Täna osalesin Küpsisega TAKO korraldatud paaride aastalõpu võistlustel. Kohtunik Svetlana Zolotnikova.
Meie paarilised olid Epp ja Pätrik.
Plats oli siis mõtteliselt poolitatud, ühel pool hüppe- ja teisel pool agilityrada. Mina jooksin hüpperada.
Esimene rada tundus tutvudes täiesti OK, selline mõnus soojendusrada. Ja kuna platsile pidi mahtuma 2 rada, siis oli minu osas ainult 14 tõket, nii et ka trajektoori unustamise oht oli väiksem:) Minu "miljoni dollari küsimus" pole muidugi ka mitte kunagi rajas, vaid selles, kas mu koer üldse jookseb või mitte.
Seekord aga isegi jooksis:) Meil läks ülihästi see rada lausa. Nina ei käinud kordagi maas ja minu meelest oli meil ka täiesti korralik minek - tulemuseks puhas rada:) Ma ise olin muidugi kõige õnnelikum:) Ka Pätrik jooksis puhta raja ja nii olime me pärast esimest rada täitsa ilusti eesotsas oma tulemusega!
Aga noh, nii see muidugi ei jäänud.
Teisel rajal oli kohe meie viimase aja "lemmiklõks" ehk pärast tõket on vaja koer viia otse esimesest tunneliaugust mööda tagumisse tunneliauku. Nujah. Viimases trennis me seda harjutasime ja harjutasime ja harjutasime ... lõpuks tuli välja ka, aga võistlustel on ju ikkagi ainult üks võimalus. Brrh, valssi ei hakanud üritamagi, lootsin lihtsalt, et jooksen siis kaugele ette ja ehk tuleb käe järgi ja saadan ta tagumise käega tunnelisse ... hahaaa, no tuli ta jee. Sealt siis ka meie DSQ ära tuli.
Üldse teisel rajal oli koer rohkem liimist lahti ja üldse mitte nii kontaktne. Juba esimesest tõkkest jooksis ta mööda, õnneks selle sain ära päästa:) Ametlikul võistlusel muidugi oleksin ta starti tagasi viinud, aga noh, for fun, las sigatseb - nii et saatsin ta lihtsalt ümber tõkke.
Ja veel raja lõpupoole, pärast slaalomit, oli vaja koer tunnelisse saata - asi, mis pole meile enne mingit probleemi valmistanud. Ja mis siis seekord? Koer vahtis ja vahtis tunneliauku ja siis hüppas hopsti külje pealt poomile. WTF? Pole õrna aimugi.
Ka Pätrikul teine rada nii hästi ei läinud, aga tulemuse sai ta siiski kirja. Kokkuvõttes meile siis 20. koht 33 paari seast. Nujah, mis seal siis ikka:) Joosta sai ja lõbus oli - mis veel ühelt jõulujärgselt nädalavahetuselt tahta!
Ja väike jõulumeeleolu-flashback:
Meie paarilised olid Epp ja Pätrik.
Plats oli siis mõtteliselt poolitatud, ühel pool hüppe- ja teisel pool agilityrada. Mina jooksin hüpperada.
Esimene rada tundus tutvudes täiesti OK, selline mõnus soojendusrada. Ja kuna platsile pidi mahtuma 2 rada, siis oli minu osas ainult 14 tõket, nii et ka trajektoori unustamise oht oli väiksem:) Minu "miljoni dollari küsimus" pole muidugi ka mitte kunagi rajas, vaid selles, kas mu koer üldse jookseb või mitte.
Seekord aga isegi jooksis:) Meil läks ülihästi see rada lausa. Nina ei käinud kordagi maas ja minu meelest oli meil ka täiesti korralik minek - tulemuseks puhas rada:) Ma ise olin muidugi kõige õnnelikum:) Ka Pätrik jooksis puhta raja ja nii olime me pärast esimest rada täitsa ilusti eesotsas oma tulemusega!
Aga noh, nii see muidugi ei jäänud.
Teisel rajal oli kohe meie viimase aja "lemmiklõks" ehk pärast tõket on vaja koer viia otse esimesest tunneliaugust mööda tagumisse tunneliauku. Nujah. Viimases trennis me seda harjutasime ja harjutasime ja harjutasime ... lõpuks tuli välja ka, aga võistlustel on ju ikkagi ainult üks võimalus. Brrh, valssi ei hakanud üritamagi, lootsin lihtsalt, et jooksen siis kaugele ette ja ehk tuleb käe järgi ja saadan ta tagumise käega tunnelisse ... hahaaa, no tuli ta jee. Sealt siis ka meie DSQ ära tuli.
Üldse teisel rajal oli koer rohkem liimist lahti ja üldse mitte nii kontaktne. Juba esimesest tõkkest jooksis ta mööda, õnneks selle sain ära päästa:) Ametlikul võistlusel muidugi oleksin ta starti tagasi viinud, aga noh, for fun, las sigatseb - nii et saatsin ta lihtsalt ümber tõkke.
Ja veel raja lõpupoole, pärast slaalomit, oli vaja koer tunnelisse saata - asi, mis pole meile enne mingit probleemi valmistanud. Ja mis siis seekord? Koer vahtis ja vahtis tunneliauku ja siis hüppas hopsti külje pealt poomile. WTF? Pole õrna aimugi.
Ka Pätrikul teine rada nii hästi ei läinud, aga tulemuse sai ta siiski kirja. Kokkuvõttes meile siis 20. koht 33 paari seast. Nujah, mis seal siis ikka:) Joosta sai ja lõbus oli - mis veel ühelt jõulujärgselt nädalavahetuselt tahta!
Ja väike jõulumeeleolu-flashback:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar