neljapäev, 31. detsember 2015

2015

Aasta hakkab vaikselt läbi saama ja taas on kokkuvõtete tegemise aeg:

Agility statistika kohapealt tuleb mulle appi Sportkoer.com, kust ma loen välja järgmist:

Jooksime aasta jooksul 43 rada.

A2 - 19, neist 11 dsq.
A3 - 24, neist 14 dsq.

Aasta parim kiirus oli meil 3.84, seda siis A3 klassis.

Võistlushooajaga ma tegelikult väga rahul ei ole. Palju diskvalle, olematu stabiilsus ja veel olematum kiirus, "tänu" jamale Uulus tuli sisse planeeritust oluliselt pikem võistluspaus ja Eesti meistrikatel jäi ka käimata. A3 üleminek tuli kuidagi läbi kobistamise, mina poleks endale sellel võistlusel küll üleminekut andnud. Ühesõnaga ... ei midagi märkimisväärset.

Kõige rohkem olen rahul TAKO Luige võistlusega (tulemustes see ei kajastu) ja septembrikuise Uulu võistlusega, kus saime III koha.

Positiivset oli ikka ka: võtsin sel aastal lõpuks kokku oma julguseriismed ja lasin Küpsise kastreerida. Tagantjärgi tark olles mõtlen aga küll, et oleksin pidanud selle ammu ära tegema. Plärtsumine teiste isaste peale on küll endiselt olemas, kuid koer on ikkagi oluliselt kontaktsem.

Ma ei olegi veel kirjutanud operatsioonist taastumisest, mis tegelikult läks üsna ilusti. Küll aga tekkis mõne päeva pärast, kui haav oli juba peaaegu ära paranenud, probleem sellega, et koer hakkas tohututes kogustes vett jooma ja sellepärast ka tuppa tegema. Läksin kribinal-krabinal arsti juurde, igasugused kohutavad mõtted peas ... õnneks ei olnud ei diabeeti ega mingit jama neerudega.

Ise arvasin, et ehk on tegemist antibiootikumide või valuvaigistite kõrvalmõjuga ... arst selles kindel ei olnud, kuid siiski, kui tablettide võtmine läbi sai, taastus kõik jälle normaalseks. Igaks juhuks olen käinud nüüd regulaarselt uriini-analüüse tegemas ja kõik on korras olnud. Uus kontroll ootab ees jaanuaris.

Kaal on aga küll Küpsisel tõusnud. Nüüd on olukord stabiilsem, kuid tsiteerides Üllit, on ta ikka veel suht toru :D See pole mingi ime ka, kuna ta on muutunud ikka oluliselt näljasemaks (jah, see on võimalik), selle aasta jõuluõhtusöögil varastas ta isegi hapukapsast. Ehk on asi ka selles, et detsembris on olnud vähem liikumist - trenne pole väga olnud ja hullumaja tõttu tööl polnud mul ka eriti aega Küpsisega pikemaid jalutuskäike ette võtta.

Selline see 2015 siis sai - oli häid ja mitte nii häid aegu ehk same sh*t, different year ... see hakkab minu hüüdlauseks saama, aga suht tõsi ta on!

Ilusat vahetamist!


pühapäev, 27. detsember 2015

Kaunis Jõuluaeg!

Meie hilinenud pühadetervitus on siin:

Häid Pühi!
Kuna me saime töölt seekord viisaka jõulupreemia, siis tundus vägagi okei mõte osa sellest Pet City's laiaks lüüa ja elukale üht-teist uut osta. Jalutusrihma ostsin ka, aga see on tavaline ja pilti ei hakanud tegema.
Rukka kaelarihm: ilus erk värv, klõps on stopperiga ja saab kasutada nii tavalise kui ka poolpoova kaelarihmana. 

