Kokku oli kirjas minisid-midisid 36, neist kohal 32 ja 32se koha siis ka meie endale saime. Täiesti kohutav.
Kohal olid paljud trennikaaslased ja beagle Britni A-Koerast.
Seekord tegin nii, et hoidsin Küpsise pesal kogu aeg jopet peal, nii et ta välja üldse ei näinudki ja viisin ta süles starti ka veel. Tundus hea mõte, sest Küpsis oli üllatavalt rahulik:) Nüüd hakkangi nii tegema.
Enne esimest starti panin ta siiski korra maha, mis oli suur viga, sest ta jõudis selle ajaga eelmise koera peale haukuma hakata. Krt.
Esimene rada oli lihtne. Arutasime omavahel, et huvitav, palju tutvumiseks antakse ja siis ma sain hiilata, et 10 minutit pole seal küll nüüd midagi tutvuda:P
Aga metsa see meil läks, ma ei mäletagi enam, kus tõkkel ta mul kobistas, igatahes saime kohe suht alguses oma DSQ kätte ja siis edasi läks rada samamoodi nagu eelmisel võistlusel: nina maha, paar kiiret tunnelit, nina maha, paar kiiret tunnelit...
Teine rada: palju raskem kui esimene, üks selline koht, mida kohe alguses kartsin ja üldse oli see rada selline kergesti unustatav - tunnel 5/8 olid täiesti ebaloogilises asendis ja 3ndast 4ndasse oli ka vale auk otse koera nina all.
Paljud unustasidki rajal ära, kuhu minna:) Aga vähemalt ei käinud nad keegi käpuli nagu minul juhtus.
Meil läkski nii, et Küps lidus 4 tunneli valesse auku ja siis kui üritasin teda 5ndasse meelitada, siis jooksis ta mulle jalgadesse ja maha ma lendasin. Õudus kuubis!
Radasid piltidena vist saadaval pole (Tiina sõnul oli kohtunikul nad suht käsitsi paberile nikerdatud ja ei tea, kas kuskile kunagi skännitakse või ei), nii et minu selgitustel stiilis "4 ja 5 tunneliauk" pole suurt mõtet.
Mõned fotosüüdistused by Livia Kask:
Seekord siis niimoodi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar