Häid Jõule!

Rudolf-punanina

Kingituseks nuuskimismatt. Kõlbab lamamiseks ka ...

... aga mõeldud on ikkagi nuuskimiseks :)

Küpsis 10!!

Mulle ikka ei jõua kohale, et Küpsis on juba 10!! 10?!? Kuidas ja miks see aeg ometi nii kiiresti läheb?

Õnneks ei ilmuta ta väga vananemise märke peale selle, et ta on nüüd pigem beež koer, mitte enam punane koer, ja et ta magab natukene rohkem kui varem ja tema tervisel on vaja teravamalt silma peal hoida. 

Juubeliks plaanisime koos Britiga matka, tema siis võtab Küpsise õe-venna Blissu ja Ricki ka kaasa, et chillime kuskil matkarajal ja pärast lähme sööma. Sounds like a plan! 

Matkarajaks valisime Loosalu-Paluküla raja ja saime Loosalu poolses otsas täpselt 12:00 kokku.

Olin Küpsisele sünnipäevaks ostnud 5-meetrise jalutusrihma, et ta saaks just metsas vabamalt liikuda. Mingit tolku sellest seekord muidugi ei olnud, sest Küpsis käis ilusti lähedal ja enamus asjast ma lihtsalt rullisin seda rihma kokku ja tõstsin ühest käest teise. 

Ilm oli tatikas ja sügisene, aga koeri see ei seganud ja meid tegelikult ka mitte - meil olid Islandi tingimustes testitud vee-ja tuulekindlad matkariided seljas :) 

Jalutasime natuke ja Brit otsustas Riki lahti lasta, et ta saaks vabamalt ringi nuuskida, et ta on nii memmekas, et tema nagunii kuskile ajama ei pane. Aga jah. Never say never. Nägime vaid, kuidas valge sabaots siuhhh põõsaste vahele ajama pani. 

Igatahes sai meie sünnipäevamatkast sai kahetunnine närvitsemine ja koera otsimine mööda metsa. Ja oi kui pikad need kaks tundi olid. Kuulatasime. Metsast kostus haukumist ja püssipauke - okei, jaht, ju Riki lõi jahikoertega kampa siis. Aga oskab ta tagasi tulla? Jalutasime ühele ja teisele poole mööda teed, läksime metsa sisse, hargnesime ja saime jälle kokku. Rikit ei kuskil. Oehhh.

Otsustasime Blissu ja Küpsise autosse viia, sest mõlemad olid juba märjaks saanud ja pidid lihtsalt vaikselt paigal seisma, konutagu siis parem autos, kus on natukene soojem. Läksin neid viima ja oi kui minu peas on elu kahe koeraga all fun and games, siis metsas käia oleks nendega küll keeruline. Mõlemad ikka traageldasid täiega, lisaks veel olid Küpsise traksid kuidagi ligadi-logadi vajunud ja ta libises pidevalt nendest välja, Blissu jällegi vigises ja tiris vastassuunas - sinna, kuhu Brit jäi. Kuidagi ma nad igatahes autosse sain.

Tagasi jalutades nägi teel looma. WTF? Metsloom? Appi, mis ma teen? Oi, see on ju koer. Oi, biigel, Oi, RIKI!!!

Õnneks tuli ta minu RIKI, SIIIAAAA röögatuse peale ilusti ligi ja sain tal kaelarihmast kinni võtta. Ta oli porine ja märg, aga muidu täiesti terve. Istus ilusti saba sirge ja pilk maas, endal väike muie suunurgas. Täpselt selline nägu, mis lapsena endal peas oli kui õunaraksust tulles vanaemale vahele jäid - said aru küll, et keerasid jama kokku, aga samas endal oli nii põnev olnud ja see ajas hirmsasti naerma. Tegi ikka poiss endale sünnipäevapeo!

LÕPP HEA, KÕIK HEA!!

Seikleja on tagasi

Nüüd oli meil (mitte autojuhtidel muidugi) ainult  üks mõte peas - andke alkoholi! Närvid olid ikka korralikult krussis.

Enne käisime veel poes ja Keerit ostis endale kuivad sokid. Ta oli metsas jõkke vajunud ja ta jalad olid läbimärjad. Ja siis lõpuks maandusime Meie Pubisse glögi jooma ja sööma. Koerad istusid autos. Party UP!

Paar imelikku pilt sellest seiklusrikkast päevast:

Alar teeb pilti ja Keerit on Briti taga peidus. Koerad on vähemalt kõik näha :)

Küpsis oma äralibisevate traksidega. Kopraonu, sina või?

Õhtul kodus andsin Küpsisele kätte ka tema kingitused. Käisin Pet Citys raha tuulutamas ja siit siis väike haul.

Kui kaotad pea lemmikloomapoes ehk mida kõike sota ja rohkema eest saab :/ 

Lily's Kitcheni jõuluküpsised koertele: See karp näeb lihtsalt MEGA välja. Soliidne, luksuslik, armas ja soe. Ja need küpsised - Küpsis on nende järgi hull. Mul on neid tegelikult veel siiamaani järgi, sest ma lihtsalt ei raatsi neid talle anda.

Kuivatatud küülikukõrvad: Uus lemmiknärimine. Ja krõbistab ära koos karvadega.

5 meetri pikkune jalutusrihm: Suvel hakkab see ilmselt rohkem kasutust leidma.

Plaque Off: Igapäevaselt toidulisandina kasutuses.

Nina Ottossoni Dog Brick: Natukene ajutööd. Kunagi oli meil olemas Dog Tornado, mille peale Küps täitsa hulluks läks ja sellele põhimõtteliselt kogu oma jõuga peale lendas ja minu suunamisest absoluutselt välja ei teinud. Nüüd, vanema ja targemana, tuli mängimine Küpsisel üsna ilusti välja. Korralikult ninaga lükkas ja käpaga tõmbas :) WIN!

Kergem variant :) Alguse asi.

Vot selline tore juubel meil oligi. Jääb meelde! Palju õnne, kallis Küpsis!!! Armastan sind niii väga!!! Püsi veel kaua terve ja rõõmus ja koos meiega!! Musi!!!!

Love Legacy - 10!!!

Alustan juba igat postitust sõnadega "oi kus aeg on läinud ja viimasest postitamisest on niiii kaua möödas". Oh jah.

Panen nüüd vähemalt aasta lõpupoole toimunud sündmused kirja, et mingigi järg jälle käes oleks. Kes tahab jooksvamalt Küpsise tegemistega kursis olla, siis minu insta on abiks :) 

LOVE LEGACY - 10 AASTAT!

17.11 sai 10-aastaseks Küpsise kodukennel Love Legacy. Juubelivääriline pidu toimus OxForell Puhkekeskuses. 

Küpsis oli esimesest pesakonnast ainuke ja seega ka kõige vanem, teised olid ikka palju nooremad. Peale Küpsise oli veel kolm kahevärvilist.

Mul läheb alati süda soojaks kui näen, et koer on ikka nii täieõiguslik pereliige ja kõik pereliikmed räägivad temast silmad säramas peas. Ja seda kohtas seal palju. 

Koertele oli kavas mitu mängu. 

Esimene mäng oli asjade toomine. Mäng, kus pidid koerale mänguasju viskama ja siis iga tagasitoodud asja eest saad punkte vastavalt sellele kui kaugel mänguasja olid visanud. Samasuguse mängu panime me Eesti Beaglete Tõuühingu kokkutulekul kindlalt kinni. Seekord aga ... paramparaaa, saime NULL punkti. NULL. Mitte ühtegi mänguasja ta tagasi ei toonud. Tegi aga oma auringe ümber mänguasjade ja haukus ja jooksis jälle suure kaarega minu juurde tagasi. Omamoodi naljakas oli see ja veel nalja lisas asjaolu, et ka teine Küpsis sai null punkti. Küpsiste värk :)

Seenior Küpsis ja Juunior Küpsis.

Teine võistlus oli aja peale püsimine. Asi, mida me trennis oleme õppinud küll ja veel. Küll aga seekord õppisime, et "raske õppustel, kerge lahingus" alati ei kehti. Küpsis oli esimene, kes oma grupist püsti tõusis ja sinna esimesse ringi meie püsimisvõistlus jäigi. 

Kolmas võistlus oli takistuste rada ja lõpuks ometi saime ka väljaspool agilityplatsi agilityoskusi kasutada. See rada läks meil kohe hästi, väike tõrge oli ümber posti ringi saatmises, aga muidu väga tibens-tobens. Saime kohe natuke joosta ja võit tuli ka koju :) Jehuuu!!

Siis olidki võistlused läbi ja läksime sisse snäkkima ja torti sööma. Küpsis sai suure karika takistusraja võistluse võitmise eest ja veel ühe suure veteranide eriauhinna karika ka. Ja nännikoti ja tänukirja osalemise eest. Nii armas :)

Palju palju õnne Love Legacy!! Palju edukaid aastaid!! Ja aitäh Küpsise eest - ta on parim :)

Fotoshuut!

Üks minu eesmärk selleks aastaks oli teha üks Küpsisega üks fotoshuut. Ja kuna ka minu ema soovis oma suureks juubeliks ühte pildistamist koos kogu gängiga, siis ostsustasin kaks asja kokku panna. 

Fotograafiks valisin Kadi Puistaja ja jäin väga-väga rahule. Kirjutasin, mida ma soovin ja panime täpselt sellise fotosessiooni kokku. Hästi asjalik ja tore tüdruk, sõbralik ja soe ja tõesti hingaga oma asja ajamas. Soovitan! 

Ja siin siis väike valik piltidest: 

naeratav/haigutav Küpsis + the gang

fam 

Eesti Vabariik 100

Terve meie armas Eesti oli eile pidutujus ja nii ka meie :) #EV100

See nägu ütleb kõik :) Fookus on paigas - SÖÖK!

Ema soomlane, isa ameeriklane - ja ise täitsa eestlane :)

Eesmärgid 2018

Head uut aastat kõik Küpsise fännid :)

Mul ei ole selleks aastaks suuri sportlikke eesmärke, tahan lihtsalt tunda rõõmu Küpsisega koos chillimisest, trennidest, pikkadest jalutuskäikudest ja lihtsalt temaga koos palju aega veeta. Üht-teist panin aga ikkagi kirja.

1. Põhjalik tervisekontroll. 

Küpsis sai detsembris juba 9-aastaseks ja kuna vanusega muutub hea tervis järjest tähtsamaks ja kuna see aasta tuleb nagunii teha jälle vaktsiinid, siis tahan talle ka "tehnoülevaatuse" teha:) Noh, et ikka kindlalt teada, et kõik on korras.

2. Joosta ametlikel võistlustel 19 rada ehk saada täis võistlusraamat. 

Ka eelmisel aastal hõiskasin selle eesmärgi välja ja astusin nii haledalt ämbrisse, et plekikolinat on siiamaani veel kuulda.
See aasta proovin uuesti. Miks? Mul tiksub järjest valjemalt ja valjemalt kuklas ebameeldiv teadmine, et mingil hetkel saab Küpsise agilitykarjäär läbi ja et seda aktiivsemat võistlemist ei ole meil enam väga kauaks. See aasta, võibolla ka järgmine ... lõpuks aga selge on see, et vanale koerale võistlusstress ja pikad rasked rajad on rasked ja kokkuvõttes kõige olulisem on see, et Küpsis võimalikult kaua võimalikult terve ja rõõmus püsiks :)

3. Võistelda Vastse-Kuustes uues hallis. 

Nii palju kui ma olen kuulnud, siis pidi see väga ilus hall olema. Tahaks ära näha. Tallinna inimesele muidugi ebameeldivalt kaugel, aga tuleb mugavustsoonist välja tulla :)

4. Fotosessioon kuskil stuudios koos Küpsisega. 

Meil ei ole väga palju pilte koos Küpsisega ja ka Küpsisest on häid pilte tegelikult üsna vähe. Jep, mul mobiilikaamera album ja Insta-feed on 90% Küpsist täis, aga ma mõtlen siin selliseid korralikke ja kvaliteetseid pilte. Alar ja Ede on teinud mõned oma kaameratega ja Kaisa tegi temaga ühe fotoshooti, aga jah ... ja siia ka väike alalubadus, et äkki võtaks end kokku ja õpiks ise Alari kaamerat kasutama, et siis saaks vahelduseks ka ise elukast mõned viisakamad pildid teha.

5. Hoida kaalu 12-13 kg vahepeal. 

Panin selle meelega kõige lõppu, sest tundub, et see kohe kuidagi ei õnnestu :( Ideaalis muidugi on see 11.5 kg, aga ma olen väga rahul ka sellega, kui see number jääb 12-13 vahepeale.

Vot sellised lood siis!!