Ma olen viimasel ajal olnud laisk blogija, aga ega see ei tähenda, et meil midagi ei toimu:) Toimub küll ja kuidas veel!!!!
Kõige tähtsamad asjad kõigepealt:
23.05 osalesin agilityvõistlustel Lohvkas, Tartus. Korraldaja Säde, kohtunik Peter Holmberg Rootsist. Ütlen kohe ära, et seal saime viimasel rajal ka ülemineku A3 klassi!!!!
Ja seda ka, et mina ise oleksin endale küll sellel rajal paar tõrget andnud - haukumispaus ja laperdamine olid kahjuks ikkagi kohal ja no see minu juhtimine on ka klass omaette ja seda mitte heas mõttes.
Aga nüüd üritan järjest:
Neljapäeval käisin Tiina ja Margitiga hallis sama kohtuniku A3 rada harjutamas ja siis läbis Küpsis selle peaaegu et perfektselt - ta oli keskendunud ja kiire, isegi kohe raja alguses olnud raske slaalomi nurk õnnestus. Muidugi meenus mulle kohe, et ka enne Viljandi suurt feil-võistlust oli mu koer trennis ülitubli ... bhaaa, pagan küll, suutsin siis terve reedese päeva mõelda, et ta nüüd ometi Tartus ka mõistlik oleks,
Aga siis laupäev - kohtunik radade ehitamisele väga aega ei raisanud, kõik kolm rada olid suures plaanis samad, muudeti mõned tõkked ja raja alguspunkti. Kõik rajad olid ilusti joostavad, mõningate kiiksudega, kuid midagi üle mõistuse rasket ei olnud.
Esimene rada:
Koosneb suuresti minu röökimisest. Kui Ege poleks mulle kõrvalt hüüdnud, et rõõmsamalt ja mine edasi, oleks mul vist täitsa juhe kokku jooksnud. Ja lõpus Kristina kommentaar, et seal kust Küpsis mööda jooksis, ta ise tõmbas ta mööda, mis oli täitsa õige tähelepanek.
Rahul olen sellega, et slaalom õnnestus väga ilusti:)
Minu operaator oli seekord Jaana ja kuna ta mu telefoniga väga hästi läbi ei saanud, siis teisest jooksust videot ei ole. Ega seal midagi ilusat ei olnud ka, palju haukumispause ja laperdamised, saime siiski mingi tohutu ajavega tulemuse kirja.
Kolmas, meie üleminekurada. Juba paar rida ülalpool nimetatud põhjusel on siin näha vaid raja viimane kolmandik:
Jällegi rahul olen slaalomiga ja isegi serpentiiniga (tavainimestele: need on need kolm tõket pärast slaalomit) ja kontaktidega - teeb, mis ta teeb, kontaktidest vähemalt naljalt üle ei hüppa.
Ja millega ma rahul pole - loomulikult nagu alati laperdava jooksu ja kiiruse puudumisega.
Austasustamisel andis kohtunik mulle SERT-i ja lausus rõõmsalt, et welcome to A3! Ma siis viisakalt tänasin ja ohkasin sinna juurde midagi stiilis "what we are going to do ..." ja tema vastas, et you'll HAVE FUN! Ju siis!
Mul oligi kuidagi pärast natuke tühi tunne. Ma olen selle A3 jõudmise nimel ikka hullult tööd teinud ja nüüd nagu ei oskagi ... aga välihooajal kindlasti võistlen nii palju kui võimalik ja kui saaks ühe puhta raja JA mahuks ka aega, siis oleks väga fine!
16.05 osalesin Leaderi mitteametlikult võistlusel ka:) See plats mulle meeldib ja kuna tegemist on mitteametliku võistlusega, võib rajal kasutada maiust, mis on minu jaoks lausa super võimalus Küpsisest mingigi kiirus välja pigistada.
Esimene rada on minu juhtimisvigu täis, teine on isegi üsna okei. Siit on ilusti kohe näha, kuidas Küpsisel on hoopis teistmoodi minek, kui maius nina ees on.
Vot sellised uudised siis!
Kõige tähtsamad asjad kõigepealt:
23.05 osalesin agilityvõistlustel Lohvkas, Tartus. Korraldaja Säde, kohtunik Peter Holmberg Rootsist. Ütlen kohe ära, et seal saime viimasel rajal ka ülemineku A3 klassi!!!!
Ja seda ka, et mina ise oleksin endale küll sellel rajal paar tõrget andnud - haukumispaus ja laperdamine olid kahjuks ikkagi kohal ja no see minu juhtimine on ka klass omaette ja seda mitte heas mõttes.
Aga nüüd üritan järjest:
Neljapäeval käisin Tiina ja Margitiga hallis sama kohtuniku A3 rada harjutamas ja siis läbis Küpsis selle peaaegu et perfektselt - ta oli keskendunud ja kiire, isegi kohe raja alguses olnud raske slaalomi nurk õnnestus. Muidugi meenus mulle kohe, et ka enne Viljandi suurt feil-võistlust oli mu koer trennis ülitubli ... bhaaa, pagan küll, suutsin siis terve reedese päeva mõelda, et ta nüüd ometi Tartus ka mõistlik oleks,
Esimene rada:
Rahul olen sellega, et slaalom õnnestus väga ilusti:)
Minu operaator oli seekord Jaana ja kuna ta mu telefoniga väga hästi läbi ei saanud, siis teisest jooksust videot ei ole. Ega seal midagi ilusat ei olnud ka, palju haukumispause ja laperdamised, saime siiski mingi tohutu ajavega tulemuse kirja.
Kolmas, meie üleminekurada. Juba paar rida ülalpool nimetatud põhjusel on siin näha vaid raja viimane kolmandik:
Jällegi rahul olen slaalomiga ja isegi serpentiiniga (tavainimestele: need on need kolm tõket pärast slaalomit) ja kontaktidega - teeb, mis ta teeb, kontaktidest vähemalt naljalt üle ei hüppa.
Ja millega ma rahul pole - loomulikult nagu alati laperdava jooksu ja kiiruse puudumisega.
Austasustamisel andis kohtunik mulle SERT-i ja lausus rõõmsalt, et welcome to A3! Ma siis viisakalt tänasin ja ohkasin sinna juurde midagi stiilis "what we are going to do ..." ja tema vastas, et you'll HAVE FUN! Ju siis!
Mul oligi kuidagi pärast natuke tühi tunne. Ma olen selle A3 jõudmise nimel ikka hullult tööd teinud ja nüüd nagu ei oskagi ... aga välihooajal kindlasti võistlen nii palju kui võimalik ja kui saaks ühe puhta raja JA mahuks ka aega, siis oleks väga fine!
16.05 osalesin Leaderi mitteametlikult võistlusel ka:) See plats mulle meeldib ja kuna tegemist on mitteametliku võistlusega, võib rajal kasutada maiust, mis on minu jaoks lausa super võimalus Küpsisest mingigi kiirus välja pigistada.
Esimene rada on minu juhtimisvigu täis, teine on isegi üsna okei. Siit on ilusti kohe näha, kuidas Küpsisel on hoopis teistmoodi minek, kui maius nina ees on.
Vot sellised uudised siis!
