Idee on selles, et jätad koera mäe jalamile hoidja kätte, ise jooksed ees mäkke ja kutsud koera - koer lastakse lahti ja ta jookseb sinu juurde mäkke ja siis võetakse aega.
Küpsis võistles keskmist kasvu koerte klassis. Kokku oli neid seal 17, peale Küpsise veel 2 beaglet.
Kõigepealt jooksid väikesed koerad ja kutskad, nende start oli poole mäe peal.
Keskmiste ja suurte koerte jaoks oli start mäe jalamil, distants tundus kohe palju-palju pikem.
Koerad võistlesid elavas järjekorras, nii et võtsime suht alguses koos teiste beagletega järjekorda.
Kui Küpsise kord tuli, näitasin oma käes tükikest praetud maksa, kutsusin teda ja jooksin üles. Alar jäi teda kinni hoidma. Mägi oli küll üsna lauge, aga sinna üles andis ikka joosta, ma olin ise üles jõudes suht kutupiilu.
No ja kutsusin Küpsist siis ja tema muidugi jäi starti nuuskima. Korraks juba mõtlsin, et täitsa lõpp, nüüd ei tulegi üldse üles, aga ta siiski ärkas ja siis lidus täiega:)
Aeg 15.62. Kokku andis see 17 koera seas 10-nda koha ehk siis just mitte kõige parem tulemust. Teised beagled olid kiiremad, nende ajad siis 14.25 ja 15.34. Krttt see nuuskimine seal stardis:( Oleks kohe liduma hakanud... ehk oleks pidanud teda rohkem kutsuma ja üldse Alariga koos üles jooksma ja ta võõra inimese kätte jätma... aga no mis siis ikka.
Saime diplomi ja nännikoti, mis sisaldas 3 väikest pakki erinevat kuivtoitu, närimiskonti ja mänguasja.
Vahetasime loomulikult teiste beagle-omanikega muljeid koerte käitumisest, koolitamisest, harjumustest... Üks mees teatas seepeale väga konkreetselt: Ah, eks nad/beagled ühed parajad leod ole:P Nii on.
Meie seljataga on siis mägi, pildilt tundub kuidagi laugem ja lühem see maa.
Ja diplom siis selline:
Kokkuvõttes selline mõnus chill üritus, koera väsitas ka korralikult ära, Küps terve ülejäänud päeva magas maha. Ja kindlasti osaleme ka järgmistel mäkkejooksudel:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar