Pimepööre - just have to share my joy :)

Täna tegime Ege ja Epuga iseseisva trenni. Harjutasime nädalavahetusel Saaremaal kohtunikuks oleva Alexander Beitli rada.

Ma räägin siia vahepeal ühe loo sellest, kuidas ma protsentide arvutamise põhimõtteliselt pool tundi enne matemaatika eksamile minekut selgeks sain. Koolis olime õppinud hoopis keerulisemalt ... et saada 50-st 75%, siis pidime tegema 50x0,75 ja no see oli mulle toona ikka täiesti arusaamatu, polnud aimugi, kust see 0,75 tuli ja miks ma pean korrutama, kui mul on hoopis teist tulemust vaja. Oijah. Ja nii ma siis ohkasin, et pagan, kõike nagu oskaks, aga need protsendid. Ja siis tuli ema, et oi, aga tee siis ristkorrutust või kuidas iganes seda nimetatakse ...

50=100%

x=75% 

... ja siis võtadki lihtsalt risti, 50x75 ja jagad 100-ga. Ja jummel küll, iizi-briizi :) Eksami hindeks tuli puhas 5 ja protsenti arvutangi siiani niimoodi :)

Ja miks ma seda protsendijuttu siin praegu üldse räägin? Pimepöörde ajastamine on mulle samamoodi täielik umbluu olnud. Ma tean küll, et koer peab enne tõukele minekut juba teadma, et ma kätt vahetan, aga seda on mul olnud enamustes kohtades kuidagi raske teostada ... ütleme nii, et tihedamate pöörete puhul jään ma 99% hiljaks, sest jään liiga kauaks koera kontrollima ja mul on ka üsna uimane reaktsioon olukordade ümberhindamisel ja päästmisel. Ja küll ma maadlesin ja maadlesin selle pimepöördega täna. Ja ikka jäin hiljaks ja jäin hiljaks. NO MIDA?

Ja siis tuli Ege ja näitas mulle ette konkreetsed kohad, kus MINA ISE pean tõkete suhtes olema, kui ma teen pöörde. Alguses tundusid need kohad mulle täiesti lambikad ... et mismõttes? ma ei näe ju siis koera? kas ta siis eelmisest tõkkest üldse mööda ei tule, kui mina juba vahepeal oma pööret teen?

Aga OOLALALAA JA ÜLLA-ÜLLA, jumala ilusti tuli välja :) Jeiiii!!! Uskumatu, kuidas ma sain ta täpselt sinna, kus ta pidigi olema. How cool is that? :) Pean ainult rohkem koera usaldama ja pöörde julgelt tegema, küll ta sinna tõkkele ka läheb, kui selle juba endale ära lukustanud on.

Nii et sama asi teise nurga alt - ja voilaa, jõuabki kohale. Tänkjuuu, Ege!!!

Jaanipäev ja turist-Küpsis

Ma olen jälle veits maas oma eluka elu kajastamisega.

Jaanipäeval käisime Leaderi mitteametlikult võistlusel ja isegi saime tulemused :) Jehuuu. Videosid ei ole ja puhast rada me ka ei saanud, esimesel rajal tulid mõned viiekad, aga seda minu lohaka juhtimise tõttu. Teisel rajal oli vaja A-lt otse saalomisse minna ja Küps läks slaalomisse küll, kuid mulle tundus, et ta keeras kuidagi väga üle ja siis hüüatasin OH!!! ... ja no siis keeras koer muidugi slaalmost välja :P Oh well.

Hopp!! Foto: Jelena Saga

Edasi läksin Umpsi juurde, Alar oli juba enne sinna läinud. Grillisime-chillisime, mängisime pokkerit ja siis läksime öisele jalutuskäigule jaaniussikesi otsima. Väga ilus oli, hämar, meri ja taevas sulasid üheks kokku, mõnusalt soe :) Ja jaaniussi-otsinguid kroonis ka edu! Jeiii, leidsime ikka kohe päris palju neid. Esimest märkasime läbi hullu häda ja otsimise, aga kui see nähtud, siis hakkas neid kohe riburadapidi meie ette ilmuma.

Laupäeval viisime Alari vanemad Haapsallu ja kuna elukat polnud kuskile hoiule jätta, siis võtsime tema ka kaasa.

Pühapäeval käisime Kõrvemaal. Jube palju oli metsas sääski ja igasugu muidu sitikaid, kes parvena järel lendasid ja seisma jääda ei lubanud. Ilm meie matkaplaani ka ei soosinud, oli hästi niiske ja palav. Küpsis ei viitsinud isegi nuhkida, vaid lonkis lihtsalt tuimalt järgi :) Paar kiiremat liigutust tegi, aga siis pidi ka maiusega motiveerima. Hästi palju pidi ronima ka, ja jummel, mina olen veel mõelnud, et võiks Kõrvemaa Kevadjooksul osaleda -- huhu, no jääb vist küll ära :P

Ja siis käisime veel emaga koos Hiiumaal. Mission: Kõpu tuletorn.

Kuskil keskel. 

Kõrged trepiastmed polnud mingi probleem:)

Ja lõpuks tipus :)

Ja siis chill Kalana rannas.

Niimoodi siis elukas turistielu elab. Suvi on ju ikka kõigil puhkuste aeg.