12.06 osalesime agility võistlustel Uulus. Korraldaja Minu Sõber, kohtunik Monika Põld.
Tore, et ma ei pannud ennast kirja laupäevaks, sest siis sadas ikka hullult vihma :) Ja kuidas meil siis läks? Tavapäraselt - 3XDSQ.
Kusjuures esimesel rajal sain DSQ EELVIIMASEL tõkkel. EELVIIMASEL! Sinnamaani oli rada ilus ja puhas ja kiirus oli ka meie kohta okei. Üsna vastik slaalominurk ja veel üks imelik koht, mida ma kartsin, õnnestusid ilusti. Ja siis üks lihtne tavaline otsetõke. Sellist tõket ei pea ju ometi korralikult näitama, eks, koer läheb ju täitsa ise. Ma ei tea, kus mu aju tol hetkel oli, peas igatahes mitte. Oehhhhh ... nii puhtalt minu viga :(
Teine rada läks lappama ja kolmandal läks ta briardi nägemisest nii närvi ja siis haukus läbi rajapiirde veel ühe koera peale (appiiiii!!!!), nii et pidasin paremaks ta sülla krabada ja rajalt ära viia.
Ma ei kujuta ette, kuidas tema meeleolu siis hoida? Tal piisab nii vähesest, et närviliseks muutuda ja siis on terve jooks rabe ja mul on reaalselt hirm, et ta võib jälle kellegagi ülbama minna. Nüüd ta küll kuulab mind paremini kui varem ja ei ole enam NII psühho, aga siiski kõik vähegi rajale lähedal olevad koerad on meile üks suur trouble in the making.
Esimesest jooksust mul videot ei ole, teistest on, aga need nii jubedad, et neid ma siia ei pane.
Ja eile enne trenni koeraga jalutades tuli meile üks omapäi jalutav akita kallale. Ühesõnaga, kui oleme teiste koerte peale plärtsumise teel astunud võibolla pool sammu edasi, siis eile astusime jälle kaks sammu tagasi.
Järgmised võistlused on juba homme Veskimetsas. Ilmateades lubab hullu koerailma ja praegu küll ka selline tunne, et ainult kallab ja jääbki kallama. Eks siis näis, mis homme saab. Peaasi, et mu loom oleks keskendunud ja töömeeleolus. trennis on ta viimasel ajal vahelduva eduga üsna kenasti jooksnud, tahaks ühe ilusa jooksu ometi ka võistlustele tuua.
Tore, et ma ei pannud ennast kirja laupäevaks, sest siis sadas ikka hullult vihma :) Ja kuidas meil siis läks? Tavapäraselt - 3XDSQ.
Kusjuures esimesel rajal sain DSQ EELVIIMASEL tõkkel. EELVIIMASEL! Sinnamaani oli rada ilus ja puhas ja kiirus oli ka meie kohta okei. Üsna vastik slaalominurk ja veel üks imelik koht, mida ma kartsin, õnnestusid ilusti. Ja siis üks lihtne tavaline otsetõke. Sellist tõket ei pea ju ometi korralikult näitama, eks, koer läheb ju täitsa ise. Ma ei tea, kus mu aju tol hetkel oli, peas igatahes mitte. Oehhhhh ... nii puhtalt minu viga :(
Teine rada läks lappama ja kolmandal läks ta briardi nägemisest nii närvi ja siis haukus läbi rajapiirde veel ühe koera peale (appiiiii!!!!), nii et pidasin paremaks ta sülla krabada ja rajalt ära viia.
Ma ei kujuta ette, kuidas tema meeleolu siis hoida? Tal piisab nii vähesest, et närviliseks muutuda ja siis on terve jooks rabe ja mul on reaalselt hirm, et ta võib jälle kellegagi ülbama minna. Nüüd ta küll kuulab mind paremini kui varem ja ei ole enam NII psühho, aga siiski kõik vähegi rajale lähedal olevad koerad on meile üks suur trouble in the making.
Esimesest jooksust mul videot ei ole, teistest on, aga need nii jubedad, et neid ma siia ei pane.
Ja eile enne trenni koeraga jalutades tuli meile üks omapäi jalutav akita kallale. Ühesõnaga, kui oleme teiste koerte peale plärtsumise teel astunud võibolla pool sammu edasi, siis eile astusime jälle kaks sammu tagasi.
Järgmised võistlused on juba homme Veskimetsas. Ilmateades lubab hullu koerailma ja praegu küll ka selline tunne, et ainult kallab ja jääbki kallama. Eks siis näis, mis homme saab. Peaasi, et mu loom oleks keskendunud ja töömeeleolus. trennis on ta viimasel ajal vahelduva eduga üsna kenasti jooksnud, tahaks ühe ilusa jooksu ometi ka võistlustele tuua.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar