Reedel oli selline päev... nagu netiavarustest teada sain, peetakse seda juba alates aastast 1999:)
Võtsin siis ka neljajalgse tööle kaasa ja tegi temast meie kontori suurepärases esindusosas ühe pildi ka.
Muidu pidas Küpsis end üleval nagu ikka: imbus aeg-ajalt pesast ja toast välja, haukus valikuliselt inimeste peale ja noris sööki:)
9.06 toimus Loomade Hoiupaiga jalutusplatsil Tubli AG Suvekarika II etapp. Kohtunik Zvetlana Zolontikova. Panin meid sõna otseses mõttes viimesel minutil kirja siiski... kuigi mõtlesin pärast viimast võistlust, et mingi aeg ei võistle nüüd.
See oli nii väike võistlus, tõkked olid ka sellised naljakad... pulkade asemel mingi suvalised suusakepid ja kiik tundus täitsa papist olevat. Aga rajad said tehtud ja täitsa joostavad.
A0 oligi üldse ainult 3 koera: 1 mini, 1 midi ja 1 maksi.
Mingi aja pärast sain oma FB postkasti kirja Kairi Timuskilt, kes oli meie mõlemad jooksud linti võtnud. Panen nad siis ka nüüd siia üles.
Esimene jooks: esimesed 2 tõket tegime ja siis juhuu - nina maha ja biiglite erirajale jälle. Püüdsin temaga veel ikka mingitki kontakti saada, aga ei, lootusetu. Koera mööda platsi taga ajada pole just agility moodi... ühesõnaga, seda videot pole mõtet lõpuni vaadata. Panen ta siia vaid sellepärast, et kui me kunagi A3 oleme ja meid Eesti MM koondise koosseisu arvestatakse, siis hea naerda:D Unistada ju ikka võib, eks? :)
Oi kui pahane ma olin. Tahtsin ta vihaga sinnasamma hoiupaika jätta ja ise minema sõita :P No see küll ainult vastiku mõttega mängimine muidugi, sest tegelikult on ta ikka ju minu põikpäine lontkõrv:)
Teine jooks: hinne 4.
Sain Egelt enne ühe kanapalli maiuseks ja õppetunni, et Gouda juust, mis koera kodus pöördesse ajab, ei toimi samamoodi kodust väljaspool.
Ja seekord püsis Küpsis üsna nii ilusti rajal, nuuskis küll siit-sealt, tagantlõikamine läks minu süül nihu, aga muidu oli Küpsis siiski täitsa kontaktne ja üsna kiire... A otsa jäi ka hetkeks ringi vahtima, aga alla tulles jäi jälle ilusti seisma. Mul oleks nagu 2 erinevat koera.
Ma ei saa aru, mis toimub?
Pärast esimest jooksu olin ikka totaalselt liimist lahti ja nii Ege kui Kristin andsid mulle nõuandeid, mis nende puhul töötavad ja mida minagi võiksin katsetada. No näiteks õpetada koerale trikke, et ta rohkem minuga nagu klikiks... siis veel, et Küps on võistluskoeraks paks ja ideaalne oleks talle 2X päevas süüa anda. Natuke paks on ta tõesti, talvel andsin rohkem süüa, et ta paksem oleks... nüüd on talvekaal jäänud püsima. Tal hakkavad jube kergelt ribid läbi naha kumama ja see mulle ei meeldi... aga praegu on jah natuke plaan kaalu alla võtta.
Jah, kõik nõuanded on alati kulda väärt ja kuna Skip ja Tessy on mõlemad hästi kontaktsed koerad, siis mul on sealt kindlasti õppida... aga krt küll ma ei jõudnud ju kahe jooksu vahel õpetada trikke, muuta toitumisharjumusi, rohkem temaga tegeleda????? Mis siis on? Milles meie jooksmiste ebastabiilsus peitub????
Ja juba teist võistlust järjest... miks ometi ei saa me end esimeseks jooksuks kokku võetud?? Ja mis teisel jooksul teistmoodi on siis???
Ma tõesti ei saa sellest aru... igatahes ilmselt enne augustikuud me ei võistle, keskendume hoopis slaalomi õppimisele ja kõige selle lihvimisele, mis lihvimist vajab.
Saime kokkuvõttes 3st koerast III koha, aga kuna autasustati alles võistluste lõpus, siis olin ma selleks ajaks juba ära läinud. Ege võttis mu auhinna ja siis trennis teisipäeval saan kätte!
Auhinnaks oli Platinumilt maiuseid ja mingi nn märgtoit tetrapakis. Küpsisele hullult maitses ja ehk isegi ostan seda veel kui poes ette satub.
Kokkuvõttes ausalt öelda mind enam selline võistluste käik ei rõõmusta. Koht kohaks, nänni on ikka tore saada, aga ma tean, et oleme võimelised paremini võistlema ja täitsa kohe pahandab, et ma ei oska seda võimelisust realiseerida.
Pärast võistlust läksime Umpsi juurde grillima:) Küpsiselegi kukkus nii vorstikesi kui ka liha ja ka laualt jõudis ta miskit pihta panna!
Ja õhtul oli Küpsis tõsiselt väsinud ja tänagi veel magab magusamalt kui muidu:) Parim Küpsis on väsinud Küpsis!
2.-3.06 toimusid Kalevi Keskstaadionil rahvusvahelised agility võistlused. Korraldaja A-Koer, kohtunik pr.Jiřina Máčková Tsehhist.
A0 (jah, me pole ikka veel A1) oli kavas pühapäeva hommikul kell 9.00. Kohutavalt vara ja suht vastik ilm oli ka, aga vedasime end ikka ilusti õigeks ajaks kohale.
Anne oli ka õnneks tulnud meid vaatama ja ta aitas meil ka rajaga tutvuda. Janette ja Emma olidki veel peale meie A0.
Midiklassis pidi alguses olema 4 koera ja neist 3 beaglet. Üks beagle ei saanud tulla ja niisiis pidid biiglite au kaitsma Küpsis ja Britni. Üritasime neid kõrvuti istuma panna ja pilti teha... aga välja tuli selline asi... ühel pool kuidagi palju tühja maad jäänud, a noh, point peaks selgeks saama siiski:)
Meie stardinumber oli 11. Ja kuna just see, kes ei tulnud, oli 10, siis olime mididest esimesena rajal. Vahet pole tegelikult... mul on tavaliselt nii, et ma närvitsen hommikul kodus ja närvitsen rajaga tutvudes, aga kui juba vaja rajale minna, siis enam sabistamiseks aega ei ole.
Esimene rada:
Rajaskeemi praegu netist ei leidnud, aga tegelikult pole sel ka vahet, sest jõudsime teha 6 esimest tõket ja siis läks Küpsis biiglite erirada tegema ehk siis läks sinna kuhu nina teda viis. Tõenäoliselt märkas ta ka platsi kõrval seisvat Alarit ja jooksis teda tervitama. Suutsin ta korraks veel tagasi kutsuda ja tegime ka tõkked 7 ja 8 ära, aga siis läks asi ikka väga käest ära ja ma ei hakanud ootama jääma kohtuniku vilesignaali, et aitab küll ja võtsin ise looma sülle ja jalutasin platsilt minema.
Jube häbi muidugi. Kõrvad lontis lonkisin Anne juurde tagasi. Anne lohutas, et eks Küpsis ongi selline... ja ka Britni läks sama rada - ikka beagle special.
Enda viga oli kindlasti jälle käskude ajastamine. Ilmselt peangi ma kogu aeg korrutama hopp-hopp-hopp-hopp-hopp... siis on tal KÄSK käes ja ehk ei nuhi.
Teine rada:
Tutvudes tundus oluliselt lihtsam kui esimene, aga vahepeal oli päris palju keerutamist peaaegu et ühe koha peal. Selliseid kohti ma kardan, siis on väga hea võimalus nina maha panna ja maha jättagi.
Aga tuli välja! Alar peitis end vaateväljast ära ja tegi video ka veel! Tänud!
Tähelepanekud:
*Parandada annaks kindlasti starti. KES KRT VARASTAB????? Hea oli, et õigel ajal märkasin. Sellist asja on meil ka varem ette tulnud... kuidagi on selline seos, et kui Küpsis stardis varastab, siis läheb meil jooks paremini kui siis, kui ta ilusti püsib.
Ilmselgelt ei tohi selline seos kestma jääda ja stardi kallal tuleb hakata vaeva nägema.
*Käskude korrutamine tiirutavatel tõketel. Hopp-hopp-hopp-hopp... ja kuigi tal käib see nina ikka aeg-ajalt maas, püsib ta rajal ja tõesti nagu mõikab, et peab tõkkele minema. Proovingi järgmine kord kohe esimesel rajal nii, äkki tal on tõesti vaja pidevat korrutamist.
*Käevahetus enne kahte viimast tõket. Jäin kohe rahule. Anne olevat mulle veel raja äärest karjunud, et vaheta kätt, aga lidusin elu eest ja ei kuulnud mitte midagi... ja tuli see käevahetus minu meelest väga ilusti ja sujuvalt välja, koer tuli ilusti õigele käele ja sealt oli teda väga hea ja loogiline viimastele tõketele juhtida.
Annelt saime ka kiita - ja see juba näitab, et midagi tegime hästi ka! Ja ise olen ka üsna rahul... või noh, ikka kripeldab see esimene jooks, aga mis siis ikka, hea et teinegi hästi läks!
Üks ülivahva pilt by Kevin Kalle Kell:
Ja Alari tehtud klõps autasustamiselt:) Kusjuures seda Fanjat ma olen võitnud ka ükskord!
Üks tore agility-päev! Motivatsioon võistelda on igatahes tagasi.
Kui Anne suvepuhkusele läheb ja iseseisvad trennid tulevad, siis võtan slaalomi ja kiige tõsisemalt käsile - tahaks juba A1... ammu oleks aeg ka iseenesest!
