Täiesti kohutav.
Kohal olid paljud trennikaaslased ja beagle Britni A-Koerast.
Seekord tegin nii, et hoidsin Küpsise pesal kogu aeg jopet peal, nii et ta välja üldse ei näinudki ja viisin ta süles starti ka veel. Tundus hea mõte, sest Küpsis oli üllatavalt rahulik:) Nüüd hakkangi nii tegema.
Enne esimest starti panin ta siiski korra maha, mis oli suur viga, sest ta jõudis selle ajaga eelmise koera peale haukuma hakata. Krt.
Esimene rada oli lihtne. Arutasime omavahel, et huvitav, palju tutvumiseks antakse ja siis ma sain hiilata, et 10 minutit pole seal küll nüüd midagi tutvuda:P
Aga metsa see meil läks, ma ei mäletagi enam, kus tõkkel ta mul kobistas, igatahes saime kohe suht alguses oma DSQ kätte ja siis edasi läks rada samamoodi nagu eelmisel võistlusel: nina maha, paar kiiret tunnelit, nina maha, paar kiiret tunnelit...
Teine rada: palju raskem kui esimene, üks selline koht, mida kohe alguses kartsin ja üldse oli see rada selline kergesti unustatav - tunnel 5/8 olid täiesti ebaloogilises asendis ja 3ndast 4ndasse oli ka vale auk otse koera nina all.
Paljud unustasidki rajal ära, kuhu minna:) Aga vähemalt ei käinud nad keegi käpuli nagu minul juhtus.
Meil läkski nii, et Küps lidus 4 tunneli valesse auku ja siis kui üritasin teda 5ndasse meelitada, siis jooksis ta mulle jalgadesse ja maha ma lendasin. Õudus kuubis!
Radasid piltidena vist saadaval pole (Tiina sõnul oli kohtunikul nad suht käsitsi paberile nikerdatud ja ei tea, kas kuskile kunagi skännitakse või ei), nii et minu selgitustel stiilis "4 ja 5 tunneliauk" pole suurt mõtet.
Mõned fotosüüdistused by Livia Kask:
Seekord siis niimoodi!
Kokku oli kirjas minisid-midisid 36, neist kohal 32 ja 32se koha siis ka meie endale saime. Täiesti kohutav.
Kohal olid paljud trennikaaslased ja beagle Britni A-Koerast.
Seekord tegin nii, et hoidsin Küpsise pesal kogu aeg jopet peal, nii et ta välja üldse ei näinudki ja viisin ta süles starti ka veel. Tundus hea mõte, sest Küpsis oli üllatavalt rahulik:) Nüüd hakkangi nii tegema.
Enne esimest starti panin ta siiski korra maha, mis oli suur viga, sest ta jõudis selle ajaga eelmise koera peale haukuma hakata. Krt.
Esimene rada oli lihtne. Arutasime omavahel, et huvitav, palju tutvumiseks antakse ja siis ma sain hiilata, et 10 minutit pole seal küll nüüd midagi tutvuda:P
Aga metsa see meil läks, ma ei mäletagi enam, kus tõkkel ta mul kobistas, igatahes saime kohe suht alguses oma DSQ kätte ja siis edasi läks rada samamoodi nagu eelmisel võistlusel: nina maha, paar kiiret tunnelit, nina maha, paar kiiret tunnelit...
Teine rada: palju raskem kui esimene, üks selline koht, mida kohe alguses kartsin ja üldse oli see rada selline kergesti unustatav - tunnel 5/8 olid täiesti ebaloogilises asendis ja 3ndast 4ndasse oli ka vale auk otse koera nina all.
Paljud unustasidki rajal ära, kuhu minna:) Aga vähemalt ei käinud nad keegi käpuli nagu minul juhtus.
Meil läkski nii, et Küps lidus 4 tunneli valesse auku ja siis kui üritasin teda 5ndasse meelitada, siis jooksis ta mulle jalgadesse ja maha ma lendasin. Õudus kuubis!
Radasid piltidena vist saadaval pole (Tiina sõnul oli kohtunikul nad suht käsitsi paberile nikerdatud ja ei tea, kas kuskile kunagi skännitakse või ei), nii et minu selgitustel stiilis "4 ja 5 tunneliauk" pole suurt mõtet.
Mõned fotosüüdistused by Livia Kask:
Seekord siis niimoodi!
Tellimine:
Postitused (Atom)