Slaaaaaalooom!

Käisime täna pärast pikka trennipuhkust lõpuks ometi trennis ja nägime lõpuks ka uue trennihalli ära. Kusjuures, terve tee ma põdesin, et kust krt see bensuraha võetakse, kui on vaja paar-kolm korda nädalas 30 km maha sõita ja kirusin teeolusid: täielik kuumaastik - auk siin, auk seal, teetööd siin, teetööd seal... lisaks ei teadnud ma, kuhu täpselt sõita. Ühesõnaga, olin trenni sõites üsna tujust ära.
Aet oli ka juba seal oma tubli Jobuga:) Kuna rohkem kedagi polnud, siis nemad olid ühel pool platsi ja mina Küpsisega teisel pool - ruumi kui palju.
Hall ilus ja uus ja mul on kindel plaan juurutada Küpsises teadmine, et SEAL ei nuhita. Sain mitmel korral ilusti jaole ja enamuse ajast ka oli ta tähelepanu niikuinii minul:D 
Tegingi vaid paar tunnelit ja poomi ja siis panin slaalomile võrgud peale: 2 algusesse mõlemale poole ja siis veel 2 ühele poole ja lasin Küpsisel sealt paar korda läbi joosta.
Järgmiseks võtsin ära keskmise võrgu, siis veel lõpust ühe ja siis jäi ainult algusesse ühele poole ainult üks võrk, mis sisenemisel abiks oleks...
JA KÜPSIS SAI SLAALOMIGA SUPERHÄSTI HAKKAMA!!!! Fantastiline tõesti! Ta oli innukas ja sai suurepäraselt aru, mida vaja teha:) Slaalom tuli välja nagu päris:)
Tundub, et pikk puhkus tuli Küpsisele kasuks - nüüd on ta jälle täis energiat ja tahtmist treenida. Kevadel ladusime ilmselt liiga täiega ja asi ei olnud enam piisavalt fun ja koer tüdines lihtsalt ära... sellepärast ei olnud ka ilmselt neid tulemusi, mida mina oleksin tahtnud näha.  
Seekord jälgsin Anne Savioja trennilaagris antud nõuannet, et ma peaksin alati jooksma koerast ees ("he likes to hunt you") ja et teda tuleb kogu aeg ergutada. Seekord ma nii tegingi - keskendusin ainult slaalomile ja püüdsin säilitada positiivsust ja mängulisust trenni lõpuni. Ainult kiitsin Küpsist - kui midagi metsa läks, siis proovisime kohe uuesti ja lõpetasime trenni ühe ilusa slaalomiga ja kiitusega, st positiivse tooniga:)
Tegelikult on nii lahe näha, kuidas koer sinuga koos olemist ja mängimist naudib:) Mõnikord mul kipub meelest minema tõsiasi, et minul on lisaks koerale oma elu ka, aga Küpsisel olen põhimõtteliselt ainult mina... ja Alar ka natukene:P Nii et tegelikult ma lihtsalt pean leidma energiat, et koeraga mängida ja südamest mängida - õnnelik Küpsis on niiii armas vaatepilt lihtsalt ja teadmine, et kellelgi on minuga nii lõbus ja tore, annabki tegelikult kogu energia tagasi.
Eh, läks liiga ninnu-nännuks ära vist:P Igatahes täna oli jälle üks sellistest trennidest, mida andis mulle lootust, et meist võib veel asja saada!

Laager 2012

Sel aastal käisime jälle Anne maakodus agility laagris:) Neljapäevast pühapäevani tõsist koeraelu:)

Mul oli seekord nii vähe trenne, kuna jäin enda registeerimisega hiljaks. Tegin kokku vaid 4 trenni, 2X SK ja 2X agility.
SK trenne tegi meie oma treener Anne. Harjutasime juurdetulekut, istumist-püsimist, mängimist. Lühikesed ja lõbusad trennid:)

Agility trenne andis Anne Savioja Soomest.

Siin ta on omas elemendis, keset agilityplatsi.

Esimese päeva rada oli täitsa tehtav... nuh, nüüdseks ma küll enam ei mäleta, kas saime selle ikka tehtud, aga ilmselt saime ikka. Ja pärast oli rally-rada ehk lihtsalt jooksmine for fun ja kiiruse peale.

Hästi tore koolitaja oli, seletas kõik ilusti lahti, et miks mingis kohas mingi võte parem on (jaagotus oli ta suur lemmik, seda me tegime tõkke alla ja tõkke peale) ja seletas ka seda, kuidas koer platsi näeb ja kuidas mina platsi PEAKSIN nägema. Koer peab mul kogu aeg nn käel olema ja samal ajal pean nägema (teise silmaga?) järgmist tõket.

Esimene märkus mulle oligi see, et jooksen rada ühe tõkke kaupa, mitte ei näe ja ei jookse tervet rada korraga. Nii oli jah, me pole kaua trenni teinud ja kartsin, et ei saa üldse midagi tehtud - sellepärast võtsingi üks tõke korraga. Mis muidugi on üldises plaanis viga.

Kusjuures muidu ma olin tubli ja tegin rada täpselt nii nagu ta ette näitas, kuigi oleksin oma peaga hoopis teistmoodi teinud.  Aga "we're here to learn the new tricks" - jeah, õige, nii et proovisin. Tegelikult ongi hea õppida ja proovida võimalikult palju erinevaid võtteid, sest ainult nii saab leida endale ja koerale kõige sobivamad ja kiiremad.

Rajal oli ka slaalom ja kuna me ikka endiselt slaalomit ei tee, siis olid ka Soome Annel omad abinõud: läbipaistavad plastikust kitsaid ribasid, mis sama loogika järgi, nagu võrgudki, slaalomi pulkade külge pannakse. Mulle see idee meeldis, need on kuidagi vähem märgatavad kui võrgud... koerale abiks, kuid minu meelest lihtsam peaks olema neid ära võtta ja koer peaks nagu slaalomi rutem selgeks saama. TAKO's neid ribasid pole küll kahjuks, nii et tagasi võrkude juurde.

See rally-rada oli mõnus jooksurada, aga minu pea seda muidugi ei võtnud, nii et olin ainuke, kes seda lõpuks ära ei teinudki... koer isegi jooksis ilusti, mul endal läks tõkete järjekord meelest. Apua!

Enne õhtusööki lugesin mina raamatut ja biigel keeras end magasmiskotti magama:)

chill telgis:)

Õhtuse istumise ajaks viisin biigli puuri ja telki ja istusin südamerahuga seltskonnas... kuni Jane tuli ja teatas, et Küpsis vist on väljas. Mina veel mõtlesin, et mida ta sogab, mul on koer metallpuuris + telgis - hehe ja no muidugi oligi Küpsis. Hullult rõõmus oli mind nähes, kohe kihutas minu juurde:D Puur oli ilmselt siis mul halvasti kokku pandud, kuigi kui telki läksin, oli puur ilusti terve ja telk oli ka nii, et katki oli ainult sisemine uks... Küps tegi Houdinit. Oi ma olin esimese hooga vihane, aga samas hea, et Küpsis ilusti ikka mind otsima tuli, mitte kuskile ajama ei pannud.

Siis aga viisin ta tõesti puuri ära, sest no tõesti - tema ei ole boss ja ei pea alati lõbutsema kui mina lõbutsen. Eesti Annegi ütles - sina lihtsalt paned ta ära ja ei kuule tema haukumist.

Järgmine päev oli meil vaja totaalne A3 rada teha. Mul jooksis juba rajaga tutvudes juhe TOTAALSELT kokku... no tõesti, Ülli näide, et kui õpid VI klassis ja pead XII klassi mataeksamit tegema minema, siis... jah, selline tunne see oligi.
Tegime osade kaupa isegi üht-teist ära, aga mingist sujuvusest ei olnud juttugi. Tõsine tiirutamine ja nii palju tagant-saatmisi, et ma lihtsalt jäin peale tõket 7 seisma, sest ei saanud enam mitte midagi aru.

Järgmine rada oli jälle see rally-rada ehk siis pimepööretes tiirutamine. Mulle pimepööre meeldib, kasutan seda palju ja nagu tuli välja, muudab see Küpsise ka kiiremaks... tegelikult iga koera pidi kiiremaks muutma. Küpsise puhul just see, et "he likes to hunt you" - nii et kui mina olen rajal temast ees, on tal motivatsioon suurem ja kiirus ka suurem.
Kusjuures, Soome Anne vastupidiselt Eesti Annele soovitas just rajal rohkem Küpsise nime kasutada ja teda pärast igat tõket kiita. Tegelikult see mõte on suht sama, kui mul kasutuselolev käskude korrutamine.
Kokkuvõttes siis Küpsis motivatsioon on suurem kui ma kas:
a) midagi räägin
b) rajal temast eespool olen.

Ja kusjuures on ka nii, et kohe, kui ma ta endast eemale saadan, paneb ta nina maha. Ja siis ka, kui tal kindlat käsku silme ees pole. Seda olen juba ammu märganud.

Huh, ja Küpsist tuleb ikka tõsiselt ka käituma õpetada. Ta nimelt leidis laagrist endale ühe veits pekingi koera meenutava looma, kellele ta siis lausa kaks korda kallale tormas. Appi kui häbi mul oli... Sorry, Jane, tõesti nii piinlik!

Õhtul oli lõkkeõhtu ja mul oli ka biigel lõkke ääres kaasas. Teised olid oma koerad ära viinud ja kuna Soome Anne on tõsine koerainimene, siis pani ta mind igasuguseid ülesandeid tegema, koeraga kontakti võtma, mängima ja uuris, kumb oli enne, kas mees või Küpsis ja mitmes koer mul Küpsis on ja küsis veel igasuguseid imelikke küsimusi:) Lõpuks mängis Küpsis ühe tema bordercollie Alliga:) Küpsis lidus elu eest, saba sirge ja haukus täiega - aga hoog oli sees, isegi rahva hulgast kostis, et ohoh, kus Küpsis jookseb:P Vot see kiirus on vaja platsile tuua.

Igatahes koer on siiani väsinud ja parim Küpsis teadupärast on väsinud Küpsis - nii et igat asja ette läinud pikk nädalavahetus!

Ja veel üks pilt: mina biigliga, Janette ja Dolly ja Kristi Lili ja Sipsuga:) Kuna meil kellelgi polnud pühapäeval trenne, siis hakkasime teistest varem minema ja Anne tegi meist pilti.

enne kojusõitu

Vot siis:) Veel mõned nädalad puhkust ja siis hakkab taas trennihooaeg:)

Nädalavahetuuuuus:)

Eile oli tõsine elukasõbralik laupäev. Juba hommikul vara käisime maal telki toomas ja Küpsis oli kaasa. Kuna õues sadas, siis põhitegevus oli Alari emalt toidu norimine ja igalt poolt majapidamisest toidu otsimine.

Nu anna vorsti!

Äkki om ahjus midagi söödavat?

Või äkki köögis?

Poosetamise pilt ka:)

Edasi läksime Tuljo juurde, kuhu jäime ikka päris pikaks ajaks. Küpsist võttis seal vastu Rex:)  Kuni vihma ei sadanud, jooksid koerad õues ja kui vihma sadama hakkas, kolis Rex kuuti ja Küpsis tuppa Tuljo ja Raineri poiste järel jooksma ja nendega mängima ja laualt süüa norima. Pilte on õuest ainult:)

Rex

Küps

Joovad ja vahivad:)

Küpsis ja Rex said omavahel üllatavalt hästi läbi, aga mõlemal on ikka hull vajadus tähelepanu keskpunktis olla. No ei saa paitada ainult ühte, kohe oli teine ka juures tiirlemas:)

Igatahes kui õhtul/öösel koju jõudsime, koperdas Küpsis magamistuppa ja kukkus jalapealt magama. Isegi ka täna on ta veel uimane... haigutab ja tuigub ringi:)

 

Küpsis ja Nero

Edel on Nero külas ja laupäeval võtsime elukatega ette ühe toreda jalutuskäigu:) Ede tegi ka hunniku pilte, mida saabki nüüd vaadata.

Sulps!

Pulganärimise aeg

Appi, must hüljes!

Kõrgele!

 

Ja alla.

Lebo!

                                                            

Nina ikka töös;)

Hei-hei, biigel vees!

Selline tore päev! Eriti fun oli, kui koerad leidsin mingi koha, kust sai Vabaõhumuuseumisse ajama panna... läksime neile siis järgi ja lõpuks jalutasimegi nendega sealt kaudu koju;) Koerad said omavahel ilusti läbi ja pärast oli Küpsis ikka korralikult väsinud:)