TAKO tegi eksami ja no kust siis mina puududa sain:) Kohtunik Monika Põld.
Panin end kirja ainult kahele A2 jooksule, kuigi kavas oli ka open ja tunnelid. Selle üle oli mul kokkuvõttes päris hea meel, sest muidu oleksime pidanud hallis päris pikalt passima ja ootama.
1. rada - agilityrada.
Videot ei ole, aga tegemist oli minu jaoks väga ilusa jooksuga, muidugi kui see viieka andnud haukumispaus välja jätta. Mulle väga meeldis koera meeleolu ja innukus. Kuna võistlejaid oli vähe, saime rahulikult oma nurgas valmistuda - tegin Polona Bonaci Let's Play kursuselt toiduga mänge/harjutusi ja olin enne starti koeraga ülevoolavalt rõõmsameelne ja positiivne.
Ta lippaski ilusti, kuni mingil tõkkel (ma ei mäletagi, aga ilmselt oli tegu tahasaatmisega) *otsustas ta mitte tõket sooritada, vaid hakkas haukuma ja haukus viieka välja. Pärast läks rada jällegi ilusti edasi. Minu jaoks suurim üllatus siin oli, et mahtusime vaatamata haukumispausile isegi aega - ideaalaeg 44, meie aeg 43,51. Meie kiirus oli 3,68 - vägagi okei hetkel meie jaoks.
2. rada - agilityrada.
Siin kulges kõik üsnagi normaalselt kuni tõkkeni pärast slaalomit. Jäin ise na-a-a-atukene hiljaks ja ei saatnud koera tõkkele korralikult - ja tuli auauauauauu loomulikult. Pärast seda läks mul kogu rada lappama, juhe jooksis kokku ja kõik läks sassi ja nii see DSQ tuligi.
*otsustas ta mitte tõket sooritada - ilmselgelt oli see sellepärast, et mina,igavene jobu, lihtsalt EI SAATNUD teda korralikult.
Trennis on viimasel ajal luubi all olnud minu enda liigutused - vehin lampi käega või siis jooksen käed kuskil küljel tilbendamas. Ennast jälgides ja igat saatmist KORRALIKULT tehes on jooksud hoopis teisest puust - koer loeb mind paremini, ei hakka haukuma ja ei tule ka tõketest mööda.
Järgmised võistlused on juba 3.05 Jõulumäel. Tegemist on selle hooaja esimese välisvõistlusega, nii et tuleb loterii-allegrii - kas elukas üldse oma kevadlõhnu nuusutava nina kõrvalt mind kuulab ja kas tal on meeles, kuidas muruplatsil slaalomit teha? Ei tea ja ei oska absoluutselt ennustada - eks näis! Mina omalt poolt luban mitte sabistada võimaliku A3 ülemineku pärast ja - veelgi olulisem - luban, et juhin koera korralikult ning jään rõõmsaks ja positiivseks no matter what.
Panin end kirja ainult kahele A2 jooksule, kuigi kavas oli ka open ja tunnelid. Selle üle oli mul kokkuvõttes päris hea meel, sest muidu oleksime pidanud hallis päris pikalt passima ja ootama.
1. rada - agilityrada.
Videot ei ole, aga tegemist oli minu jaoks väga ilusa jooksuga, muidugi kui see viieka andnud haukumispaus välja jätta. Mulle väga meeldis koera meeleolu ja innukus. Kuna võistlejaid oli vähe, saime rahulikult oma nurgas valmistuda - tegin Polona Bonaci Let's Play kursuselt toiduga mänge/harjutusi ja olin enne starti koeraga ülevoolavalt rõõmsameelne ja positiivne.
Ta lippaski ilusti, kuni mingil tõkkel (ma ei mäletagi, aga ilmselt oli tegu tahasaatmisega) *otsustas ta mitte tõket sooritada, vaid hakkas haukuma ja haukus viieka välja. Pärast läks rada jällegi ilusti edasi. Minu jaoks suurim üllatus siin oli, et mahtusime vaatamata haukumispausile isegi aega - ideaalaeg 44, meie aeg 43,51. Meie kiirus oli 3,68 - vägagi okei hetkel meie jaoks.
2. rada - agilityrada.
Siin kulges kõik üsnagi normaalselt kuni tõkkeni pärast slaalomit. Jäin ise na-a-a-atukene hiljaks ja ei saatnud koera tõkkele korralikult - ja tuli auauauauauu loomulikult. Pärast seda läks mul kogu rada lappama, juhe jooksis kokku ja kõik läks sassi ja nii see DSQ tuligi.
*otsustas ta mitte tõket sooritada - ilmselgelt oli see sellepärast, et mina,igavene jobu, lihtsalt EI SAATNUD teda korralikult.
Trennis on viimasel ajal luubi all olnud minu enda liigutused - vehin lampi käega või siis jooksen käed kuskil küljel tilbendamas. Ennast jälgides ja igat saatmist KORRALIKULT tehes on jooksud hoopis teisest puust - koer loeb mind paremini, ei hakka haukuma ja ei tule ka tõketest mööda.
Järgmised võistlused on juba 3.05 Jõulumäel. Tegemist on selle hooaja esimese välisvõistlusega, nii et tuleb loterii-allegrii - kas elukas üldse oma kevadlõhnu nuusutava nina kõrvalt mind kuulab ja kas tal on meeles, kuidas muruplatsil slaalomit teha? Ei tea ja ei oska absoluutselt ennustada - eks näis! Mina omalt poolt luban mitte sabistada võimaliku A3 ülemineku pärast ja - veelgi olulisem - luban, et juhin koera korralikult ning jään rõõmsaks ja positiivseks no matter what.
