2014 - kuidas meil läks?

Hakkabki aasta 2014 lõppema. Peaksin mingi kokkuvõtte tegema, aga eriti ei viitsi ... teen lühidalt:

Sportkoer.com andmetel osalemise me sel aastal 35 võistlusel, saime kirja 10 tulemust. Ja nüüd naljakoht - meie nn tulemustega jooksude protsent on 28,57!! Vaatamata sellele, et protsent on lihtsalt hale(naljakas?), ma tegelikult väga nuriseda ei taha, sest:

A) Küpsis sai lõpuks ometi selgeks slaalomi muruplatsil ja tänu sellele saime võrreldes eelmiste aastatega palju rohkem võistelda.
B) Ilma eelmise punktita poleks see küll võimalik olnud, kui siiski meie aasta kuldmuna on siin: SAIME LÕPUKS OMETI ÜLE A2 VÕISTLUSKLASSI. JEII!! Tõesti, päris palju oli hetki, mil olin kindel, et see ei juhtugi kunagi. 

Küpsis näitas sel aastal üsnagi ilusaid jookse kõrvuti täielike feilidega, nii et selles mõttes ei midagi uut - same shit, different year. Eks ikka uuel aastal uue hooga:) Seniks aga ilusat aastavahetust!!!

IT'S PARTY TIME!!!

 

Paaride aastalõpu AG võistlus

Täna osalesin Küpsisega TAKO korraldatud paaride aastalõpu võistlustel. Kohtunik Svetlana Zolotnikova.

Meie paarilised olid Epp ja Pätrik.

Plats oli siis mõtteliselt poolitatud, ühel pool hüppe- ja teisel pool agilityrada. Mina jooksin hüpperada.

Esimene rada tundus tutvudes täiesti OK, selline mõnus soojendusrada. Ja kuna platsile pidi mahtuma 2 rada, siis oli minu osas ainult 14 tõket, nii et ka trajektoori unustamise oht oli väiksem:) Minu "miljoni dollari küsimus" pole muidugi ka mitte kunagi rajas, vaid selles, kas mu koer üldse jookseb või mitte.

Seekord aga isegi jooksis:) Meil läks ülihästi see rada lausa. Nina ei käinud kordagi maas ja minu meelest oli meil ka täiesti korralik minek - tulemuseks puhas rada:) Ma ise olin muidugi kõige õnnelikum:) Ka Pätrik jooksis puhta raja ja nii olime me pärast esimest rada täitsa ilusti eesotsas oma tulemusega!

Aga noh, nii see muidugi ei jäänud.

Teisel rajal oli kohe meie viimase aja "lemmiklõks" ehk pärast tõket on vaja koer viia otse esimesest tunneliaugust mööda tagumisse tunneliauku. Nujah. Viimases trennis me seda harjutasime ja harjutasime ja harjutasime ... lõpuks tuli välja ka, aga võistlustel on ju ikkagi ainult üks võimalus. Brrh, valssi ei hakanud üritamagi, lootsin lihtsalt, et jooksen siis kaugele ette ja ehk tuleb käe järgi ja saadan ta tagumise käega tunnelisse ... hahaaa, no tuli ta jee. Sealt siis ka meie DSQ ära tuli.

Üldse teisel rajal oli koer rohkem liimist lahti ja üldse mitte nii kontaktne. Juba esimesest tõkkest jooksis ta mööda, õnneks selle sain ära päästa:) Ametlikul võistlusel muidugi oleksin ta starti tagasi viinud, aga noh, for fun, las sigatseb - nii et saatsin ta lihtsalt ümber tõkke.

Ja veel raja lõpupoole, pärast slaalomit, oli vaja koer tunnelisse saata - asi, mis pole meile enne mingit probleemi valmistanud. Ja mis siis seekord? Koer vahtis ja vahtis tunneliauku ja siis hüppas hopsti külje pealt poomile. WTF? Pole õrna aimugi.

Ka Pätrikul teine rada nii hästi ei läinud, aga tulemuse sai ta siiski kirja. Kokkuvõttes meile siis 20. koht 33 paari seast. Nujah, mis seal siis ikka:) Joosta sai ja lõbus oli - mis veel ühelt jõulujärgselt nädalavahetuselt tahta!

Ja väike jõulumeeleolu-flashback:

 

Open-debüüt - 2xDSQ

Panin end pärast pikka mõtlemist siis open radadele kirja. Miks open? Üleminekut ma VEEL ei taha (mitte et see mind veel ähvardaks), aga A3 seltskonnas nende radu joosta tundus põnev.

Ettevalmistus oli aga vägagi nigel seekord. Eelmisel nädalavahetusel astus Küpsis oma käpa katki, nii et selle nahka läks ka kolmapäevane trenn ja ka võistlused olid täna hommikuni suure küsimärgi all. Kolmapäeval ütles arst, et PIGEM mitte võistlema minna, sest haava täielik paranemine võib üle nädala võtta, samas aga nentis, et kui koer end hästi tunneb ja käppa ei hoia, siis miks ka mitte minna.

Niisiis mul oligi täna hommikul dilemma - minna või mitte. Otsustasin, et kui Küpsis natukenegi käppa hoiab, siis jätan minemata. Aga õnneks ta ei hoidnud!! Kalpsas ringi ja nuuskis nagu terve loom kunagi :) Juhuuu - võistlema!!

Kohtunik oli Anne.

Esimene rada tundus tutvused täitsa joostav. Kiike ka õnneks polnud. Metsa aga läks rada põhjusel, mida ma uneski näha ei osanud. Nimelt polnud kahte koera, kes olid stardijärjekorras täpselt enne Küpsist, kohal ... ma vaatasin südamerahuga midide jookse, kui kuulsin, et pean juba ülejärgmisena rajale minema. WHAT? Jõudsin Küpsise pesast välja võtta, vest ruttu seljast ära ja ... soojendus- ega kontaktiharjutusteks aega ei jäänud. Ja niimoodi me siis starti läksimegi ja muidugi tuli sellest üks suur feil - tulin rajalt ära pärast kolmandat või isegi neljandat ebaõnnestunud slaalomit.

Pärast siis veel üritasin Kristinile (Tessy perenaine) selgeks teha, et slaalom EI OLE meie nõrk koht. Ennast ajas ka naerma, aga no ei ole. Meie nõrk koht on keskendumisvõime ja töötahte puudumine ... ja no võibolla ka tihedad pöörded ja eemaldumine, aga see pole praegu teemaks:)

Teise raja ettevalmistus läks oluliselt paremini. Nässerdasin teda ja hoidsin nina maast lahti ja tegin ka paar kiiret ergutavat massaazhi-liigutust. Rada ise mulle jällegi meeldis, kuigi kiik oli kohale toodud ja alguses oli enne slaalomit vaja teha üks nibin-nabin käevahetus - teiselt poolt oleks see slaalom vägagi kööbakas olnud, tagantlõikamist slaalomisse ei taha ma väga kasutada ja valssi ma lihtsalt ei oska ... õnneks mu pimepööre seal õnnestus. Kiik oli muidugi jälle kööbakas, see oleks meil vaja tõsiselt käsile võtta, sest see on üks selline asi, kus saaksime sekundeid võita. Ka edasi läks rada ilusti ... kuni tunnelini 16, kust mina enam edasist rada ei mäletanud ja täiesti suvalises suunas jooksin ja muidugi siis keeras ka Küpsis end tunnelist välja ... ja siis soperdasime selle raja viimased 4 tõket kuidagi lõpuni.

Paras paar oleme Küpsisega igatahes - kas soperdab üks või soperdab teine! Aga vähemasti saime joosta ja mis peamine - käpp on terve!!!!

PS: Videosid jooksudest mul jälle pole, sest mu telefon on endiselt vana ja väsinud. Rohkem tekib pildi- ja videomaterjali siis, kui päkapikk mulle uue telefoni kuuse alla on sokutanud ehk kui olen iseendale hea jõulukingi teinud:D

diivan vs pesa

Pätt ja kaabakas keelatud sleepi nautimas

Ja oma tutikas NufNufi pesas

Ülirahul olen selle NufNufi pesaga - Horteses jäi see mulle otsekohe oma stiilsusega teiste seast silma. Nüüd vaatasin, et täitsa eestlaste ettevõtmisega tegemist - nii et veel topelt lahe:) Loodetavasti peab pesa ka ilusti vastu ja Küpsis ka ehk oskab oma disainikat hoida ja hinnata!

Täna on viimane päev end TAKO eksamile/openile kirja panna ... ma ei tea veel, kas eksam või open. Kuskil ikka osalen vast ... 7 tundi ja 20 minutit veel aega mõelda:)

Aastalõpu paaride võistlusel ma igatahes osalen - paariliseks basenji Sipsu - ehk siis tore paar: kaks punast põikpead!