*nuhib juba nagu Küpsis ehk nuhkimismasendus*

Ei ole nii, et blogi on ainult headest asjadest. Natuke depressiivset juttu peab ka ikka olema.
Ehk siis et mul on Küpsise nuhkimisest trennis kopp ees ja mõistus otsas. Mida ma ka ei teeks ja mis maiust ma ka ei kasutaks - aga tal on ikka nii, et saaks vaid nina maha. KOHUTAV.
Ja kõik teised koerad minu vaateväljas tunduvad olevat asjalikud, kontaktsed ja teotahtelised.
Anne ütles ükskord meie grupi viielisele, kes ka siin-seal nina maha pani, et juba nagu Küpsis. Minu koera nimest hakkab omadussõna saama: nuhkija = Küpsis. Jee.

Iseenesest tänane trenn kõige hullem polnud. Harjutasime tagantlõikamist - oli kohe 19 tõkkest koosnev rada ja mina jõudsin isegi esimesed 7 ära teha, siis tuli 2X järjest ühe tõkke ümber valssi teha ja seal jooksis juhe kokku. Küpsisega paras paar vist.
Alguses tegime poomi ja see tuli ka täitsa välja - Küpsis jääb juba ilusti lõppu seisma. Ma ainult ei tohi teda maiusega premeerida juhul, kui ta küll lõppu seisma jääb, aga poomi keskel nina maha paneb või muud moodi midagi tuksi keerab. Preemiat peab saama AINULT ja AINULT korrektse soorituse eest.

PS: Küpsis on muidu endiselt väga armas:) Magab praegu ilusti keras ja norskab kõvasti:)

LumeKüpsis

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
Katrin oma autoga välja ei saa... või kuidas see laul nüüd käiski.

Vahet pole, tähtis on see, et loom naudib olukorda täiega.