Jõuluõhtusöök emme juures!

Eile käisime minu emal külas. Totupiil oli ka kutsutud ja talle oli ka kingitus olemas:) Võõras kohas Küpsis end muidugi üldse üleval pidada ei oska, no nagu pöörane, haugub ja kohe ründab lauale toitu võtma. Ja MITTE KEEGI ei usu, et kodus on ta jumala rahulik ja suurema osa ajast sleepib:)

Svenike hullult veel naeris, et see hull ju haugub suu kinni:) Ta teeb oma auauauauauuuu!

Küpsis sai kingtuseks kampsuni:)
Trennis hea pärast soojaksjooksmist selga tõmmata- aga niii naljakas on ta sellega!

Ema, Svenike ja Küpsis:)

Väga tore õhtu oli, sai nalja ja jooki ja sööki:D Täna on loom igatahes väga väsinud ja magab täiega - päriselt ka!

 

Jõulude ootuses:)

Niikaua kui totupiilu Jõulupühi mäletab, on meil alati Alari toodud kuusk olnud ja nii seegi kord. Hehe, erinevus on selles, et nii niru kuuske pole kaua aega näinud:) Sorry, see on lihtsalt niii naljakas:) Nüüd, tuledes, näeb kuusk täitsa kobe välja, aga eks sellega ole harjutud ka juba päev-kaks:)

Ja täna tegime piparkooke. Sellestki fotosüüdistused:)

Eee... tainas???

piparkoogibiigel:)

 

Ema juures:)

Mu ema on üks totupiilu suur fänn:) Ja nüüd on ta õppinud ära mobiiliga pildistamise:

Ilus elu ikka tal ema juures - nelja jalaga diivanil, jookseb ringi, haugub ja saab veel maiust ka selle kõige eest!
 

Sünnipäev!

8.detsembril sai minu kallis neljajalgne juba 4-aastaseks:) Uskumatu kui kiiresti aeg on läinud, aga eks on ju vana tõde, et aeg lendab kui lõbus on:)
 Suurt pidu ja pillerkaart ei toimunud seekord, tõime Küpsisele McDonaldsist nosimiseks ühe juustuburgeri ja trennikaaslastele küpsetasin ajakirjast Lemmik saadud retsepte kombineerides koerte muffineid. Ja koeraomanikele kirju koera kooki.

Panin siis: 400 gr 50-50 veise-sea hakkliha, 1 muna, peotäis riivjuustu, seesamiseemneid ja 1 riivitud porgandi. Kõik kausis segamini ja siis muffinivormidesse ja ahju.

Pilte sündmusest praegu pole, sest mu telefoni aku polnud õigel hetkel piisavalt täis:P
 

TAKO Agility eksam 25.11

25.11 osalesime koduhallis agility eksamil. Anne oli kohtunik, nii et radade käekiri oli tuttav ja loogilisem:) ... mitte et see meid dsq'dest oleks päästnud:P

Kusjuures esimene rada tunduski alguses suht joostav, lõkse küll oli, aga ma ei osanud nende pärast üldse muretseda. Ja kui rada jooksin, siis polnudki vaja nende pärast muretseda - isegi tunnelist viimasele tõkkele (väga paljud said just seal dsq) tuli Küpsis sinna kuhu vaja:)

AGA TA EI PÜSINUD STARDIS!!! Ja sinna nahka ka meie rada läks. Mul oli plaan jõuda rõnga (tõke 2) juurde ja sealt siis koos temaga edasi kolmandale ja sealt edasi joosta... aga ta lippas minema ja jooksis rõngast läbi otse valesse tunnelisse. Kusjuures pärast seda õnnetut tunnelit jooksime raja ideaalselt läbi. Puhas slaalom, keskendunud ja kiire Küpsis... ühesõnaga, üks dsq, millega ma reaalselt rahul olen:) Ilus ja kiire! Aga ikkagi ei jõudnud ma pärast ära kiruda:P

Brit oli ka vaatamas ja tema ütles ka, et pole Küpsiselt ilusamat jooksu näinudki. Ja huvi pärast ka uuris, miks ma teiselt poolt koos Küpsisega ei alustanud - siis oleks saanud 2 ja 3 tõkke vahel kätt vahetada ja koer oleks kogu aeg nn käe küljes olnud. Miks ma siis nii ei teinud? Sest esiteks sealt, kust mina läksin, oli palju loogilisem ja lihtsam. Ja teiseks, kui ma panen koera starti PÜSIMA, siis põhimõtteliselt peab ta seal püsima - ma ei saa valida oma raja trajektoori selle järgi, kuidas koeral parem sigatseda oleks:)

Mõnes mõttes on see püsimatus hea - näitab, et Küpsis tõesti tahab joosta. Ta lihtsalt on, nagu Ülli ütles, VÄIKE SÕNAKUULMATU AHV ja see ongi tema ainus probleem. On jah nii, sest loogilist mõtlemist ja raja nägemist tal nagu on, mind ta üsna hästi loeb tavaliselt ja kiirust on tal ka juurde tulnud. Lihtsalt ta ei kuula.

Siin siis esimese raja video:) Nii ilus slaalom! Ja lõpus isegi plaksutati:)

Teine rada, kontaktpindasid täis, läks meil igati nihu. Eelmises trennis keeldus Küpsis A peale minemast ja kiigel ta ka nuhib ja kaalub ja vahib:P Niisiis polnud ma eriti entusiastlik, kui nii A kui ka kiik mõlemad platsile tassiti... poom oli ka, aga poomikartust mul ei olnud. Hahahha, oleks pidanud olema. See rada oli katastroof - esiteks käitus Küpsis nii nagu poleks ta kunagi ühtegi kontaktpinda uneski näinud, teiseks tegi ta nuhkivaid auringe ja käis vales tunnelis ära ja kolmandaks suutsin mina veel raja ka ära unustada:P

Siin siis see teine, mitte nii tähelepanuväärne jooks:)

Mulle meeldib taustaks see "hahahaha, ta unustas raja ära":) See oli täiesti kohutav tõesti ja üldse kogu see rada - ma parema meelega ei seda ei postitakski, aga... :D objektiivsuse huvides - vaadake aga:)

Meie jookse filmis Tiina - SUUR AITÄHHH!!!!

PS: Laupäeval olin abiks SK võistlustel... ja kuigi ma SK trennis enam ei käi, siis võistlusi vaadates tundus see ikkagi ka päris äge ja mõtlesin, et miks mitte uuesti SK's käima hakata ja debüütklassis isegi võistelda:)

Emmele!

Eile helistas ema ja avaldas pahameelt, et ma polegi biigli blogisse ühtegi pilti pannud:) Siin siis üks nilps vaatamiseks!

 

Hingedepäev

Täna nikerdasin oma kahe fantastilise vanaema auks apelisinküünlad ja panin aknale:-) Ehk paistavad teispoolsusesse ilusti ära!
Mõlemal vanaemal olid alati koerad ja ilmselt minu suure koeraarmastuse alged pärinevadki just neilt!

Küpsis küünlaid uudistamas!

Rahulikku hingedeõhtut!

Talv oktoobris

Mõned fotosüüdistused metsaskäigust:)

isane!

 

 

Vot nii! 

 

Lumi ja 3X pea maha:/

Eile, reedel, avastasin varahommikul, et LUMI on maha sadanud... maa oli valge. Vaatasin kalendrisse ka - ehh, endiselt 26. oktoober. Nuh, ega siis midagi, soojalt riidesse ja loomaga välja. Küpsisele lumi hullult meeldib:) Ta pistab nina läbi lume maapinnani ja nuhib ja siis liigub edasi pead tõstmata. Künnab lund ühesõnaga. Nii armas!

Õhtul oli pokker ja tänasele võistlusele mõeldes panin Küpsise õhtuks teise tuppa ära, et ta ikka ilusti välja puhkaks ja end heast-paremast täis ei sööks. Võin juba ära öelda, et ega sellest suurt kasu ei olnud.

Täna astusin vist üldse vale jalaga voodist välja... hommikul oli juba metsikult halb tuju, väljas endiselt talv, mul endiselt suverehvid ja vaja sõita ca 15 km linnast välja võistluspaika. Õnneks (kuigi ma telefonis seda õnne väga ei väljendanud) helistas ema ja pakkus võimalust oma autoga (lamellid) sõita. Niisiis suusatasin enda autoga ema juurde tööle, võtsin oludele vastavama masina ja minekut.

Isegi hiljaks ei jäänud:) Aga noh... kohe esimesel rajal vaatasid mulle vastu "lemmikud" A ja kiik:/ Aga noh, mis ma ikka ootasin? A1 ja agility rada:)

Kohtunik Angela Unger Saksamaalt.

Mul ei ole radadest skeeme ega ka mitte pilte või videosid. Aga 3X DSQ me saime.

Esimene rada isegi läks üsna normaalselt, tegime raja lõpuni ja kiirust isegi oli ja nuhkimist üldse mitte. Aga start - no mida varastamine käib kogu aeg. Absoluutselt ei püsi. Mäletan aega, kui sellega mingit probleemi ei olnud... siis oli muidugi see probleem, et ta "püsis" nina maas.

Teine läks täitsa metsa - võtsin lihtsalt poole raja pealt koera sülle ja jalutasin ära. Sellised katkestamised mulle ei meeldi, aga kuna üks rada oli veel ees, siis mõtlesin, et ei ole mõtet seda soga päästa.

Kolmas rada oli hüpekas, kiik viidi minema:) Saime isegi kuni tõkkeni 15 tehtud, aga siis läks ta tõkke asemel tunnelisse. Keeras seal küll otsa ringi ja tuli tagasi, aga mis sest enam... :D

Kusjuures, slaalomiga meil probleemi polnud... hullult rasked sisenemise nurgad olid küll, mina lihtsalt tegin seal suurema kaare koerale, kutsusin ta slaalomi algusesse ja siis andsin käsu alles. Ükskord küll jäi ta slaalomis vahtima katuselt hullu hooga ja vastava häälega mahasadavat lund... aga siis oli DSQ juba käes ka.

Kiigele ta ka lendas peale esimesel rajal, teisel me kiirgeni ei jõudnudki. Seda tuleb trennis harjutada ikka:)

Ühesõnaga TÄIESTI nullring. Kõik läks halvasti. Ma polnud ühegi jooksu isegi mitte mõne osagagi rahul, kui siis tõesti vaid sellega, et slaalom tuli ilusti ja tõsist nuhkimist väga ei olnudki... paar korda käis nina ikka maas ära, aga üsna hästi püsis ta kontaktis siiski.

Kusjuures rajad olid minu meelest rasked A1 tasemele. Slaalomi nurgad, igasugused tiirutamised... aga ega ei peagi kerge olema muidugi.

Kohtunikul oli ka omapärane viis DSQ väljendamiseks. Tavaliselt tõstetakse kaks kätt risti, tema aga tegi "pea maha" liigutuse ühe käega:) Nii et meil võeti täna 3X pea maha:P

Fotod agility.lv kodulehelt:)

Niisiis... Küpsis magab juba ja ma kaon ka - muidu mine tea, mis veel s*tasti saab minna:)

Tänane trenn ehk kiviaegne perenaine

Meil jäi poolteist nädalat trennidesse vahe sisse. Ja täna siis oli trenn:)
Jooksime 2 rada. Ja Anne lõpuks mainis, et ma võiksin rajad kuidagi üles tähendada ja neid kodus ANALÜÜSIDA, et siis võistlusolukorras ma tean, mida teha. Nii, et trennis jooksed raja läbi ja kodus unustad kõik, on suht perspektiivitu tegevus... eriti veel siis, kui mul on kindel plaan ja tõsine nõu oma biigel A3 välja viia.
Niisiis, kuna mul kiviaegsena pole nutikat telefoni, palusin Egel radadest pilti teha ja need siis mulle saata. Kui ta need saadab, siis tuleb postitusele ka update.

Aga muidu on meil selline muster välja arenenud, et esimese raja me jookseme ilusti läbi, st Küpsis ei nuhi ja on kiire ja keskendunud. Küll aga näeb Anne alati üht-teist parandada, kas siis on Küpsise kaared liiga suured või siis teen mina mingi koha valesti... ja vot teine katse läheb siis alati nihu. Või kui teine katse veel, siis kolmas ja neljas raudselt lähevad metsa. Küpsisel saab siis rajast siiber ja ta hakkab nuhkima või hoopis suvalisi tõkkeid võtma.

Ja slaalomipulkade nuhkimine on ka endiselt teema. Need ei tohiks ju olla täis lastud... aga Küpsisel nuhkimist seal küll ja veel.

Kõrvuti A ja tunnel... Küpsis muidugi sajaga tunnelisse:) Mitu korda. Ja kui siis Anne tunneli otsa alla keeras ja Küpsise tahtis jälle sinna tunnelisse tuista... aga ei saanudki... oi, tema hämmingus nägu oli miljonit väärt:) A peale ta muidugi enam ei tulnud, sest mina  ei suutnud juhtida ja pidin sinna A kõrvale naerust ära nõrkema :D

Nüüd siis ka radade pildid. Suur tänud, Ege!

 

Nujah, nagu kahtlustasingi, ei mäleta ma tagantjärgi suurt enam midagi. Aga üht-teist siin tuletasin.

Esimene (ülemine) rada:

*Tõkkelt nr. 4 tunnelisse minek. Hakkasin seal ise koperdama ja tegin way liiga suure kaare. Pean ta ühe käega saatma ja siis ise juba tunneli suunas keerama.

*Tõke 10 ja koti (11) vahel oli vaja kätt vahetada. Tegin pimepöörde, aga ikkagi kuidagi jooksin imelikult. Tuleb enne keerama hakata.

*Slaalom (3) tuli isegi välja.

Teine (alumine) rada:

*Slaalom nurga alt. Saime hakkama.

*Tunnelist (9) tõkkele 10 saates tuli Küpsis kõigepealt endast mööda saata (täitsa nurka kohe) ja siis teise käega üle tõkke ja siis edasi. Nii tuleb tal ilus sujuv trajektoor.

Aga nüüd on mul peas totaalselt segunenud teisipäevase ja neljapäevase trenni õpetussõnad. Nii et sellega minu "hariv" postitus siinkohal lõpeb:)
 

Jägalal

Jalutuskäik Jägalal, Alari sõjaväe-aegade radadel!

Nii siis!

Nädalavahetus!

Laupäeval tiksusime korraks Tuljo juurde ja Küpsis sai Rexiga joosta ja mängida.


