pühapäev, 10. juuni 2012

same shit, different day ehk Tubli AG Suvekarika II etapp. UPDATE!

9.06 toimus Loomade Hoiupaiga jalutusplatsil Tubli AG Suvekarika II etapp. Kohtunik Zvetlana Zolontikova. Panin meid sõna otseses mõttes viimesel minutil kirja siiski... kuigi mõtlesin pärast viimast võistlust, et mingi aeg ei võistle nüüd.
See oli nii väike võistlus, tõkked olid ka sellised naljakad... pulkade asemel mingi suvalised suusakepid ja kiik tundus täitsa papist olevat. Aga rajad said tehtud ja täitsa joostavad.
A0 oligi üldse ainult 3 koera: 1 mini, 1 midi ja 1 maksi.

Mingi aja pärast sain oma FB postkasti kirja Kairi Timuskilt, kes oli meie mõlemad jooksud linti võtnud. Panen nad siis ka nüüd siia üles.

Esimene jooks: esimesed 2 tõket tegime ja siis juhuu - nina maha ja biiglite erirajale jälle. Püüdsin temaga veel ikka mingitki kontakti saada, aga ei, lootusetu. Koera mööda platsi taga ajada pole just agility moodi... ühesõnaga, seda videot pole mõtet lõpuni vaadata. Panen ta siia vaid sellepärast, et kui me kunagi A3 oleme ja meid Eesti MM koondise koosseisu arvestatakse, siis hea naerda:D Unistada ju ikka võib, eks? :)


Oi kui pahane ma olin. Tahtsin ta vihaga sinnasamma hoiupaika jätta ja ise minema sõita :P No see küll ainult vastiku mõttega mängimine muidugi, sest tegelikult on ta ikka ju minu põikpäine lontkõrv:)

Teine jooks: hinne 4.
Sain Egelt enne ühe kanapalli maiuseks ja õppetunni, et Gouda juust, mis koera kodus pöördesse ajab, ei toimi samamoodi kodust väljaspool.
Ja seekord püsis Küpsis üsna nii ilusti rajal, nuuskis küll siit-sealt, tagantlõikamine läks minu süül nihu, aga muidu oli Küpsis siiski täitsa kontaktne ja üsna kiire... A otsa jäi ka hetkeks ringi vahtima, aga alla tulles jäi jälle ilusti seisma. Mul oleks nagu 2 erinevat koera.



Ma ei saa aru, mis toimub?
Pärast esimest jooksu olin ikka totaalselt liimist lahti ja nii Ege kui Kristin andsid mulle nõuandeid, mis nende puhul töötavad ja mida minagi võiksin katsetada. No näiteks õpetada koerale trikke, et ta rohkem minuga nagu klikiks... siis veel, et Küps on võistluskoeraks paks ja ideaalne oleks talle 2X päevas süüa anda. Natuke paks on ta tõesti, talvel andsin rohkem süüa, et ta paksem oleks... nüüd on talvekaal jäänud püsima. Tal hakkavad jube kergelt ribid läbi naha kumama ja see mulle ei meeldi... aga praegu on jah natuke plaan kaalu alla võtta.
Jah, kõik nõuanded on alati kulda väärt ja kuna Skip ja Tessy on mõlemad hästi kontaktsed koerad, siis mul on sealt kindlasti õppida... aga krt küll ma ei jõudnud ju kahe jooksu vahel õpetada trikke, muuta toitumisharjumusi, rohkem temaga tegeleda????? Mis siis on? Milles meie jooksmiste ebastabiilsus peitub????
 Ja juba teist võistlust järjest... miks ometi ei saa me end esimeseks jooksuks kokku võetud?? Ja mis teisel jooksul teistmoodi on siis???

Ma tõesti ei saa sellest aru... igatahes ilmselt enne augustikuud me ei võistle, keskendume hoopis slaalomi õppimisele ja kõige selle lihvimisele, mis lihvimist vajab.

Saime kokkuvõttes 3st koerast III koha, aga kuna autasustati alles võistluste lõpus, siis olin ma selleks ajaks juba ära läinud. Ege võttis mu auhinna ja siis trennis teisipäeval saan kätte!
Auhinnaks oli Platinumilt maiuseid ja mingi nn märgtoit tetrapakis. Küpsisele hullult maitses ja ehk isegi ostan seda veel kui poes ette satub.

Kokkuvõttes ausalt öelda mind enam selline võistluste käik ei rõõmusta. Koht kohaks, nänni on ikka tore saada, aga ma tean, et oleme võimelised paremini võistlema ja täitsa kohe pahandab, et ma ei oska seda võimelisust realiseerida.

Pärast võistlust läksime Umpsi juurde grillima:) Küpsiselegi kukkus nii vorstikesi kui ka liha ja ka laualt jõudis ta miskit pihta panna!


Ja õhtul oli Küpsis tõsiselt väsinud ja tänagi veel magab magusamalt kui muidu:) Parim Küpsis on väsinud Küpsis!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar