Viimased trennid on meil järjest ja järjest ja järjest läbi kukkunud. No kohe nii, et ükskord hakkasid mul lihtsalt pisarad voolama. Kui koer lihtsalt SEISAB ja VAHIB keset platsi, siis ajab ikka vihale küll. Ja nii ikka uuesti ja uuesti ja uuesti. Ma ilmselt olen lõviosa oma tutvusringkonnas ära tüüdanud teemadega stiilis "koeral on motivatsioonikriis" ja "kuidas minu slaalomikunnist on slaalomitropp saanud"... aga tõesti, ega ma vahepeal suurt muust pole mõeldnud. Nii et mitte väga positiivsed tuuled meie agilitykarjääris.
Nii et päris ausalt ma ei teagi, miks ma end sinna võistlustele kirja panin. Ometi ma panin ja täna see võistlus siis toimus. Eile veetsin terve päeva A3 toimkonnas - no ikka on, kuhu tahaks jõuda:)
Me oleme tegelikult 1 jooksu kaugusel A2st, aga trennide negatiivses valguses ma sinna saada ei tahtnudki... ideaalis muidugi ma tahan, aga annan ka endale aru, et meil pole praeguses vormis olles A2 mitte midagi teha.
Nüüd tänasest. Kohtunik oli Algirdas Valčiukas Leedust.
HÜPPERADA
Vaatasime alguses, et slaalom viiakse platsilt minema... aga ei, kus sa sellega:) A1 ikkagi ju. Slaalom asetati tagaseina äärde ja suunaga otse seina. Siis sain kohe aru, et ega sealt head nahka ei tule... aga tõkked 10-11-12, mida ma kartsin, läksid hästi! Küsisin ka Tiinalt nõu, kes oli ka tõkete vahelt läbijooksmise poolt. Mingi aeg me tegime trennis ka analoogset asja ja ka siis sobis mulle läbi jooksmine rohkem.
Muidugi start on meil alla igasugust arvestust. Tõesti. Keskendumisvõime absoluutne null. Edasi läks kõik üsna ilusti... kuni slaalomini. Ja ma ei oska ka slaalomit poole pealt parandada - me pole seda trennis ka kunagi õppinud ja minu meelest on see ka loogiline: slaalom on slaalom ja see tuleb ju kõik ära teha. Muide vahepeal astusin ma ise slaalomi pulkadest läbi, mis tegelikult tähendaks DSQ, aga kohtunik ilmselt siis ei märganud seda... pärast seda läks jälle enam-vähem... kuigi tõkkele 10 tuli ta üsna napilt-napilt, vabalt oleks võinud ka mööda tulla.
Igatahes saime me III koha. Üldjoontes jooksuga olen rahul, vähemalt oli koeral mingigi kiirus:) Suur miinus muidugi stardi eest ja veel suurem miinus slaalomi eest.
1. AGILITY RADA
Rajaga tutvudes kartsin slaalomit ja tõkkeid 12-13-14... see keerutamine on meile raske, sest nii pagana lihtne on nina maha pista ja see sinna jättagi. Ka tunnel enne viimast sirget oli päris hea ahvatlus.
Jällegi start - no mida on stardis ringi vahtida? Vahepeal on video udune, aga ise olen üsna rahul oma käevahetusega peale poomi - jõudsin:) Tagantlõikamist poomi/kiige peale oleme me trennis teinud, aga ei riskinud võistlustel seda proovida. Poom oli ka üsna ilus ja kiire:) Kiik tuli küll kolakaga alla ja tõrget me ei saanud, aga see polnud küll nüüd see, mida ma olen õpetanud ehk et kiik tuleb enne lasta maha kukkud ja SIIS maha joosta, küll ei tulnud välja. Pärast kiike jõudsin kätt vahetada, aga oleks kiik korralik olnud, oleks see veel paremini õnnestunud. Jällegi, tagantlõikamist ei riskinud teha, niigi on kiik meil üks nõrk koht. Ja ka A - see A otsas passimine on meil täielik klassika:P Ja kuna puhas rada terendas juba peaaegu silme ees, siis püüdsin ma väga korralikult vältida seda tunnelit seal tagaosas (kuhu paljud koerad siiski läksid) ja samas tabada tõket (kust paljud koerad mööda tulid)... juhtus aga see, et crashisin täie hooga tõkketiiba sisse ja lendasin koos tõkketiivaba pikali maha. Oioioioioiiii! Sinna meie ilus jooks läks ja Küpsis muidugi võttis kohe minu audisoleku aja endale nuhkimiseks... DSQ oli meil niisiis käes juba enne slaalomit. Slaalom, kui hoog üles sai, tuli täitsa ilusti seekord välja ja viimased tõkked samamoodi. Sellest jooksust on mul kohe pagana kahju - oleks tulnud ILUS tulemus:D
2. AGILITY RADA
Siin on hea enne muidugi see, et tõke nr.1 kukkus maha juba siis, kui me alles stardis oma vilet ootasime. Hahaa:) Kuigi tavaliselt tõkete hüppamine ei ole probleemiks. Olin kuni starti minekuni segaduses, kuidas peaksin lahendama tõke 4 - slaalom - tõke 6 ja tunnel 7 - kombinatsiooni. Alguses mõtlesin joosta üldse paremalt poolt ja mitte kätt vahetada... siis oleksin jäänud poomi ja slaalomi vahele ja EHK poleks siis Küpsis slaalomisse jooksnud... samas oleks siis olnud suurem võimalus ta valesse tunneliauku lükata. Kuna Anne soovitas siiski vahetada kätte juba enne 4ndat tõket, siis valisin selle variandi... Ise ei tulnud esmapilgul selle pealegi:) Kuigi paljud minikoerad keerasid seal slaalomisse valesti, siis ise joostes tundus küll nurk lausa ideaalne ja hoog sees ja tegelikult ei oleks pidanud seal probleemi olema. Meil aga muidugi oli... kõigepealt väike lootus, et äkki õnnestub... siis niisama seal slaalomi alguses vahtimine ja siis LAMBIST jooks poomile. WTF??? Ma tõesti ei saa aru, kust see nüüd tuli? Ja kui slaalomit lõpuks tegema hakkas, tegi väga hästi... kuni kiigeni. Ja siis kuna eelmine kiik läks liiga rapsides, siis see kiik läks liiga uimerdades. Ja muidugi see viimane tõke, millest ta nuhkides mööda tuli... ja mul polnud motivatsiooni seda parandada ka enam.
Kokkuvõttes olen ma tänase päevaga ja meie tulemustega rahul, sest Küpsis JOOKSIS!! Ma ei tõesti enam ei tea, mis temaga trennides lahti on... kas võistluste adrenaliin on siis tõesti nii palju tugevam ja see mõjutab Küpsist nii palju? Või on see selles, et platsil pole nn segavaid faktoreid - trennis on ikka ju platsi ääres ka teised treenijad ja ikka on rohkem liikumist... ma ei tea. Samas ei saa teda ka vati sees treenida ja siis loota, et ühelgi võistlusel platsi ääres teisi koeri ei ole... Ma tõesti ei tea. Igatahes sain vähemalt kinnitust sellele, et Küpsis ikkagi on võimeline jooksma:) Asi seegi!!!
Nii et päris ausalt ma ei teagi, miks ma end sinna võistlustele kirja panin. Ometi ma panin ja täna see võistlus siis toimus. Eile veetsin terve päeva A3 toimkonnas - no ikka on, kuhu tahaks jõuda:)
Me oleme tegelikult 1 jooksu kaugusel A2st, aga trennide negatiivses valguses ma sinna saada ei tahtnudki... ideaalis muidugi ma tahan, aga annan ka endale aru, et meil pole praeguses vormis olles A2 mitte midagi teha.
Nüüd tänasest. Kohtunik oli Algirdas Valčiukas Leedust.
HÜPPERADA
Vaatasime alguses, et slaalom viiakse platsilt minema... aga ei, kus sa sellega:) A1 ikkagi ju. Slaalom asetati tagaseina äärde ja suunaga otse seina. Siis sain kohe aru, et ega sealt head nahka ei tule... aga tõkked 10-11-12, mida ma kartsin, läksid hästi! Küsisin ka Tiinalt nõu, kes oli ka tõkete vahelt läbijooksmise poolt. Mingi aeg me tegime trennis ka analoogset asja ja ka siis sobis mulle läbi jooksmine rohkem.
Muidugi start on meil alla igasugust arvestust. Tõesti. Keskendumisvõime absoluutne null. Edasi läks kõik üsna ilusti... kuni slaalomini. Ja ma ei oska ka slaalomit poole pealt parandada - me pole seda trennis ka kunagi õppinud ja minu meelest on see ka loogiline: slaalom on slaalom ja see tuleb ju kõik ära teha. Muide vahepeal astusin ma ise slaalomi pulkadest läbi, mis tegelikult tähendaks DSQ, aga kohtunik ilmselt siis ei märganud seda... pärast seda läks jälle enam-vähem... kuigi tõkkele 10 tuli ta üsna napilt-napilt, vabalt oleks võinud ka mööda tulla.
Igatahes saime me III koha. Üldjoontes jooksuga olen rahul, vähemalt oli koeral mingigi kiirus:) Suur miinus muidugi stardi eest ja veel suurem miinus slaalomi eest.
1. AGILITY RADA
Rajaga tutvudes kartsin slaalomit ja tõkkeid 12-13-14... see keerutamine on meile raske, sest nii pagana lihtne on nina maha pista ja see sinna jättagi. Ka tunnel enne viimast sirget oli päris hea ahvatlus.
Jällegi start - no mida on stardis ringi vahtida? Vahepeal on video udune, aga ise olen üsna rahul oma käevahetusega peale poomi - jõudsin:) Tagantlõikamist poomi/kiige peale oleme me trennis teinud, aga ei riskinud võistlustel seda proovida. Poom oli ka üsna ilus ja kiire:) Kiik tuli küll kolakaga alla ja tõrget me ei saanud, aga see polnud küll nüüd see, mida ma olen õpetanud ehk et kiik tuleb enne lasta maha kukkud ja SIIS maha joosta, küll ei tulnud välja. Pärast kiike jõudsin kätt vahetada, aga oleks kiik korralik olnud, oleks see veel paremini õnnestunud. Jällegi, tagantlõikamist ei riskinud teha, niigi on kiik meil üks nõrk koht. Ja ka A - see A otsas passimine on meil täielik klassika:P Ja kuna puhas rada terendas juba peaaegu silme ees, siis püüdsin ma väga korralikult vältida seda tunnelit seal tagaosas (kuhu paljud koerad siiski läksid) ja samas tabada tõket (kust paljud koerad mööda tulid)... juhtus aga see, et crashisin täie hooga tõkketiiba sisse ja lendasin koos tõkketiivaba pikali maha. Oioioioioiiii! Sinna meie ilus jooks läks ja Küpsis muidugi võttis kohe minu audisoleku aja endale nuhkimiseks... DSQ oli meil niisiis käes juba enne slaalomit. Slaalom, kui hoog üles sai, tuli täitsa ilusti seekord välja ja viimased tõkked samamoodi. Sellest jooksust on mul kohe pagana kahju - oleks tulnud ILUS tulemus:D
2. AGILITY RADA
Siin on hea enne muidugi see, et tõke nr.1 kukkus maha juba siis, kui me alles stardis oma vilet ootasime. Hahaa:) Kuigi tavaliselt tõkete hüppamine ei ole probleemiks. Olin kuni starti minekuni segaduses, kuidas peaksin lahendama tõke 4 - slaalom - tõke 6 ja tunnel 7 - kombinatsiooni. Alguses mõtlesin joosta üldse paremalt poolt ja mitte kätt vahetada... siis oleksin jäänud poomi ja slaalomi vahele ja EHK poleks siis Küpsis slaalomisse jooksnud... samas oleks siis olnud suurem võimalus ta valesse tunneliauku lükata. Kuna Anne soovitas siiski vahetada kätte juba enne 4ndat tõket, siis valisin selle variandi... Ise ei tulnud esmapilgul selle pealegi:) Kuigi paljud minikoerad keerasid seal slaalomisse valesti, siis ise joostes tundus küll nurk lausa ideaalne ja hoog sees ja tegelikult ei oleks pidanud seal probleemi olema. Meil aga muidugi oli... kõigepealt väike lootus, et äkki õnnestub... siis niisama seal slaalomi alguses vahtimine ja siis LAMBIST jooks poomile. WTF??? Ma tõesti ei saa aru, kust see nüüd tuli? Ja kui slaalomit lõpuks tegema hakkas, tegi väga hästi... kuni kiigeni. Ja siis kuna eelmine kiik läks liiga rapsides, siis see kiik läks liiga uimerdades. Ja muidugi see viimane tõke, millest ta nuhkides mööda tuli... ja mul polnud motivatsiooni seda parandada ka enam.
Kokkuvõttes olen ma tänase päevaga ja meie tulemustega rahul, sest Küpsis JOOKSIS!! Ma ei tõesti enam ei tea, mis temaga trennides lahti on... kas võistluste adrenaliin on siis tõesti nii palju tugevam ja see mõjutab Küpsist nii palju? Või on see selles, et platsil pole nn segavaid faktoreid - trennis on ikka ju platsi ääres ka teised treenijad ja ikka on rohkem liikumist... ma ei tea. Samas ei saa teda ka vati sees treenida ja siis loota, et ühelgi võistlusel platsi ääres teisi koeri ei ole... Ma tõesti ei tea. Igatahes sain vähemalt kinnitust sellele, et Küpsis ikkagi on võimeline jooksma:) Asi seegi!!!
