Heihei, Küpsise huvilised!
Kümnevõistluse 1500 meetri jooksuni on veel hea tunnike aega ja ma siis teen aega parajaks ja räägin natukene Küpsise vahepealsetest tegemistest.
See aasta ma vist ei olegi kirjutanud. Pole nagu ka väga midagi huvitavat juhtunud, Küpsis elab tavalist penskarielu. Oleme käinud mõnel üksikul veteranide võistlusel ja no võibolla lähme mõnele veel. A3 ma teda enam (vist) ei pane, sest mingi hetk otsustas ta kiike enam mitte joosta. Ja ma ei hakanud ka talle seda uuesti nullist õpetama ka, las tal olla siis veel üks kiiks juures.
Kuidagi kurb on ikka, et ta vananeb ... ja ma ei saa mitte midagi teha. Õnneks suuremaid erroreid ei ole (ptüi, ptüi, ptüi) tervisega tekkinud ja ma siin siis keskendun sellele, et talle tore pensionipõlv luua. Mänguhimuline ja energiline on ta endiselt, vahe paari aasta taguse ajaga on see, et ta väsib palju kiiremini. Adreka pealt ta küll lippab nagu noor kits, aga siiski väga pikki jalutuskäike ma temaga enam ei tee. Pigem lühemalt, mõõdukalt intensiivsemalt ja tihedamini. Kui nüüd sellest jääb mulje, et mul on üks põdur beagle kodus, siis tegelikult ei ole nii. Ta on ikka triksis traksis :) Lihtsalt magab rohkem ja näeb hallim välja.
Ühel ilusal augustikuu päeval oli meil kokku lepitud fotosessioon Kristiina Tammikuga. Olen tema pilte ammu Instas jälginud ja ükskord võtsin end siis kokku ja broneerisin Küpsisele aja.
Kokkulepitud päeval seadsin Küpsisega sammud Tornid Väljakule. Olin kaasa varunud maksa ja oi, see oli suur viga. Miks viga? Sest maksa peale ei pööra ta tähelepanud, vaid kammib ikka täiesti ära. Ja ma mõtlen ikka täiesti täiesti ära. Võõrastes kohtades on ta üldse ärev ja ei olnud see vanalinn ka mingi erand. Ta haukus, nuuskis, traageldas ... mida kõike. Mõned üksikud pildid on, kus tal on suu kinni ja saba ei ole ühelgi pildil ilusti püsti. Deem, Britt veel ilusti lõikas enne sabaotsa ilusti ümaraks.
Pildid on superilusad. Ja Kristiina on ka väga tore. Tal on silma, kus mina nägin (või õigemini ei näinudki) suvalist tuustikut, nägi tema ägedat tausta ja koeraga sai ta ilusti kontakti.
Üks naljakas seik oli, kui mul olid käed maksaga koos ja Kristiina üritas tema tähelepanu võita krõbinatega. Küpsis ei teinud väljagi ja vahtis ainiti minu kätt. Kristiina siis küsis, kas ta on vanusega kuulmist kaotanud ... et absoluutselt ei reageeri :) Aga ei, kõrvad on tal korras, see oli puhas selektiivse kuulmise sündroomi avaldumine.
Kodus on pidevalt nii, et ma kutsun teda ja ta magab südamerahuga pesas edasi ... ei tõsta peadki. Ja piisab mul ainult külmkapp avada, kui ta - kõpsti - mu kõrval on. Biigel jääb ikka biigliks :)
Aga mis ma siin ikka jahun, üks pilt pidi ütlema rohkem kui tuhat sõna, nii et ma saan kohe 7000+ sõna öeldud :) Aitäh, Kristiina, ilusate piltide eest!
Kümnevõistluse 1500 meetri jooksuni on veel hea tunnike aega ja ma siis teen aega parajaks ja räägin natukene Küpsise vahepealsetest tegemistest.
See aasta ma vist ei olegi kirjutanud. Pole nagu ka väga midagi huvitavat juhtunud, Küpsis elab tavalist penskarielu. Oleme käinud mõnel üksikul veteranide võistlusel ja no võibolla lähme mõnele veel. A3 ma teda enam (vist) ei pane, sest mingi hetk otsustas ta kiike enam mitte joosta. Ja ma ei hakanud ka talle seda uuesti nullist õpetama ka, las tal olla siis veel üks kiiks juures.
Kuidagi kurb on ikka, et ta vananeb ... ja ma ei saa mitte midagi teha. Õnneks suuremaid erroreid ei ole (ptüi, ptüi, ptüi) tervisega tekkinud ja ma siin siis keskendun sellele, et talle tore pensionipõlv luua. Mänguhimuline ja energiline on ta endiselt, vahe paari aasta taguse ajaga on see, et ta väsib palju kiiremini. Adreka pealt ta küll lippab nagu noor kits, aga siiski väga pikki jalutuskäike ma temaga enam ei tee. Pigem lühemalt, mõõdukalt intensiivsemalt ja tihedamini. Kui nüüd sellest jääb mulje, et mul on üks põdur beagle kodus, siis tegelikult ei ole nii. Ta on ikka triksis traksis :) Lihtsalt magab rohkem ja näeb hallim välja.
Ühel ilusal augustikuu päeval oli meil kokku lepitud fotosessioon Kristiina Tammikuga. Olen tema pilte ammu Instas jälginud ja ükskord võtsin end siis kokku ja broneerisin Küpsisele aja.
Kokkulepitud päeval seadsin Küpsisega sammud Tornid Väljakule. Olin kaasa varunud maksa ja oi, see oli suur viga. Miks viga? Sest maksa peale ei pööra ta tähelepanud, vaid kammib ikka täiesti ära. Ja ma mõtlen ikka täiesti täiesti ära. Võõrastes kohtades on ta üldse ärev ja ei olnud see vanalinn ka mingi erand. Ta haukus, nuuskis, traageldas ... mida kõike. Mõned üksikud pildid on, kus tal on suu kinni ja saba ei ole ühelgi pildil ilusti püsti. Deem, Britt veel ilusti lõikas enne sabaotsa ilusti ümaraks.
Pildid on superilusad. Ja Kristiina on ka väga tore. Tal on silma, kus mina nägin (või õigemini ei näinudki) suvalist tuustikut, nägi tema ägedat tausta ja koeraga sai ta ilusti kontakti.
Üks naljakas seik oli, kui mul olid käed maksaga koos ja Kristiina üritas tema tähelepanu võita krõbinatega. Küpsis ei teinud väljagi ja vahtis ainiti minu kätt. Kristiina siis küsis, kas ta on vanusega kuulmist kaotanud ... et absoluutselt ei reageeri :) Aga ei, kõrvad on tal korras, see oli puhas selektiivse kuulmise sündroomi avaldumine.
Kodus on pidevalt nii, et ma kutsun teda ja ta magab südamerahuga pesas edasi ... ei tõsta peadki. Ja piisab mul ainult külmkapp avada, kui ta - kõpsti - mu kõrval on. Biigel jääb ikka biigliks :)
Aga mis ma siin ikka jahun, üks pilt pidi ütlema rohkem kui tuhat sõna, nii et ma saan kohe 7000+ sõna öeldud :) Aitäh, Kristiina, ilusate piltide eest!
