Käisime täna pärast pikka trennipuhkust lõpuks ometi trennis ja nägime lõpuks ka uue trennihalli ära. Kusjuures, terve tee ma põdesin, et kust krt see bensuraha võetakse, kui on vaja paar-kolm korda nädalas 30 km maha sõita ja kirusin teeolusid: täielik kuumaastik - auk siin, auk seal, teetööd siin, teetööd seal... lisaks ei teadnud ma, kuhu täpselt sõita. Ühesõnaga, olin trenni sõites üsna tujust ära.
Aet oli ka juba seal oma tubli Jobuga:) Kuna rohkem kedagi polnud, siis nemad olid ühel pool platsi ja mina Küpsisega teisel pool - ruumi kui palju.
Hall ilus ja uus ja mul on kindel plaan juurutada Küpsises teadmine, et SEAL ei nuhita. Sain mitmel korral ilusti jaole ja enamuse ajast ka oli ta tähelepanu niikuinii minul:D
Tegingi vaid paar tunnelit ja poomi ja siis panin slaalomile võrgud peale: 2 algusesse mõlemale poole ja siis veel 2 ühele poole ja lasin Küpsisel sealt paar korda läbi joosta.
Järgmiseks võtsin ära keskmise võrgu, siis veel lõpust ühe ja siis jäi ainult algusesse ühele poole ainult üks võrk, mis sisenemisel abiks oleks...
JA KÜPSIS SAI SLAALOMIGA SUPERHÄSTI HAKKAMA!!!! Fantastiline tõesti! Ta oli innukas ja sai suurepäraselt aru, mida vaja teha:) Slaalom tuli välja nagu päris:)
Tundub, et pikk puhkus tuli Küpsisele kasuks - nüüd on ta jälle täis energiat ja tahtmist treenida. Kevadel ladusime ilmselt liiga täiega ja asi ei olnud enam piisavalt fun ja koer tüdines lihtsalt ära... sellepärast ei olnud ka ilmselt neid tulemusi, mida mina oleksin tahtnud näha.
Seekord jälgsin Anne Savioja trennilaagris antud nõuannet, et ma peaksin alati jooksma koerast ees ("he likes to hunt you") ja et teda tuleb kogu aeg ergutada. Seekord ma nii tegingi - keskendusin ainult slaalomile ja püüdsin säilitada positiivsust ja mängulisust trenni lõpuni. Ainult kiitsin Küpsist - kui midagi metsa läks, siis proovisime kohe uuesti ja lõpetasime trenni ühe ilusa slaalomiga ja kiitusega, st positiivse tooniga:)
Tegelikult on nii lahe näha, kuidas koer sinuga koos olemist ja mängimist naudib:) Mõnikord mul kipub meelest minema tõsiasi, et minul on lisaks koerale oma elu ka, aga Küpsisel olen põhimõtteliselt ainult mina... ja Alar ka natukene:P Nii et tegelikult ma lihtsalt pean leidma energiat, et koeraga mängida ja südamest mängida - õnnelik Küpsis on niiii armas vaatepilt lihtsalt ja teadmine, et kellelgi on minuga nii lõbus ja tore, annabki tegelikult kogu energia tagasi.
Eh, läks liiga ninnu-nännuks ära vist:P Igatahes täna oli jälle üks sellistest trennidest, mida andis mulle lootust, et meist võib veel asja saada!
Aet oli ka juba seal oma tubli Jobuga:) Kuna rohkem kedagi polnud, siis nemad olid ühel pool platsi ja mina Küpsisega teisel pool - ruumi kui palju.
Hall ilus ja uus ja mul on kindel plaan juurutada Küpsises teadmine, et SEAL ei nuhita. Sain mitmel korral ilusti jaole ja enamuse ajast ka oli ta tähelepanu niikuinii minul:D
Tegingi vaid paar tunnelit ja poomi ja siis panin slaalomile võrgud peale: 2 algusesse mõlemale poole ja siis veel 2 ühele poole ja lasin Küpsisel sealt paar korda läbi joosta.
Järgmiseks võtsin ära keskmise võrgu, siis veel lõpust ühe ja siis jäi ainult algusesse ühele poole ainult üks võrk, mis sisenemisel abiks oleks...
JA KÜPSIS SAI SLAALOMIGA SUPERHÄSTI HAKKAMA!!!! Fantastiline tõesti! Ta oli innukas ja sai suurepäraselt aru, mida vaja teha:) Slaalom tuli välja nagu päris:)
Tundub, et pikk puhkus tuli Küpsisele kasuks - nüüd on ta jälle täis energiat ja tahtmist treenida. Kevadel ladusime ilmselt liiga täiega ja asi ei olnud enam piisavalt fun ja koer tüdines lihtsalt ära... sellepärast ei olnud ka ilmselt neid tulemusi, mida mina oleksin tahtnud näha.
Seekord jälgsin Anne Savioja trennilaagris antud nõuannet, et ma peaksin alati jooksma koerast ees ("he likes to hunt you") ja et teda tuleb kogu aeg ergutada. Seekord ma nii tegingi - keskendusin ainult slaalomile ja püüdsin säilitada positiivsust ja mängulisust trenni lõpuni. Ainult kiitsin Küpsist - kui midagi metsa läks, siis proovisime kohe uuesti ja lõpetasime trenni ühe ilusa slaalomiga ja kiitusega, st positiivse tooniga:)
Tegelikult on nii lahe näha, kuidas koer sinuga koos olemist ja mängimist naudib:) Mõnikord mul kipub meelest minema tõsiasi, et minul on lisaks koerale oma elu ka, aga Küpsisel olen põhimõtteliselt ainult mina... ja Alar ka natukene:P Nii et tegelikult ma lihtsalt pean leidma energiat, et koeraga mängida ja südamest mängida - õnnelik Küpsis on niiii armas vaatepilt lihtsalt ja teadmine, et kellelgi on minuga nii lõbus ja tore, annabki tegelikult kogu energia tagasi.
Eh, läks liiga ninnu-nännuks ära vist:P Igatahes täna oli jälle üks sellistest trennidest, mida andis mulle lootust, et meist võib veel asja saada!
Tere, Meil kodus 4 kuune Beagle tüdruk Gisela, ning tekkis huvi, kuidas ja kust informatsiooni võistluste/näituste kohta saaks. :)
VastaKustutaNäitused on kirjas Eesti Kennelliidu kodulehel, sealt ülevalt vali NÄITUSEINFO ja siis on juba igal näitusel oma koduleht:)
VastaKustutaVõistluste kohta... mis sind täpsemalt huvitab? Kas tahad ise võistelda või võistlusi vaatama minna?
Loomulikult saab teist asja, oled juba suure sammu selle poole astunud:)
VastaKustuta:) Aitäh!
VastaKustutaTahaks ise võistelda, kuid me ei ole veel koolis käimist alustanud. Ilmselt saame alles septembris seda teha.
VastaKustutaSiis tuleb jah kõigepealt kooli ja trenni minna:) Mina käin TAKO's trennis (www.tako.ee) Anne Tammiksalu juures, aga TAKO's peaks olema ka kutsikate agility:)
VastaKustuta