Täna osalesime Agility Plussi korraldatud agility eksamil. Kohtunikuks meie oma treener Anne Tammiksalu.
Väga suuri ootusi mul ei olnud, sest olen viimastel päevadel töö tõttu üsna vähe maganud, teiseks ei olnud meil sel nädal trenne ja kolmandaks... plaanisin osta Küpsisele ühe tõsiselt mõnusa ja motiveeriva maiuse - McDonald'si juustuburgeri (sealt vahelt see kotlett on eluka vaieldamatu lemmik)... sõitsin siis kohale ja sain ebameeldiva üllatuse osaliseks: nimelt teatas teenindaja, endal suur naeratus näol, et neil nüüd uus hommikusöögimenüü ja burgeritest võib enne kella 11 vaid und näha... sa krdi krdi krt ma ütlen. Kõndisin siis nõutu näoga minema ja ostsin poest tavalisi trennimaiuseid - Talleggi kanasnäkke. Igatahes... täna eksamil Kristiga lobisedes sain teada, et see on juba suht ammu nii ja ma polegi ainuke, kes on sama tünga saanud.
Esimene rada, hüpekas, tundus mulle tõsine kirves... ja kusjuures koht, mida ma kartsin, saigi meile saatuslikuks. Rajaskeemi mul pole, aga oli selline koht, et tunnelist tuli koer rõngasse ja siis rõngast vasakul oli tunnel U-kujuliselt, nii, et mõlemad tunneliaugud jäid rõngast vasakule. Ja otse ees oli üks teise tunneli auk... koer oli vaja viia rõngast U-kujulise tunneli tagumisse auku. Noh, ühesõnaga... kes seda rada nägi, see saab aru... kes ei, siis... jama lugu, aga asjalikumalt ma seletada ei oska. Viimase hetkeni ma kahtlesin, kas joosta ühelt või teiselt poolt rõngast... ja oli ka tegelikult üsna kindel, et koer mul valesse tunneliauku jookseb... oli vaja ta viia selles U-kujulise tunneli esimesest august mööda ja saada ta nn kätte enne, kui ta jõuab otse vastuvaatavasse tunnelisse tormata. Vaja võis jah nii olla, aga meil ei tulnud sellest midagi välja. Jooksis ta muidugi sinna otse ees haigutavasse tunneliauku. Sinna ta läks.
Vahepeal kuulsin, et üks jooksuajaga koer seisis ilusti ukse juures kogu aeg... kuna Küpsisel on niikuinii nuuskimine aeg-ajalt, siis ma ei osanud kokku viia esialgu. Ja kes teab, äkki polnudki sellest tema hajevil olek ja ohjeldamatu nuuskimine tingitud... aga teise raja start oli aga sealt ukse poolt ja... igatahes mul pole juba tükk aega koer stardist lihtsalt minema kõndinud, no õnneks küll ei jõudnud ta tõket ületada, nii et selle jobutasime eest me DSQ ei saanud. Saime siis kuidagi alustatud, aga Küpsis oli kogu aeg nagu hajevil. OK, see, et ta A otsa ringi vahtima jääb, see on tavaline... aga slaalomist ta ka uimas läbi ja tõkete vahepeal vaiba nuhkimine oli ka nii põnev. Samas need uimamised tõrkena kirja ei läinud, nii et kokkuvõttes tuli sealt kohutavalt alanud jooksust meie esimene puhas A1 rada... ajaviga tuli aga siiski: 1.47 sekundit. Vabalt oleks võinud aega mahtuda. VABALT. Nii et väga rahul ma tegelikult ei olnud:P Muidugi on mul hea meel ja võistlusraamatu statistikat vaades näen seal järgmiseid tulemusi: 33, DSQ, DSQ, DSQ, DSQ, DSQ, 7,26, 5, DSQ, DSQ, DSQ, 1,47... ehk siis kui need DSQ'd välja jätta, siis kogu aeg läheb asi paremaks:) Null ei ole enam kaugel!!!!!
Kuna tegemist oli eksamiga, siis nänni me ei saanud... küll aga oli minu mäletamist mööda meie teise jooksu tulemus midide parim ja kohal oli tervelt 7 midi, nii et täitsa O&K. Pagan, joosime ju puhta A1 raja vaid 1,47 sekundise ajaveaga raja ja no ei saa ma 100% rahule jääda, no ei saa lihtsalt, sest me oleme võimelised paremaks.
