Eile-täna õppisime trennis uut takistust - lauda.
Näeb see asi välja nii, et koer peab hüppama lauale ja seal 5 sekundit püsima. Eestis seda võistlustel (veel) ei kasutada, sest laud peab oleme elektrooniline, st selle 5 seki fikseerib see laud ise ja meil sellist lauda lihtsalt ei ole.
Aga nagu Anne ütles, harjutama peab, sest äkki on ka mõni välisvõistlus tulemas... või tekib millalgi meile see laud... ei teagi, kumb see tõenäolisem on.
Igatahes Küpsisele jõudis üsna kiiresti kohale, et seal laua peal saab ju nuhkida ja seega jäi ta sinna ka üsna ilusti püsima. Alguses ei tahtnud ainult üldse sinna hüpata - järelikult mingi kodune kasvatus tal siiski on ja ju on kuskil ajusopis meeles, et laua peal ei käida:)
Lõpuks aga sai paar lühikest radagi tehtud, kus laud sees ja ei saa kurta - saime üsnagi hakkama kui mõningad omavolilised nuhkimispausid välja arvata!
Lisaks panin meid kirja 1.04 toimale tunnelite võistlusele - meie koduhallis see toimub, nii et miks mitte siis minna ja üks ilus võistlus teha... või siis kuupäevale kohaselt rahvast naerma ajada:)
kolmapäev, 21. märts 2012
pühapäev, 18. märts 2012
*auhinnalisel kohal*
Täna osalesime agility võistlustel. Kohtunik oli Peteris Akimovs Lätist, esimene rahvusvaheline kohtunik meil:) Ja me saime TEISE KOHA!!!
Kusjuures ütlen nüüd kohe ausalt ära, et koht on küll super, aga reaalne jooks selle taga... oioioi.
Kokku oligi vaid 4 midi-koera. Küpsis oli neist kõige esimesena stardis.
Esimene rada:
Küpsis oli millegipärast väga liimist lahti. Olin ise ka magamata ja tuju polnud kõige parem... pesas ta kogu aeg haukus, sealt koerad käivad mööda ja ta oli kohati kohe hüsteeriline. Ja kui siis ta rajale sai, siis oli ka täielik... tükk aega rahustasin teda, aga no lõpmatuseni ju starti ei jää ka. Ja lõpuks saimegi tehtud vist äkki 4 tõket, siis võtsin tal lihtsalt kratist kinni ja pessa ära. Koer konkreetselt pani platsilt ajama:P
Ka kõik teised midid said disklafi. Ma ei tea, mis täna toimus, aga kõik nad elasid täiesti nagu oma elu:)
Teine rada:
Kui rajaga tutvumine oli, siis lõpu tegin vaid kaks korda läbi, sest olin üsna kindel, et ega me lõpuni ei jõua. Viisin ta süles starti, seekord oli ta vähe rahulikum.
Terve rada läks nuhkimise ja oma trajektooride tähe all, aga mingi ime läbi jõudsime ka lõpuni! Siis ma olin juba üsna rahul - raja lõpuni tegemine oli üks mu eesmärk:)
Kusjuures seekord oli nii, et nuhkimine, paar kiiret tõket, nuhkimine, paar kiiret tõket... :)
Eeldasin, et diskvall siitki ja läksin A1 rajaabilise kohustusi täitma.
Ja kui siis midide autasutamine tuli, hõigati välja, et TEISE KOHA SAAVUTASID KATRIN JA BEAGLE KÜPSIS! Mul oli tükk aega juhe koos, et mismõttes ma sain koha... aga jooksin ruttu-ruttu koera järgi ja juhhuuutades oma II kohale:) Niii uhke tunne!
Võitjaks oli sheltie Venemaalt.
Kusjuures oligi nii, et 4 midi-koera ehk 8 jooksu ja ainult 2 neist tõid reaalse tulemuse. Üks siis meie jooks:)
Kusjuures ütlen nüüd kohe ausalt ära, et koht on küll super, aga reaalne jooks selle taga... oioioi.
Kokku oligi vaid 4 midi-koera. Küpsis oli neist kõige esimesena stardis.
Esimene rada:
Küpsis oli millegipärast väga liimist lahti. Olin ise ka magamata ja tuju polnud kõige parem... pesas ta kogu aeg haukus, sealt koerad käivad mööda ja ta oli kohati kohe hüsteeriline. Ja kui siis ta rajale sai, siis oli ka täielik... tükk aega rahustasin teda, aga no lõpmatuseni ju starti ei jää ka. Ja lõpuks saimegi tehtud vist äkki 4 tõket, siis võtsin tal lihtsalt kratist kinni ja pessa ära. Koer konkreetselt pani platsilt ajama:P
Ka kõik teised midid said disklafi. Ma ei tea, mis täna toimus, aga kõik nad elasid täiesti nagu oma elu:)
Teine rada:
Kui rajaga tutvumine oli, siis lõpu tegin vaid kaks korda läbi, sest olin üsna kindel, et ega me lõpuni ei jõua. Viisin ta süles starti, seekord oli ta vähe rahulikum.
Terve rada läks nuhkimise ja oma trajektooride tähe all, aga mingi ime läbi jõudsime ka lõpuni! Siis ma olin juba üsna rahul - raja lõpuni tegemine oli üks mu eesmärk:)
Kusjuures seekord oli nii, et nuhkimine, paar kiiret tõket, nuhkimine, paar kiiret tõket... :)
Eeldasin, et diskvall siitki ja läksin A1 rajaabilise kohustusi täitma.
Ja kui siis midide autasutamine tuli, hõigati välja, et TEISE KOHA SAAVUTASID KATRIN JA BEAGLE KÜPSIS! Mul oli tükk aega juhe koos, et mismõttes ma sain koha... aga jooksin ruttu-ruttu koera järgi ja juhhuuutades oma II kohale:) Niii uhke tunne!
Võitjaks oli sheltie Venemaalt.
Kusjuures oligi nii, et 4 midi-koera ehk 8 jooksu ja ainult 2 neist tõid reaalse tulemuse. Üks siis meie jooks:)
Tulemused siin: http://www.tako.ee/agility/2012/1803_voistlus/20120318_a0_protokoll.htm
Ja mõned pildid by Livia Kask:
Ja mõned pildid by Livia Kask:
Iseenesest väga super:)
Kuid kui ma nüüd ausalt ütlen, siis olen tunduvalt rohkem rahul 4nda koha toonud vaid ühe veaga jooksuga. See oli ikka hoopis teine tase.
Täna oli kuidagi kõigil selline liimist-lahti päev ja meil kobistas hästi:) Nii et siiski: auhinnaline koht on auhinnaline koht on auhinnaline koht! JUHUUUUU!!!!
kolmapäev, 14. märts 2012
*Nänn Londonist*
Mu ema käis Londonis väikest puhkust veetmas ja nännikotis oli loomulikult ka Küpsisele kingitus: pimedas helendav pall. Fotosüüdistus küll veits udune, aga umbes-täpselt selline see pall on ja sellega on väga mõnus mängida:)
teisipäev, 6. märts 2012
*agility ameerika mägedel*
Oleme Küpsisega tõelisel agility-ameerika-raudteel: koera motivatsioon tiirutab üles-alla ja samas taktis liigub ka minu tahtmine trenni teha.
Siin üks link jaanuari üleplatsitrennist, mis sel hetkel tundus mulle paras katastroof.
Ühesõnaga... see trenn jaanuaris tundus mulle katastroof, aga veebruari seisuga tundub päris OK olevat - just nii kohutavad on me mõned viimased trennid olnud.
Aga viimane iseseisev trenn oli jällegi üsna ilus: nuhkimist oli, aga samas ei kartnud Küpsis isegi kiigele üles joosta ja slaalomi-kunn on ta ka endiselt - peaaegu juba on need pulgad meil otse ja ta oskab täitsa kaugelt õigesti slaalomisse sisse joosta:)
Aga jah, vahepeal oli Küpsil raskekujuline kiigefoobia - saba jalge vahel ja kogu oma jõuga kündis kiigest kaugemale... vahepeal siis mitu trenni kiike üldse ei puudutanud ja esmaspäeval ei olnud enam mingit hirmu.
Harjutame veel nii, et kiik hooga alla ei lähe, tõke hoiab kiike üleval nii, et ainult on väike kolks ja allavajumine, aga meil aega rahulikult õppida küll, sest A1 ilmselt nii pea asja pole. Ja A0 kiike pole:)
Mis siis ikka, treenime edasi. Olen end viimasel ajal koeraga suheldes rahulikumaks sundinud ja üldse üritanud võimalikult positiivne olla... tuhnisin netiavarustes ja biiglite puhul pidi nn positive reinforcement parema tulemuse andma kui karm kord. Kusjuures jah... kas nüüd kuulekamaks, aga rõõmsamaks ja sõbralikumaks on Küpsis muutunud küll natuke:)
Ja veel avastasin, et isegi paaripäevane SPA-puhkus kutsub esile korraliku Küpsise-igatsuse. SPA's on muidugi mõnus, aga kõige parem on ikka siis, kui Küpsis kuskil nii paari meetri raadiuses tilbendab:)
Siin üks link jaanuari üleplatsitrennist, mis sel hetkel tundus mulle paras katastroof.
Ühesõnaga... see trenn jaanuaris tundus mulle katastroof, aga veebruari seisuga tundub päris OK olevat - just nii kohutavad on me mõned viimased trennid olnud.
Aga viimane iseseisev trenn oli jällegi üsna ilus: nuhkimist oli, aga samas ei kartnud Küpsis isegi kiigele üles joosta ja slaalomi-kunn on ta ka endiselt - peaaegu juba on need pulgad meil otse ja ta oskab täitsa kaugelt õigesti slaalomisse sisse joosta:)
Aga jah, vahepeal oli Küpsil raskekujuline kiigefoobia - saba jalge vahel ja kogu oma jõuga kündis kiigest kaugemale... vahepeal siis mitu trenni kiike üldse ei puudutanud ja esmaspäeval ei olnud enam mingit hirmu.
Harjutame veel nii, et kiik hooga alla ei lähe, tõke hoiab kiike üleval nii, et ainult on väike kolks ja allavajumine, aga meil aega rahulikult õppida küll, sest A1 ilmselt nii pea asja pole. Ja A0 kiike pole:)
Mis siis ikka, treenime edasi. Olen end viimasel ajal koeraga suheldes rahulikumaks sundinud ja üldse üritanud võimalikult positiivne olla... tuhnisin netiavarustes ja biiglite puhul pidi nn positive reinforcement parema tulemuse andma kui karm kord. Kusjuures jah... kas nüüd kuulekamaks, aga rõõmsamaks ja sõbralikumaks on Küpsis muutunud küll natuke:)
Ja veel avastasin, et isegi paaripäevane SPA-puhkus kutsub esile korraliku Küpsise-igatsuse. SPA's on muidugi mõnus, aga kõige parem on ikka siis, kui Küpsis kuskil nii paari meetri raadiuses tilbendab:)
Tellimine:
Postitused (Atom)