TAKO korraldas võistluse, kohtunik Inga Järv.
Rajad olid mõnusad ja loogilised. Esimest korda tutvus A2 rajaga kahes osas - täitsa A3 tunne!
Esimene jooks läks tunneli tagumise augu nahka nagu niuhh! Edasi läks isegi üsna okeilt, nina küll kiskus aeg-ajalt maha, aga mitte väga pikaks ajaks.
Teine jooks:
Stardis oli selja taga tükk tühja maad ja piiret otseselt polnud, nii et panin ta tõkke suhtes viltu. Mul oli küll plaan pärast tõket 2 teha valssi, aga kuna kartsin, et loom jalutab lihtsalt platsilt minema, siis mängisin alguse natuke ümber ja vahetas kätt alles pärast A takistust. Küll aga tundsin terve raja vältel, et teda vägagi kisub sinna piirde taha, kus oli beagle Tõru ja maiused.
Õnneks ta päris jalutama ei läinud, nii et saime isegi puhta raja ja kuna väga suuri nuhkimispause ei olnud, siis mahtusime ka aega. Muidugi kokkuvõttes ma ei ole tegelikult ÜLDSE rahul, sest ta lihtsalt uimas selle raja läbi. Kui midagi kiita, siis slaalom oli väga ilus:)
Kolmas jooks:
Rada kulges üsna kenasti kuni tõkkeni enne slaalomit, kus tal lihtsalt nina maha jäi. Nojah, rajal olin ma küll ülimalt tige selle peale, aga samas see päästis meid veel A3-st:)
Kokkuvõttes - jällegi vana ja tuttav jutt minu suust - olematu keskendumine ja olematu kiirus, seekord vähemasti püsis ta niivõrd kuivõrd mul käes ja päris jalutama ei läinud. Eks varsti proovime jälle:)
Rajad olid mõnusad ja loogilised. Esimest korda tutvus A2 rajaga kahes osas - täitsa A3 tunne!
Esimene jooks läks tunneli tagumise augu nahka nagu niuhh! Edasi läks isegi üsna okeilt, nina küll kiskus aeg-ajalt maha, aga mitte väga pikaks ajaks.
Teine jooks:
Stardis oli selja taga tükk tühja maad ja piiret otseselt polnud, nii et panin ta tõkke suhtes viltu. Mul oli küll plaan pärast tõket 2 teha valssi, aga kuna kartsin, et loom jalutab lihtsalt platsilt minema, siis mängisin alguse natuke ümber ja vahetas kätt alles pärast A takistust. Küll aga tundsin terve raja vältel, et teda vägagi kisub sinna piirde taha, kus oli beagle Tõru ja maiused.
Õnneks ta päris jalutama ei läinud, nii et saime isegi puhta raja ja kuna väga suuri nuhkimispause ei olnud, siis mahtusime ka aega. Muidugi kokkuvõttes ma ei ole tegelikult ÜLDSE rahul, sest ta lihtsalt uimas selle raja läbi. Kui midagi kiita, siis slaalom oli väga ilus:)
Kolmas jooks:
Rada kulges üsna kenasti kuni tõkkeni enne slaalomit, kus tal lihtsalt nina maha jäi. Nojah, rajal olin ma küll ülimalt tige selle peale, aga samas see päästis meid veel A3-st:)
Kokkuvõttes - jällegi vana ja tuttav jutt minu suust - olematu keskendumine ja olematu kiirus, seekord vähemasti püsis ta niivõrd kuivõrd mul käes ja päris jalutama ei läinud. Eks varsti proovime jälle:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar