Kuigi olen juba rohkem kui nädal puhkuselt tagasi, pole blogi täiendamiseni väga jõudnud. Nüüd siis:)
Küpsis pidas meie äraoleku ilusti vastu, oli küll õnnetu olnud ja haukus ka rohkem... põhjustas naabritele pahameelt, aga ehk nüüd on kõik sellest üle saanud.
Igatahes tagasi me jõudsime ja aega polnud raisata - kohe järgmisel õhtul läksin trenni ja nädalavahetusel võistlustele. Enne oli Anne maininud, et ma võin ju Küpsise kirja panna kui mul rahast kahju ei ole :) Ma muidugi panin ka... kuigi olin suht kindel, et ega sealt midagi head ei tule.
Võistlus oli 2 päeva, kohtunikuks esimesel päeval meie oma treener Anne ja teisel päeval meid agility laagris treeninud Anne Savioja.
Esimene päev oli Küpsis täiesti liimist lahti ja tundub, et mina ise ka. Aet igatahes avaldas arvamust, et kui ma natukene juhiksin ka, siis võiks täitsa asja saada. Ise ennast kõrvalt ei näe, aga noh... mis siin ikka vaielda, võis täitsa olla nii. Igatahes saime oma 2XDSQ kätte.
Teine, Anne Savioja päev, oli natukene lootustandvam. Rajad tundusid küll esmapilgul... appi-appi, ei kujutanud üldse ette, mismoodi neid peaks jooksma... aga tegelikult olid väga mõnusad rajad mõlemad. Meie saime 2XDSQ jälle kätte, kuid seekord pean süü 100% enda peale võtma. Kuna mul oli ka parem maius, Alar oli värskelt McDonald'sist cheeseburgeri toonud, siis Küpsis oli palju rohkem motiveeritud. Eh... esimene kord sisenes ta slaalomisse valesti, mina ei pannud seda aga tähele ja tuiskasin edasi A peale... muidugi järgnes sellele esimene DSQ. Teine kord pidin ta slaalomist juhtima esimesse tunneliauku... ma väga jälgisin seda, et mitte liiga vara saata ja seega teda slaalomist välja tulema eksitada ja et ka mitte liiga hilja, et ta sinna tagumisse tunneliauku läheks... aga muidugi magasin ma selle õige hetke maha ja tagumises tunneliaugus ta oligi.
Ega ma muidugi midagi suurt ei oodanud sealt, aga ega hea tunne ikka ei olnud ka. Aga pärast kirjutas Tiina mulle FB'sse, et Anne Savioja olevat öelnud, et Küpsis on väga hea beagle:) Juhuu!!! Ta oli ka teisel päeval oluliselt koostööaltim, innukam, kiirem... ma endiselt olen optimistlik ja usun, et meist saab veel asja:)
Sellel võistlustel oli kohal Eesti paremik ja mõned tipud Venemaalt... no sa kuradi kurat ikka:) Neid oskajaid (ma nimesid ei nimeta:)) on lihtsalt nii ilus vaadata - kindel ja sujuv liikumine, ei mingit rabelemist ega peata kana momenti raja läbimisel, suurepärane koostöö ja connection koeraga... jaa, see on tõsine värvimuusika minu silmadele! On, mille poole püüelda igatahes!
Küpsis pidas meie äraoleku ilusti vastu, oli küll õnnetu olnud ja haukus ka rohkem... põhjustas naabritele pahameelt, aga ehk nüüd on kõik sellest üle saanud.
 |
| Küpsis chillib ema juures:) |
Võistlus oli 2 päeva, kohtunikuks esimesel päeval meie oma treener Anne ja teisel päeval meid agility laagris treeninud Anne Savioja.
Esimene päev oli Küpsis täiesti liimist lahti ja tundub, et mina ise ka. Aet igatahes avaldas arvamust, et kui ma natukene juhiksin ka, siis võiks täitsa asja saada. Ise ennast kõrvalt ei näe, aga noh... mis siin ikka vaielda, võis täitsa olla nii. Igatahes saime oma 2XDSQ kätte.
Teine, Anne Savioja päev, oli natukene lootustandvam. Rajad tundusid küll esmapilgul... appi-appi, ei kujutanud üldse ette, mismoodi neid peaks jooksma... aga tegelikult olid väga mõnusad rajad mõlemad. Meie saime 2XDSQ jälle kätte, kuid seekord pean süü 100% enda peale võtma. Kuna mul oli ka parem maius, Alar oli värskelt McDonald'sist cheeseburgeri toonud, siis Küpsis oli palju rohkem motiveeritud. Eh... esimene kord sisenes ta slaalomisse valesti, mina ei pannud seda aga tähele ja tuiskasin edasi A peale... muidugi järgnes sellele esimene DSQ. Teine kord pidin ta slaalomist juhtima esimesse tunneliauku... ma väga jälgisin seda, et mitte liiga vara saata ja seega teda slaalomist välja tulema eksitada ja et ka mitte liiga hilja, et ta sinna tagumisse tunneliauku läheks... aga muidugi magasin ma selle õige hetke maha ja tagumises tunneliaugus ta oligi.
Ega ma muidugi midagi suurt ei oodanud sealt, aga ega hea tunne ikka ei olnud ka. Aga pärast kirjutas Tiina mulle FB'sse, et Anne Savioja olevat öelnud, et Küpsis on väga hea beagle:) Juhuu!!! Ta oli ka teisel päeval oluliselt koostööaltim, innukam, kiirem... ma endiselt olen optimistlik ja usun, et meist saab veel asja:)
Sellel võistlustel oli kohal Eesti paremik ja mõned tipud Venemaalt... no sa kuradi kurat ikka:) Neid oskajaid (ma nimesid ei nimeta:)) on lihtsalt nii ilus vaadata - kindel ja sujuv liikumine, ei mingit rabelemist ega peata kana momenti raja läbimisel, suurepärane koostöö ja connection koeraga... jaa, see on tõsine värvimuusika minu silmadele! On, mille poole püüelda igatahes!
