pühapäev, 19. juuni 2016

Agility võistlused Veskimetsas

Oehhhhh kui juba võistluste kohtunik/minu treener tahaks mind pärast võistlust tutistada, siis peab ikkagi midagi metsas olema, eks.

Võistlust korraldas A-Koer, kohtunik Anne Tammiksalu.

Jube hea on ikka, kui võistlus toimub kodule nii lähedal. Maksid alustasid ja minide-midide jooksud hakkasid alles 12:30 :) Kell 10 üles, siis poodi maiuse järele, siis uina-muina kodus ja minek :D Ülimõnus.

Ilm muidugi jah, huh, tõsine koerailm. Vahelduva eduga sadas ja oli ikka päris jube tuul. Koeral polnud üldiselt tegelikult häda midagi ja kuna koeri oli ümberringi jalutamas vähem, siis oli mu elukas ka rahulikum ja lasi end vähem teistest segada.

1. rada:
Kuni slaalomini läks üsna ilusti, aga siis lappas siit ja lappas sealt ja üldse ... sain koera peale päris pahaseks lõpus, sest no mida kuradit, üldse ei vaata ja üldse ei kuula ja ainult auauauauuuu. Ja no eks ma ise ka osaline ikka :/


2. rada:
Mis värk see selle slaalomiga siis nüüd on??? Mismõttes??? Nurk oli küll üsna selline kahtlane, aga on trennis 100% tehtav, aga võistlustel, nagu näha, ei ole. Deem. Edasi läks isegi üsna ilusti, koeral isegi vahepeal oli saba sirge ... pärast orazhi tunnelit oli mul küll plaan kätt vahetada ja siis ilusti kaks järjestlikkust valssi teha, aga läks natuke teistmoodi, aga suurt soperdumist siiski ei toimunud. Saime isegi tulemuse, kuigi 10 kp ja slaalomis troppamisest tulenud hullu ajavea tõttu saime 8. koha 13 midikoera seast :) Meie taha jäid aga ainult diskvallid.


3. rada:
See on nüüd sarjast "kui ka Küpsis ei soperda, siis Katrin kindlasti soperdab". Kuigi algus oli ka ikka suhteliselt ligadi-logadi, siis pärast seda kõik see tiirutamine sujus kenasti ja kui ainult oleks mul õige ajal meeles olnud, et koer tuleb TAHA saata. Johhaidiiii :( Jälle see hetk, kui ma lihtsalt olen enda peal nii haigelt pahane ja kokkuvõttes ka päris kurb - no ei saa ju ometi nii ... mismoodi ma rikun kõik ära ja mismoodi me selle puhta raja siis peaksime jooksma?? Positiivsena märgin vast ära selle, et ma ei torma enam päris igal pool väga kaugele koera eest ära ja suudan ta tunnelist ja tõketelt ilusti kaasa võtta. Aga jah, oleks ILUSTI jõudnud kätt vahetada :(


Sellised lood siis. 

reede, 17. juuni 2016

Uulu!

12.06 osalesime agility võistlustel Uulus. Korraldaja Minu Sõber, kohtunik Monika Põld.

Tore, et ma ei pannud ennast kirja laupäevaks, sest siis sadas ikka hullult vihma :) Ja kuidas meil siis läks? Tavapäraselt - 3XDSQ.

Kusjuures esimesel rajal sain DSQ EELVIIMASEL tõkkel. EELVIIMASEL! Sinnamaani oli rada ilus ja puhas ja kiirus oli ka meie kohta okei. Üsna vastik slaalominurk ja veel üks imelik koht, mida ma kartsin, õnnestusid ilusti. Ja siis üks lihtne tavaline otsetõke. Sellist tõket ei pea ju ometi korralikult näitama, eks, koer läheb ju täitsa ise. Ma ei tea, kus mu aju tol hetkel oli, peas igatahes mitte. Oehhhhh ... nii puhtalt minu viga :(

Teine rada läks lappama ja kolmandal läks ta briardi nägemisest nii närvi ja siis haukus läbi rajapiirde veel ühe koera peale (appiiiii!!!!), nii et pidasin paremaks ta sülla krabada ja rajalt ära viia.

Ma ei kujuta ette, kuidas tema meeleolu siis hoida? Tal piisab nii vähesest, et närviliseks muutuda ja siis on terve jooks rabe ja mul on reaalselt hirm, et ta võib jälle kellegagi ülbama minna. Nüüd ta küll kuulab mind paremini kui varem ja ei ole enam NII psühho, aga siiski kõik vähegi rajale lähedal olevad koerad on meile üks suur trouble in the making.

Esimesest jooksust mul videot ei ole, teistest on, aga need nii jubedad, et neid ma siia ei pane.

Ja eile enne trenni koeraga jalutades tuli meile üks omapäi jalutav akita kallale. Ühesõnaga, kui oleme teiste koerte peale plärtsumise teel astunud võibolla pool sammu edasi, siis eile astusime jälle kaks sammu tagasi.

Järgmised võistlused on juba homme Veskimetsas. Ilmateades lubab hullu koerailma ja praegu küll ka selline tunne, et ainult kallab ja jääbki kallama. Eks siis näis, mis homme saab. Peaasi, et mu loom oleks keskendunud ja töömeeleolus. trennis on ta viimasel ajal vahelduva eduga üsna kenasti jooksnud, tahaks ühe ilusa jooksu ometi ka võistlustele tuua.