nädala trennid

AGILITY:

POOM:
Kõigepealt harjutasin poomi. See tuli isegi välja, esimesel korral pidin rihmast teda pidurdama, aga lõpuks jäi juba ise seisma lõpus, esikäpad maas ja tagumised käpad poomil. Kiirust veel küll ei ole, aga proovin siiski üle poomi mitte jalutada, vaid natukene tempokamalt minna.

RADA:
Oli samasugune ringi moodustav rada nagu eelmine kord. Tõke-tõke-tunnel-tunnel-tõke-tõke.
Seekord aga pidime tegema nn tagantlõikamist, et lähen kahe tõkke vahele, siis kutsun koera üle esimese tõkke ja saadan üle järgmise, aga siis ei jookse mitte koeraga kaasa (tõkkest mööda), vaid jooksen koera tagant läbi (samal ajal kui koer üle tõkke hüppab) ja saadan siis kohe tunnelisse.
Ohjah... kuna kõrval tegid trenni terjerid, siis käis seal kogu aeg üks haukumine ja Küpsise tähelepanu oli muidugi hajutatud. Stardis vahitis kõrvale ja haigutas... ja varastas.
Aga siiski sain kas kolmandal katsel hakkama. Täisringi ei teinud kohe, panin vahepeal koera puhkama.
Pärast tegin ka terve ringi ära ja enam-vähem isegi läks.
Seekord oli küll koer kuidagi uimasem ja vähem kontaktne kui eelmisel nädalal. Ei teagi, mis siis oli.

SLAALOM:
Siin andis see uimasus eriti tunda. Ta ei keeranud küll end pulkade vahelt välja, aga tempot polnud ollagi, kuigi rohkem kokku ja madalamaks pulki seekord ei pandud. Kuidagi jalutas sealt pulkade vahelt läbi.

Võibolla on asi ka maiuses, ostsin seekord Prismast praetud maksa asemel maksaburgereid, neid on parem lõigata ja odavamad ka, aga ilmselgelt koerale sellist sütitavat mõju nad ei avalda.
Siiani on maiustest kõige paremini sobinud praetud maks või siis keedetud kanasüdamed.

SK:

Mul oli koer enne trenni terve päeva tööl kaasas, alguses küll natuke haukus ja ülbitses, aga lõpuks oli ilusti oma pesas minu laua all ja magas. Väga chill. Ja sain ka otse töölt koeraga trenni minna.

Mul oli eratrenn, teised 2, kes pidid tulema, ei tulnud kohale. Tegime seekord trenni väljas, sest ilm oli ilus ja koerale ka teistmoodi keskkond.

KONTAKT:
Küpsis vaatab ilusti otsa. Mul on raskusi kiitimise õige ajastamisega. Seda peaks tegema kohe, kui ta on piisavalt kaua otsa vaadanud või kui keegi on teda kutsunud ja ta pole reageerinud, siis KOHE pärast seda nn segavat faktorit.

KÕRVALETULEK:
Njah, ta tuleb ikkagi mulle ette. Kõvale pean ta alguses maiusega ja siis tühja käega vedama. Ise ta seda kõrvale tulemist ikka veel ei paku, aga vähemasti vaatab ta pärast vabastamist ikka minu poole ja tuleb lähemale ka.

JALUTAMINE:
Jalutamine on meil ka nagu kasvatamatuse etalonidel... Küps isegi väga ei tiri, küll aga siiberdab küljelt-küljele, siis jääb taha, siis vahib ringi...
Ma pean tegema nii, et iga kord kui ta tirib liiga küljele, siis pean mina ta STOILISE RAHUGA kaerarihmast endale kõrvale istuma tõmbama ja ootama, kuni ta kontakti võtab. Ja siis lähme edasi.
Selliseselt toimides muidugi võtab muidu 20 minutit kestev ring umbes tunni, aga ehk on kasu. Olen seda proovinud, aga tõmban nüüd kõrvad lonti ja tunnistan, et mõnikord lihtsalt ei viitsi ja lasen tal lihtsalt edasi tilbendada, peaasi, et liiga palju ei tiriks.
Nüüd kui see on siin välja öeldud, siis ehk on motivatsiooni ka end parandada ja järjekindlam olla.

PÜSILAMAMINE:
Lama läheb Küpsis teistmoodi kui see SK's vajalik on. Küpsis astub oma käppadega ette, SK's peab nii, et koer kohapealt laseb end lamama, esikäpad ei liigu ette.
Kuna ma vähemalt hetkel ei plaani SK's võistlema hakata, siis ei hakka teda ka ümber õpetama, lamab nii nagu lamab, rõhk on rohkem sellel, et ta püsiks.
Ja tegelikult ta püsib üsna hästi, aeg on muidugi lühike, max umbes 20-30 sekundit, distants pole ka kõige pikem... aga eks see oli kõik harjutamises kinni, järk-järgult tuleb tõsta... kas siis aeg pikem ja distants lühem või siis vastupidi.

Lisaks pidin tegema sellist harjutust, et suvalisel hetkel kuskile poole jooksu pistma ja siis ideaalis jookseks koer mulle järele. Jooksis ka õnneks, ikka püüdis minu juures püsida.

Samas kui hakkasid juba järgmised koerad saabuma, siis oli tema tähelepanu pigem neil kui minul, mis pole kõige parem. Võibolla oli asi ka selles, et olime intensiivselt 30 minutit järjest harjutusi teinud ja see on ühele koerale üsna pikk aeg järjest töötamiseks.

Kokkuvõttes jällegi üsna OK nädal.