TAKO agility võistlused 28.11

Eile siis olid need võistlused:) Kohtunik Zsusa Veres Ungarist.
Rajad ei olnud sugugi impossible, vaid hoopis väga mõnusad, piisavalt challenge ja samas hästi sujuvalt joostavad:) Mulle meeldisid.

1 jooks:

2 jooks:

3 jooks:

Kohale jõudes otsustasin koera ikkagi halli sisse tuua - suur viga! Esimesel rajal oli koer palju närvilisem, eks kõik need lõhnad ja teiste koerte ja inimeste hääled ja üleüldine melu andsid oma panuse. Pärast esimest jooksu viisin kohe koera autosse ära ja järgmise kahe raja meeleolu oli koeral juba oluliselt parem.

Ülirahul olen tahasaatmisega teisel rajal tõkkel enne A-takistust, kus kasutasin Pete Huotari koolituselt õpitud nippi - taha saates võta koer korralikult teise käega vastu - ja see õnnestus:) Jeiii!!
Muus osas, noh, so-so, väga hullult ma enda meelest isegi ei soperdanud, samas siiski piisavalt, et 2 diskvalli välja teenida.

Murekoht on aga kiirus või õigemini selle puudumine. Küps uimab siin, loivab seal, vahib iga nurga peal :D Nali naljaks, aga tegelikult on see päris ... ma ei leiagi sõna siia, aga igatahes ei ole see väga hea tunne.

Sinna openile, kus ma eelmises postituses arvasin end mitte osalevat, panin end juba ka kirja. Ei tasu ikka reede õhtul, kaaslaseks hõõgvein, suuri sõnu kirja panna.

Homme on siis Zsusa Veresi koolitus - can't wait!

Niisama ... ja homme on võistlused!

Homme on TAKO agility võistlused. Ilmselt selle hooaja viimased, sest rohkem ametlikke võistlusi Tallinnas ei tule ja mitteametlikel ma tõenäoliselt (hahaa, ma juba ise ka seda ei usu) ei osale.

Homme on kohtunik Zsusa Veres Ungarist ja nagu ma trennis kuulsin, siis A3 rajad olevat IMPOSSIBLE. Põnev saab igaljuhul olema, mis siis, et minu väike eesmärk aasta lõpuks A3 klassis üks ilus puhas rada kirja saada, tõenäoliselt ei täitu.

Mis siis on minu plaan? Ilmselt ootab koer jällegi jooksude vahepeal autos, ostsin ekstra pleedi veel täna, et pesa soojas hoida. Püüan hoida positiivset meeleolu ja juhtida koera korralikult - oleksin ülirahul, kui radadel ei tuleks ühtegi auauauauuu-tõrget, ei tunnelites ega tahasaatmistel.

Ma ei tea, kus ja mis vea ma olen teinud, aga hetkel olen olukorras, kus tundub, et pean hakkama A3 klassi koerale algusest peale tunneleid õpetama. Ta lihtsalt teeb täiesti haigelt tõrkeid tunnelite ees - saba püsti ja auauuuu. Nii et homme püüan teda just tunnelitesse väga ilusti saata - juhtida väga selgelt ja minna temaga koos niikaua, kuni ta on tunneli enda peas lukustanud.

Samuti pean meeles pidama seda, et mu koer ei ole nii kiire (okei, ütlen otse välja - mu koer on aeglane) ja ma ei pea eest ära liduma - kui välja arvata pikad sirged, jõuan ma temaga koos joostes ka õigeks ajaks igale poole.

Ja nüüd mõned niisama pildid kah:

Kodulebo

Töölebo!

Uus pleed