Rukka jooksutraksid: istuvad ilusti, klõps stopperiga, tunduvad kindlad ja koerale mugavad.
Ja kui juba eputamiseks läks, siis pamparamparaa, vaadake, mis Jõuluvana meile tõi:

Päris oma agilitytelk:)
Küpsis igatahes naudib pühi täiega: jõuluõhtusöökidel on ta varastanud kõikvõimalikku toitu, alustades piparkookidest ja lõpetades hapukapsaga, lihast ja võist rääkimata. Oleme temaga rohkem pikemaid jalutuskäike teinud ja rohkem teda nässerdanud ja talle tähelepanu pööranud. Jõulud ongi ju oma musikutega olemise aeg!

teisipäev, 1. detsember 2015

Zsusa Veresi koolitus

Ja kust siis mina Küpsisega puudun? Ikka kohal. Järgnevad minu õppetunnid:



*Rajaga tutvudes vaatab tema kõigepealt koera liikumisliini. Siis tõkete vahelist distantsi vs koera loomulikku hüppesuunda, mis tähendab, et kõige lühem tee ei ole alati kõige kiirem. Ja lõpuks siis vaatab, milline võte valida. Üldiselt eelistab ta lihtsamat juhtimist ja ei kasuta liiga palju keerulisi võtteid, vaid püüab nii, et koer saaks võimalikult loomulikult liikuda.

Ja siis hakkasime rada tegema:) Rada oli üles ehitatud nii, et koer tuli starti seisma jätta. Niisiis läksin ma ilusti tõkete 2 ja 3 vahele ... Küpsis püsis stardis:) Samas tegelikult ma tean, et võistlustel alustaksin ma kindlasti koeraga koos.

Ja mis ma siis õppisin:

*Koera liini peal ei tohi ees seista ehk et koera tee tuleb vabaks jätta. Võtted peavad koera liikumist toetama, mitte takistama.

*Ajastus!!! Ma jään pööretega hiljaks. Oh, I know, I know. Nii raske on seda õiget ajastust tabada.

*Valss. Jah, ma ei oska valssi. Endiselt. Lisaks sellele, et ma ajastan valesti, on ka mu valsi suund vale. Valss tuleb teha JÄRGMISE TÕKKE SUUNAS, aga millegipärast teevad väga paljud valssi nii, et koer hüppab hoopis kuskile lampi ja endal on sealt järgmisele tõkkele pikem maa minna, lisaks veel oht koer ära kaotada. Proovisin Zsuza valvsa pilgu all mitu korda ja tõesti, ON väga suur vahe, õigesti valssi tehes teeb koer palju väiksema kaare ja hüppab sulle ilusti "kätte".

*Veel valss - ma jään valsi ajal (või vist pigem pärast) seisma, kuigi tegelikult peaksin edasi liikuma. Ja edasi liikuma just koos koeraga. Mina aga teen nii: jooksen koera eest tõkkesse sisse, siis teen mingi valsi, ise samal ajal suht paigal seistes ja siis lidun järgmise tõkke juurde ära. Mida ma aga peaksin tegema: jooksen koos koeraga, teen õigeaegselt valsi, ise samal ajal koera endaga kaasa võttes ja järgmise tõkke suunas edasi liikudes. Suht sego jutt tuli nüüd, aga nuh, ega mitte-agility-inimesed niikuinii midagi aru ei saa ja agility-inimesed vast saavad ikka, ka siis, kui sõnastus kahte jalga korraga lonkab.

*Slaalom - ma olen harjunud slaalomit tegmema nii, et ma olen koerast ees ... või noh, harjunud ... Küpsis ainult niimoodi teebki. Kuna meie õpperajal oli aga vaja slaalomist tagasi pöörata ja ma ei saanud väga palju ette joosta, siis jättis Küpsis mõned korrad viimase pulga vahele. Seega peaksin ma harjutama slaalomit ka nii, et kui ma ka temast taha jääda ei saa, siis vähemalt kõrvuti olles peaks slaalomi ära tegema.

*Kui on vaja koerale pöördel rohkem kiirust ja motivatsiooni anda, siis tõkkel järgi keeramine on hea variant, seda siis muidugi seal, kus see ka rada arvestades mõistlik on.

*Kätt ei tohi koera eest liiga vara ära tõmmata.

*Tagantlõikamine ei ole alati "laisa inimese võte", vaid on tegelikult väga hea viis kiiresti koera suunda muuta.

*Küpsise puhul veel - ma ei tohi karta olla hull or don't be afraid to do crazy moves and voices to make him work. Lihtsalt pean temaga mängima, lollitama, üles kütma:)

Ehk sai suurem osa nüüd kirja ... igatahes oli jälle väga tore ja informatiivne päev!