Nüüd aga lähen ise paariks nädalaks maailma avastama. Aga juba mõne nädala pärast võistleme taas ja eks siis on näha, kas ja kuidas sundpuhkus trennidest Küpsisele mõjunud on:)
Väga suuri ootusi mul ei olnud, sest olen viimastel päevadel töö tõttu üsna vähe maganud, teiseks ei olnud meil sel nädal trenne ja kolmandaks... plaanisin osta Küpsisele ühe tõsiselt mõnusa ja motiveeriva maiuse - McDonald'si juustuburgeri (sealt vahelt see kotlett on eluka vaieldamatu lemmik)... sõitsin siis kohale ja sain ebameeldiva üllatuse osaliseks: nimelt teatas teenindaja, endal suur naeratus näol, et neil nüüd uus hommikusöögimenüü ja burgeritest võib enne kella 11 vaid und näha... sa krdi krdi krt ma ütlen. Kõndisin siis nõutu näoga minema ja ostsin poest tavalisi trennimaiuseid - Talleggi kanasnäkke. Igatahes... täna eksamil Kristiga lobisedes sain teada, et see on juba suht ammu nii ja ma polegi ainuke, kes on sama tünga saanud.
Esimene rada, hüpekas, tundus mulle tõsine kirves... ja kusjuures koht, mida ma kartsin, saigi meile saatuslikuks. Rajaskeemi mul pole, aga oli selline koht, et tunnelist tuli koer rõngasse ja siis rõngast vasakul oli tunnel U-kujuliselt, nii, et mõlemad tunneliaugud jäid rõngast vasakule. Ja otse ees oli üks teise tunneli auk... koer oli vaja viia rõngast U-kujulise tunneli tagumisse auku. Noh, ühesõnaga... kes seda rada nägi, see saab aru... kes ei, siis... jama lugu, aga asjalikumalt ma seletada ei oska. Viimase hetkeni ma kahtlesin, kas joosta ühelt või teiselt poolt rõngast... ja oli ka tegelikult üsna kindel, et koer mul valesse tunneliauku jookseb... oli vaja ta viia selles U-kujulise tunneli esimesest august mööda ja saada ta nn kätte enne, kui ta jõuab otse vastuvaatavasse tunnelisse tormata. Vaja võis jah nii olla, aga meil ei tulnud sellest midagi välja. Jooksis ta muidugi sinna otse ees haigutavasse tunneliauku. Sinna ta läks.
Vahepeal kuulsin, et üks jooksuajaga koer seisis ilusti ukse juures kogu aeg... kuna Küpsisel on niikuinii nuuskimine aeg-ajalt, siis ma ei osanud kokku viia esialgu. Ja kes teab, äkki polnudki sellest tema hajevil olek ja ohjeldamatu nuuskimine tingitud... aga teise raja start oli aga sealt ukse poolt ja... igatahes mul pole juba tükk aega koer stardist lihtsalt minema kõndinud, no õnneks küll ei jõudnud ta tõket ületada, nii et selle jobutasime eest me DSQ ei saanud. Saime siis kuidagi alustatud, aga Küpsis oli kogu aeg nagu hajevil. OK, see, et ta A otsa ringi vahtima jääb, see on tavaline... aga slaalomist ta ka uimas läbi ja tõkete vahepeal vaiba nuhkimine oli ka nii põnev. Samas need uimamised tõrkena kirja ei läinud, nii et kokkuvõttes tuli sealt kohutavalt alanud jooksust meie esimene puhas A1 rada... ajaviga tuli aga siiski: 1.47 sekundit. Vabalt oleks võinud aega mahtuda. VABALT. Nii et väga rahul ma tegelikult ei olnud:P Muidugi on mul hea meel ja võistlusraamatu statistikat vaades näen seal järgmiseid tulemusi: 33, DSQ, DSQ, DSQ, DSQ, DSQ, 7,26, 5, DSQ, DSQ, DSQ, 1,47... ehk siis kui need DSQ'd välja jätta, siis kogu aeg läheb asi paremaks:) Null ei ole enam kaugel!!!!!
Kuna tegemist oli eksamiga, siis nänni me ei saanud... küll aga oli minu mäletamist mööda meie teise jooksu tulemus midide parim ja kohal oli tervelt 7 midi, nii et täitsa O&K. Pagan, joosime ju puhta A1 raja vaid 1,47 sekundise ajaveaga raja ja no ei saa ma 100% rahule jääda, no ei saa lihtsalt, sest me oleme võimelised paremaks.
Nüüd aga lähen ise paariks nädalaks maailma avastama. Aga juba mõne nädala pärast võistleme taas ja eks siis on näha, kas ja kuidas sundpuhkus trennidest Küpsisele mõjunud on:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar