Häid Jõule!

Rudolf-punanina

Kingituseks nuuskimismatt. Kõlbab lamamiseks ka ...

... aga mõeldud on ikkagi nuuskimiseks :)

Küpsis 10!!

Mulle ikka ei jõua kohale, et Küpsis on juba 10!! 10?!? Kuidas ja miks see aeg ometi nii kiiresti läheb?

Õnneks ei ilmuta ta väga vananemise märke peale selle, et ta on nüüd pigem beež koer, mitte enam punane koer, ja et ta magab natukene rohkem kui varem ja tema tervisel on vaja teravamalt silma peal hoida. 

Juubeliks plaanisime koos Britiga matka, tema siis võtab Küpsise õe-venna Blissu ja Ricki ka kaasa, et chillime kuskil matkarajal ja pärast lähme sööma. Sounds like a plan! 

Matkarajaks valisime Loosalu-Paluküla raja ja saime Loosalu poolses otsas täpselt 12:00 kokku.

Olin Küpsisele sünnipäevaks ostnud 5-meetrise jalutusrihma, et ta saaks just metsas vabamalt liikuda. Mingit tolku sellest seekord muidugi ei olnud, sest Küpsis käis ilusti lähedal ja enamus asjast ma lihtsalt rullisin seda rihma kokku ja tõstsin ühest käest teise. 

Ilm oli tatikas ja sügisene, aga koeri see ei seganud ja meid tegelikult ka mitte - meil olid Islandi tingimustes testitud vee-ja tuulekindlad matkariided seljas :) 

Jalutasime natuke ja Brit otsustas Riki lahti lasta, et ta saaks vabamalt ringi nuuskida, et ta on nii memmekas, et tema nagunii kuskile ajama ei pane. Aga jah. Never say never. Nägime vaid, kuidas valge sabaots siuhhh põõsaste vahele ajama pani. 

Igatahes sai meie sünnipäevamatkast sai kahetunnine närvitsemine ja koera otsimine mööda metsa. Ja oi kui pikad need kaks tundi olid. Kuulatasime. Metsast kostus haukumist ja püssipauke - okei, jaht, ju Riki lõi jahikoertega kampa siis. Aga oskab ta tagasi tulla? Jalutasime ühele ja teisele poole mööda teed, läksime metsa sisse, hargnesime ja saime jälle kokku. Rikit ei kuskil. Oehhh.

Otsustasime Blissu ja Küpsise autosse viia, sest mõlemad olid juba märjaks saanud ja pidid lihtsalt vaikselt paigal seisma, konutagu siis parem autos, kus on natukene soojem. Läksin neid viima ja oi kui minu peas on elu kahe koeraga all fun and games, siis metsas käia oleks nendega küll keeruline. Mõlemad ikka traageldasid täiega, lisaks veel olid Küpsise traksid kuidagi ligadi-logadi vajunud ja ta libises pidevalt nendest välja, Blissu jällegi vigises ja tiris vastassuunas - sinna, kuhu Brit jäi. Kuidagi ma nad igatahes autosse sain.

Tagasi jalutades nägi teel looma. WTF? Metsloom? Appi, mis ma teen? Oi, see on ju koer. Oi, biigel, Oi, RIKI!!!

Õnneks tuli ta minu RIKI, SIIIAAAA röögatuse peale ilusti ligi ja sain tal kaelarihmast kinni võtta. Ta oli porine ja märg, aga muidu täiesti terve. Istus ilusti saba sirge ja pilk maas, endal väike muie suunurgas. Täpselt selline nägu, mis lapsena endal peas oli kui õunaraksust tulles vanaemale vahele jäid - said aru küll, et keerasid jama kokku, aga samas endal oli nii põnev olnud ja see ajas hirmsasti naerma. Tegi ikka poiss endale sünnipäevapeo!

LÕPP HEA, KÕIK HEA!!

Seikleja on tagasi

Nüüd oli meil (mitte autojuhtidel muidugi) ainult  üks mõte peas - andke alkoholi! Närvid olid ikka korralikult krussis.

Enne käisime veel poes ja Keerit ostis endale kuivad sokid. Ta oli metsas jõkke vajunud ja ta jalad olid läbimärjad. Ja siis lõpuks maandusime Meie Pubisse glögi jooma ja sööma. Koerad istusid autos. Party UP!

Paar imelikku pilt sellest seiklusrikkast päevast:

Alar teeb pilti ja Keerit on Briti taga peidus. Koerad on vähemalt kõik näha :)

Küpsis oma äralibisevate traksidega. Kopraonu, sina või?

Õhtul kodus andsin Küpsisele kätte ka tema kingitused. Käisin Pet Citys raha tuulutamas ja siit siis väike haul.

Kui kaotad pea lemmikloomapoes ehk mida kõike sota ja rohkema eest saab :/ 

Lily's Kitcheni jõuluküpsised koertele: See karp näeb lihtsalt MEGA välja. Soliidne, luksuslik, armas ja soe. Ja need küpsised - Küpsis on nende järgi hull. Mul on neid tegelikult veel siiamaani järgi, sest ma lihtsalt ei raatsi neid talle anda.

Kuivatatud küülikukõrvad: Uus lemmiknärimine. Ja krõbistab ära koos karvadega.

5 meetri pikkune jalutusrihm: Suvel hakkab see ilmselt rohkem kasutust leidma.

Plaque Off: Igapäevaselt toidulisandina kasutuses.

Nina Ottossoni Dog Brick: Natukene ajutööd. Kunagi oli meil olemas Dog Tornado, mille peale Küps täitsa hulluks läks ja sellele põhimõtteliselt kogu oma jõuga peale lendas ja minu suunamisest absoluutselt välja ei teinud. Nüüd, vanema ja targemana, tuli mängimine Küpsisel üsna ilusti välja. Korralikult ninaga lükkas ja käpaga tõmbas :) WIN!

Kergem variant :) Alguse asi.

Vot selline tore juubel meil oligi. Jääb meelde! Palju õnne, kallis Küpsis!!! Armastan sind niii väga!!! Püsi veel kaua terve ja rõõmus ja koos meiega!! Musi!!!!