Sõber Rex

Hüpe kaadrist välja:P

Pühapäeval läksime FB's Eesti Beagled kogukonnas välja kuulutatud biiglite kokkusaamisele.  Lontkõrvu oli nii palju, mulle tuttavad vaid agility-beagle Tessy, siis Arteri-Jimmy ja Aadu, keda olen ka vaid paar korda näinud. Ülejäänud olid tundmatud... aga samamoodi kõik nuuskisid ja olid oma olemuselt food-motivated. Nii toredad ja igaüks oma nägu:) Pilte oli suht raske teha, sest ega biiglid ju paigal ei püsi:) Midagi siiski. Ja kui teistelt veel saan üht-teist, siis lisan juurde!

Koertele visati maha viinereid, et nad saaksid otsida... Küpsis aga läks otse nn allika juurde:)



Beagle run

Nuuskimismeistrid

Nuuskimismeistrid vol.2

Jahihooaeg vist?

Mehejutt Jimmyga:)

Urukoer:)

 Selline tore nädalavahetus siis! Biiglid on ikka niii mõnusad elukad!


 

Jobu sünnipäev

Neljapäeval käisin siis Küpsisega Jobu sünnipäeval. Kuigi meil ametlikult trenni ei olnud, läksime siiski kohale, kaasas SUUURR kont Jobule kingituseks ja Küpsis, kellega plaanisin platsi teisel poolel slaalomit harjutada:)

Aet oli valmis teinud superlux-muffinid koertele, hakkliha, muna, maksa ja viinereid:) Ja täitsa lõpp, kus Küpsis läks pöördesse - ta tegi sõna otseses mõttes KÕIKE, et ainult tükikest saada.

Taha käsklus tuli välja nagu oleks see juba ammu selge. Tunnelist läbi tuisates oli kiirus vägagi 5+ ja slaalomist ta ka nagu libises läbi! Üliäge! Järgmine kord üritan midagi sarnast võistlusteks kokku keerata, eks näis, mis siis:) Tõsine kiiruse-booster oli see muffin igatahes küll!

Sünnipäeva-koer Jobu

Koeraomaniku rõõm:)
 

Naersime seal veel, et iseenda sünnipäeva ei viitsi keegi tähistada:)

Hallis on megalt külmaks läinud (väljas on soojem) ja leidsime, et tuleb kiiremas korras koertele soojendavad tekid/vestid muretseda, sest muidu hakkab neil trennis oma järjekorda oodates lihtsalt külm.
 

Fotosessioon

Vedasin Ede oma teleskoobiga Küpsist pildistama:) Sein oli kuidagi nii rohtu kasvanud, et ilusad kompositsioonid stiilis "graffiti-ja-koer" väga välja ei tulnud. Aga midagi ikka!

Täna Jobu sünnipäevale!

A1 - tehtud!!

16.09 võistlesin koduhallis Küpsisega viimast korda A0 klassis ja kohe tegime ka A1 debüüdi. Kokkuvõttes - jooksudega rohkem rahul kui kohtadega ja kokkuvõttes annaks päevale hindeks 3+!

Kohtunik Nils Lindquist Rootsist.

Nüüd kõigest järjekorras:

Tegin seekord sellise lükke, et käisin ostsin hommikusöögiks McDonald'sist juustuburgerit ja sealt vahet kotlet jäi siis Küpsisele maiuseks;) Kodus on ta selle kotleti järgi hull ja tahtsin proovida, kas see ka väljaspool kodu sarnaselt mõjub:)

A0 esimene rada: Tutvusime juba enne raja ääres rajaga ära... :) Midagi rasket seal ei olnud, üks oli vähe keerulisem koht. Minu peamine mure oli see, kas koer töötab või ei tööta.
Seekord ta töötas! Jooksime ilusa, kiire ja puhta raja. Kahju, et seda keegi ei filminud, aga tõesti - kõik sujus:)

A0 teine rada: Sama rada keerati teistpidi ja mõned twistid tehti juurde ka. Juba raja äärest saime aru, et siit head nahka ei tule - kohutav keerutamine ja üks nurk, mida kuidagi A0 tasemega ei seostunud. Ma ei mäletagi täpselt tõkkeid, aga meie saime oma DSQ kätte juba siis, et Küpsis teiselt tõkkelt mööda tuli ja korra koti peal ära käis. Muidu isegi jooksime selle so-so läbi, üks tunneliauk, mida ma kartsin, see metsa läkski:P Enam polnud vahet sellel muidugi:P

Kokku oli 5 midi-koera, meie saime eelviimase koha ja auhinnalisest 3ndast kohast lahutas meid veel vähem kui näljased 2 sekundit:P Pagan! Meie viimane A0 võistlus ja ei mingit nänni:P

Ja siis oligi A1 ootamas. Enne oli vaja koer ära mõõta ja kui me Epuga seda mõõtmisaparaati katsetasime, ei teinud Küpsis teist nägugi... kohtuniku käes see riistapuu aga millegipärast kolises ja siis lõi Küpsis tõsiselt krampi, täiesti võimatu oli teda mõõta. Tuli siis auhinnalaud karikatest puhtaks teha, Küpsis sinna peale näituseseisakusse seisma panna ja siis sai ta ka ära muuta. It's no doubt that it's a medium dog:) Nujah, ülla-ülla, ei teagi, mis võimalusi siis veel oli:P

Slaalom oli rajal olemas, aga kuna tegemist oli hüpperajaga, siis kiike ega A-d õnneks ei olnud. Tõke, rõngas ja kohe slaalom... rada tutvudes midagi nii väga hullu ei olnudki, minu ainus mõte oli, et saaks selle slaalomi ära tehtud... sealt kaugemale ma ausalt väga ei mõelnudki:) Muidugi tahtsin ka rada lõpuni teha, aga oli ka valmis, et seda ei juhtu.

Tiina tegi video ka:) AITÄHH!!!

Slaalomisse siis teisel katsel, aga ära tegi! Jeeiii!! Need oma elu elamised kirjutan selle arvele, et juba kolmas jooks ja ilmselt oli Küpsise tähelepanu juba hajunud. Üldiselt on ta aga siiski kiiremaks ja kontaktsemaks muutunud ja seda panid tähele ka teised peale minu:)

Mõned fotod by Livia Kask:

Tagantlõikamise meisterklass:)

Mul on nii sümmeetriline koer!

Tore päev oli. Olin veel toimkonnas kuni võistluspäeva lõpuni välja ja soetasin omale ka lõpuks Berra taskud/seeliku - ülimugav asi, erkroosa-mustaga ja sobiv oli suurus XXS - tavaliselt riideid ostes seda just ette ei tule:P
 

Loom jooksupeol

Täna oli selline päev, et perenaine läbis oma suurepärast poolmaratoni, aga ega Küpsiski kodus ei passinud. Alar jalutas temaga kõik see 2:14:02 ja natuke rohkemgi Vabaduse Väljaku ümbruses ringi!

Järgmine nädalavahetus tuleb selline, kus peategelane on Küpsis ja mina olen taustajõud!

A1 ootab meid!

Nii... juhtub nüüd selline tähelepanuväärne asi, et jookseme 16.09 on viimased 2 jooksu A0 klassis ja kohe pärast seda ka A1 hüpperada:) Saame ka võistlusraamatu - 64 senti maksab ja täpne raha tuleb kaasa võtta!
Anne soovitas, et võiks niimoodi panna. Väga hea mõte:) Ja just see, et on A1 hüpperada... loodetavati seal kiike ei ole, aga slaalom võib olla. Siis oleks üks uus asi korraga. Ja hea on ka see, et saab A0 klassis koera soojaks joosta.
Paar valupunkti meil muidugi on ka:
*KIIK. Teisipäeval tegime rada, kus oli sees ka kiik. Ja nüüd isegi Küpsis teab, mis see kiik on... aga esimesed korrad ta ikka väga väga ettevaatlikult liigub selle kiige peal, hiljem ta nagu leiab selle õige punkti, kust kiik langema hakkab ja siis tuleb see kiik meil täitsa okeilt välja. Loodetavasti A1 hüpperajal kiike ei ole:)
*SLAALOM. Saalom on Küpsisel küll selge, aga seal on ka nüansid... näiteks see, et ma ei tohi temast eespool olles talle slaalomi käsku anda ja pean väga jälgima, kuidas ma tal kõrval jooksen ja kas korrutan kogu aeg slaalom-slaalom-slaalom või siis piisab ühest käsust. See saab lõbus olema:)
*POOM. Viimasel ajal on see poomi lõppu seisma jäämine selline, et... mitte kõige ilusam. Kui ma vähegi viltu poomist eemale jooksen, siis jääb ta küll seisma, aga viltu... ja üsna tihti jookseb ta ka poomi pealt maha. Iseenesest Küpsise kiiruse juures ei ole see nii suur probleem, aga samas kui mõnikord on tõesti vaja, et ta seal seisma jääks, siis peaks ta seda siiski oskama ja seega tuleb seda ka nõuda ja nõuda isegi siis, kui tegelikult selle konkreetse raja puhul vaja ei ole.

Muidugi oli teisipäevane trenn päris hea:) Kõik harjutused tulid välja, isegi saksa pööre, mis on minu jaoks hull tehniline nikerdamine. Anne isegi ütles, et need tehnilised asjad tulid üsna ilusti välja:D Jeeiiii !!!!



 

tegutseme endiselt

Pole endast kaua märku andnud... mul endal palju tegemist olnud ja Küpsis on natuke unarusse jäetud viimasel ajal... aga kusjuures tundub mulle nii, et see on pigem isegi kasuks tulnud, sest mul on juba teist nädalat järjest trennis üks üsna kontaktne ja teotahteline koer:)

Slaalom on meil nüüd ametlikult selge. Muidugi erinevaid sisenemisnurkasid on vaja kõvasti harjutada, aga võrke ega muid abivahendeid Küpsis enam ei vaja.
Ja suur miinus siis on nuhkimine - ta tuleb slaalomit väga ilusti ja siis aeg-ajalt käib tal seal lontis kõrvade vahel mingi lühis ja ta avastab, et ohoo, post - ja siis pistab oma nina vastu seda posti ja vot siis on kõik. Siis lööb nina-kunn välja. Õnneks juhtub seda harva, aga siiski juhtub ja see on üks asi, millega tuleb ka tegeleda.

Taha-käsklus pole samuti meie tugevam külg. Teised on seda kõik iseseisvates trennides harjutanud, meie pole väga iseseisvaid trenne teinud. Veel üks asi, millega tegeleda. Praegu meil trennides suht palju A2-A3 taseme harjutusi ja radasid ja seega ka palju tagant-tõkkeid, millega meie väga hästi hakkama ei saa.

Tänane rada oli ka suht selline... ma tegin siis tõke-tõkke haaval, oioi, harjutused tulevad ja iseenesest nagu ka tõkked saab tehtud, kuid raja sujuvus jätab ikka väga soovida. Võistlused on plaanis 15-16 september, pole veel kindel, kas A1 või A0... pigem A1, aga kindel päris veel pole. Järgmine nädal Anne pidi tegema A1-tasemega raja, kus slaalom sees, et siis saab vaadata, kuidas sujub:)

Septembris on trenne rohkem natuke ja siis saab ka siia rohkem kirjutatud jüll. Plaan on käia vaheldumisi 2X nädalas ja 1X nädalas ja lisaks ka üleplatsitrennid ja mõnikord ehk ka mõni iseseisev trenn. Ja kõik võistlused Tallinna-piires... võibolla ka kaugemal:)

Slaaaaaalooom!

Käisime täna pärast pikka trennipuhkust lõpuks ometi trennis ja nägime lõpuks ka uue trennihalli ära. Kusjuures, terve tee ma põdesin, et kust krt see bensuraha võetakse, kui on vaja paar-kolm korda nädalas 30 km maha sõita ja kirusin teeolusid: täielik kuumaastik - auk siin, auk seal, teetööd siin, teetööd seal... lisaks ei teadnud ma, kuhu täpselt sõita. Ühesõnaga, olin trenni sõites üsna tujust ära.
Aet oli ka juba seal oma tubli Jobuga:) Kuna rohkem kedagi polnud, siis nemad olid ühel pool platsi ja mina Küpsisega teisel pool - ruumi kui palju.
Hall ilus ja uus ja mul on kindel plaan juurutada Küpsises teadmine, et SEAL ei nuhita. Sain mitmel korral ilusti jaole ja enamuse ajast ka oli ta tähelepanu niikuinii minul:D 
Tegingi vaid paar tunnelit ja poomi ja siis panin slaalomile võrgud peale: 2 algusesse mõlemale poole ja siis veel 2 ühele poole ja lasin Küpsisel sealt paar korda läbi joosta.
Järgmiseks võtsin ära keskmise võrgu, siis veel lõpust ühe ja siis jäi ainult algusesse ühele poole ainult üks võrk, mis sisenemisel abiks oleks...
JA KÜPSIS SAI SLAALOMIGA SUPERHÄSTI HAKKAMA!!!! Fantastiline tõesti! Ta oli innukas ja sai suurepäraselt aru, mida vaja teha:) Slaalom tuli välja nagu päris:)
Tundub, et pikk puhkus tuli Küpsisele kasuks - nüüd on ta jälle täis energiat ja tahtmist treenida. Kevadel ladusime ilmselt liiga täiega ja asi ei olnud enam piisavalt fun ja koer tüdines lihtsalt ära... sellepärast ei olnud ka ilmselt neid tulemusi, mida mina oleksin tahtnud näha.  
Seekord jälgsin Anne Savioja trennilaagris antud nõuannet, et ma peaksin alati jooksma koerast ees ("he likes to hunt you") ja et teda tuleb kogu aeg ergutada. Seekord ma nii tegingi - keskendusin ainult slaalomile ja püüdsin säilitada positiivsust ja mängulisust trenni lõpuni. Ainult kiitsin Küpsist - kui midagi metsa läks, siis proovisime kohe uuesti ja lõpetasime trenni ühe ilusa slaalomiga ja kiitusega, st positiivse tooniga:)
Tegelikult on nii lahe näha, kuidas koer sinuga koos olemist ja mängimist naudib:) Mõnikord mul kipub meelest minema tõsiasi, et minul on lisaks koerale oma elu ka, aga Küpsisel olen põhimõtteliselt ainult mina... ja Alar ka natukene:P Nii et tegelikult ma lihtsalt pean leidma energiat, et koeraga mängida ja südamest mängida - õnnelik Küpsis on niiii armas vaatepilt lihtsalt ja teadmine, et kellelgi on minuga nii lõbus ja tore, annabki tegelikult kogu energia tagasi.
Eh, läks liiga ninnu-nännuks ära vist:P Igatahes täna oli jälle üks sellistest trennidest, mida andis mulle lootust, et meist võib veel asja saada!

Laager 2012

Sel aastal käisime jälle Anne maakodus agility laagris:) Neljapäevast pühapäevani tõsist koeraelu:)

Mul oli seekord nii vähe trenne, kuna jäin enda registeerimisega hiljaks. Tegin kokku vaid 4 trenni, 2X SK ja 2X agility.
SK trenne tegi meie oma treener Anne. Harjutasime juurdetulekut, istumist-püsimist, mängimist. Lühikesed ja lõbusad trennid:)

Agility trenne andis Anne Savioja Soomest.

Siin ta on omas elemendis, keset agilityplatsi.

Esimese päeva rada oli täitsa tehtav... nuh, nüüdseks ma küll enam ei mäleta, kas saime selle ikka tehtud, aga ilmselt saime ikka. Ja pärast oli rally-rada ehk lihtsalt jooksmine for fun ja kiiruse peale.

Hästi tore koolitaja oli, seletas kõik ilusti lahti, et miks mingis kohas mingi võte parem on (jaagotus oli ta suur lemmik, seda me tegime tõkke alla ja tõkke peale) ja seletas ka seda, kuidas koer platsi näeb ja kuidas mina platsi PEAKSIN nägema. Koer peab mul kogu aeg nn käel olema ja samal ajal pean nägema (teise silmaga?) järgmist tõket.

Esimene märkus mulle oligi see, et jooksen rada ühe tõkke kaupa, mitte ei näe ja ei jookse tervet rada korraga. Nii oli jah, me pole kaua trenni teinud ja kartsin, et ei saa üldse midagi tehtud - sellepärast võtsingi üks tõke korraga. Mis muidugi on üldises plaanis viga.

Kusjuures muidu ma olin tubli ja tegin rada täpselt nii nagu ta ette näitas, kuigi oleksin oma peaga hoopis teistmoodi teinud.  Aga "we're here to learn the new tricks" - jeah, õige, nii et proovisin. Tegelikult ongi hea õppida ja proovida võimalikult palju erinevaid võtteid, sest ainult nii saab leida endale ja koerale kõige sobivamad ja kiiremad.

Rajal oli ka slaalom ja kuna me ikka endiselt slaalomit ei tee, siis olid ka Soome Annel omad abinõud: läbipaistavad plastikust kitsaid ribasid, mis sama loogika järgi, nagu võrgudki, slaalomi pulkade külge pannakse. Mulle see idee meeldis, need on kuidagi vähem märgatavad kui võrgud... koerale abiks, kuid minu meelest lihtsam peaks olema neid ära võtta ja koer peaks nagu slaalomi rutem selgeks saama. TAKO's neid ribasid pole küll kahjuks, nii et tagasi võrkude juurde.

See rally-rada oli mõnus jooksurada, aga minu pea seda muidugi ei võtnud, nii et olin ainuke, kes seda lõpuks ära ei teinudki... koer isegi jooksis ilusti, mul endal läks tõkete järjekord meelest. Apua!

Enne õhtusööki lugesin mina raamatut ja biigel keeras end magasmiskotti magama:)

chill telgis:)

Õhtuse istumise ajaks viisin biigli puuri ja telki ja istusin südamerahuga seltskonnas... kuni Jane tuli ja teatas, et Küpsis vist on väljas. Mina veel mõtlesin, et mida ta sogab, mul on koer metallpuuris + telgis - hehe ja no muidugi oligi Küpsis. Hullult rõõmus oli mind nähes, kohe kihutas minu juurde:D Puur oli ilmselt siis mul halvasti kokku pandud, kuigi kui telki läksin, oli puur ilusti terve ja telk oli ka nii, et katki oli ainult sisemine uks... Küps tegi Houdinit. Oi ma olin esimese hooga vihane, aga samas hea, et Küpsis ilusti ikka mind otsima tuli, mitte kuskile ajama ei pannud.

Siis aga viisin ta tõesti puuri ära, sest no tõesti - tema ei ole boss ja ei pea alati lõbutsema kui mina lõbutsen. Eesti Annegi ütles - sina lihtsalt paned ta ära ja ei kuule tema haukumist.

Järgmine päev oli meil vaja totaalne A3 rada teha. Mul jooksis juba rajaga tutvudes juhe TOTAALSELT kokku... no tõesti, Ülli näide, et kui õpid VI klassis ja pead XII klassi mataeksamit tegema minema, siis... jah, selline tunne see oligi.
Tegime osade kaupa isegi üht-teist ära, aga mingist sujuvusest ei olnud juttugi. Tõsine tiirutamine ja nii palju tagant-saatmisi, et ma lihtsalt jäin peale tõket 7 seisma, sest ei saanud enam mitte midagi aru.

Järgmine rada oli jälle see rally-rada ehk siis pimepööretes tiirutamine. Mulle pimepööre meeldib, kasutan seda palju ja nagu tuli välja, muudab see Küpsise ka kiiremaks... tegelikult iga koera pidi kiiremaks muutma. Küpsise puhul just see, et "he likes to hunt you" - nii et kui mina olen rajal temast ees, on tal motivatsioon suurem ja kiirus ka suurem.
Kusjuures, Soome Anne vastupidiselt Eesti Annele soovitas just rajal rohkem Küpsise nime kasutada ja teda pärast igat tõket kiita. Tegelikult see mõte on suht sama, kui mul kasutuselolev käskude korrutamine.
Kokkuvõttes siis Küpsis motivatsioon on suurem kui ma kas:
a) midagi räägin
b) rajal temast eespool olen.

Ja kusjuures on ka nii, et kohe, kui ma ta endast eemale saadan, paneb ta nina maha. Ja siis ka, kui tal kindlat käsku silme ees pole. Seda olen juba ammu märganud.

Huh, ja Küpsist tuleb ikka tõsiselt ka käituma õpetada. Ta nimelt leidis laagrist endale ühe veits pekingi koera meenutava looma, kellele ta siis lausa kaks korda kallale tormas. Appi kui häbi mul oli... Sorry, Jane, tõesti nii piinlik!

Õhtul oli lõkkeõhtu ja mul oli ka biigel lõkke ääres kaasas. Teised olid oma koerad ära viinud ja kuna Soome Anne on tõsine koerainimene, siis pani ta mind igasuguseid ülesandeid tegema, koeraga kontakti võtma, mängima ja uuris, kumb oli enne, kas mees või Küpsis ja mitmes koer mul Küpsis on ja küsis veel igasuguseid imelikke küsimusi:) Lõpuks mängis Küpsis ühe tema bordercollie Alliga:) Küpsis lidus elu eest, saba sirge ja haukus täiega - aga hoog oli sees, isegi rahva hulgast kostis, et ohoh, kus Küpsis jookseb:P Vot see kiirus on vaja platsile tuua.

Igatahes koer on siiani väsinud ja parim Küpsis teadupärast on väsinud Küpsis - nii et igat asja ette läinud pikk nädalavahetus!

Ja veel üks pilt: mina biigliga, Janette ja Dolly ja Kristi Lili ja Sipsuga:) Kuna meil kellelgi polnud pühapäeval trenne, siis hakkasime teistest varem minema ja Anne tegi meist pilti.

enne kojusõitu

Vot siis:) Veel mõned nädalad puhkust ja siis hakkab taas trennihooaeg:)

Nädalavahetuuuuus:)

Eile oli tõsine elukasõbralik laupäev. Juba hommikul vara käisime maal telki toomas ja Küpsis oli kaasa. Kuna õues sadas, siis põhitegevus oli Alari emalt toidu norimine ja igalt poolt majapidamisest toidu otsimine.

Nu anna vorsti!

Äkki om ahjus midagi söödavat?

Või äkki köögis?

Poosetamise pilt ka:)

Edasi läksime Tuljo juurde, kuhu jäime ikka päris pikaks ajaks. Küpsist võttis seal vastu Rex:)  Kuni vihma ei sadanud, jooksid koerad õues ja kui vihma sadama hakkas, kolis Rex kuuti ja Küpsis tuppa Tuljo ja Raineri poiste järel jooksma ja nendega mängima ja laualt süüa norima. Pilte on õuest ainult:)

Rex

Küps

Joovad ja vahivad:)

Küpsis ja Rex said omavahel üllatavalt hästi läbi, aga mõlemal on ikka hull vajadus tähelepanu keskpunktis olla. No ei saa paitada ainult ühte, kohe oli teine ka juures tiirlemas:)

Igatahes kui õhtul/öösel koju jõudsime, koperdas Küpsis magamistuppa ja kukkus jalapealt magama. Isegi ka täna on ta veel uimane... haigutab ja tuigub ringi:)

 

Küpsis ja Nero

Edel on Nero külas ja laupäeval võtsime elukatega ette ühe toreda jalutuskäigu:) Ede tegi ka hunniku pilte, mida saabki nüüd vaadata.

Sulps!

Pulganärimise aeg

Appi, must hüljes!

Kõrgele!

 

Ja alla.

Lebo!

                                                            

Nina ikka töös;)

Hei-hei, biigel vees!

Selline tore päev! Eriti fun oli, kui koerad leidsin mingi koha, kust sai Vabaõhumuuseumisse ajama panna... läksime neile siis järgi ja lõpuks jalutasimegi nendega sealt kaudu koju;) Koerad said omavahel ilusti läbi ja pärast oli Küpsis ikka korralikult väsinud:)