All Sniffed All Fucked Up*

*Meie trennis käib üks üliäge bordercollie Jazzie, tõesti mulle hullult ta meeldib, täielik babyface ja püssikuul ühes ja tema nimi on All Zet All Jazzed Up - ammutasingi sealt inspiratsiooni ja mõtlesin ka Küpsisele uue nime välja.

Ja täpselt nii meie viimane võistlus ka läks. Kohtunikuks Seppo Saviko Soomest, rajad mulle muidu väga meeldisid.

Esimene rada läks meil tegelikult üsnagi ilusti, kuigi DSQ saime juba vist 5ndal tõkkel. Üsnagi ilusti tähendab siin seda, et koer oli üsna kontaktne ja jooksis tegelikult ilusti. Premeerisin teda raja lõpus ilusti:)

Teine rada alustasin juba varakult tema motiveerimisega, muudkui Küpsitasin ja mängisin ja piltlikult tegin kõike, et ta nina maast lahti hoida. Raja alguses ta oligi innukam ... kuni slaalomini, kus ta lihtsalt ühte pulka nuuskima hakkas - ja veel kaks korda. Pärast seda, kui ta oli ühelt tõkkelt veel mööda tulnud (minu süü!) tulin rajalt ära ja pistsin ta kohe pessa ära. See viimane oli suur viga - oleks pidanud teda ikkagi premeerima, sest viimaseks rajaks oli tal mott nii maas kui veel sai olla.

Viimane rada läksgi täiesti nuhkimise tähe all. Ma tahtsin lihtsalt koos koeraga läbi halli põranda vajuda - mul oli lihtsalt NIIIII häbi. Raja kobistasime küll peaaegu lõpuni, eelviimase tõkke otsustas ta lihtsalt valelt poolt võtta. Feil missugune.

Mul on lihtsalt mõistus nii otsas. Viimased välivõistlused tundsin end juba täitsa normaalse agilitysportlasena, läks nagu läks muidugi, aga vähemalt näitas Küpsis mingilgi hetkel üles innukust ja kontaktsust, aga nüüd on see nagu peoga pühitud.

Tänane trenn samamoodi, Küpsis oli küll enda kohta kiire, aga no ega ta siis jälle absoluutselt mind ei vaata - lidub nagu jumal juhatab. Teised said raja joostud pea kohe, meie aga ei jõudnud esialgu üldse 3ndast tõkkestki edasi.

Mul on lihtsalt nii palju kordi olnud tahtmine see asi sinnapaika jätta, aga samas mulle nii meeldib ... ja no kurat võtaks, ma TEAN, et temas on kõik olemas, et agilitys korralikke tulemusi näidata. Ja kui ma midagi tõesti tahan, siis ma võin ülimalt põikpäine olla ... või siis loll ja järjekindel :P

Novembris igatahes treenimegi natukene vähem - põhjusest aga juba edaspidi!

Feil, feil ja feil!

27.-28. septembril toimus koduhallis agility võistlus. Korraldajaks Agility Pluss, kohtunik Peteris Akimovs Lätist.

Nii pekki pole mul juba ammu ükski võistlus läinud.

3XDSQ.

Juba need Akimovsi rajad on minu jaoks sellised kahtlased, ei jää kuidagi üldse pähe ja on äärmiselt ebaloogilised. Aga diskvallid tulid seekord sellest, et KÜPSISEL OLI NUHKIMISRALLI. Kohe täielik. Nina nagu liimitud maha kinni:P Jube. Kohutav. Vastik. ******!

Ka trennid pole siiani väga sujunud, nuuskimine ja nõmetsemine, suured kaared pööretel ja minu peale haukumine on kahjuks igapäevased.

Aga mis s*tasti, see uuesti - nii et 12.10 võib meid jälle koduhallis võistlemas näha! Loodetavasti teenime siis oma diskvallid auga välja - kuuldavasti on oodata põnevaid ja raskeid radu, tahaksin väga neid reaalselt JOOSTA ka - ehk õnnestub!

Agility võistlused Uulus!

20.-21.09 korraldas Minu Sõber võistlused Uulus.

Tegemist oli nn välihooaja viimase võistlusega, nii et me olime kindlalt kohal. Alates sellest, kui meil slaalom ka väljas õnnestuma hakkas, on mulle mulle välivõistlused väga väga meeldima hakanud. Kahju kohe, et nüüd tuleb 6+ kuud ainult hallis hakkama saada.

Igatahes ... kohtunik Svetlana Zolotnikova. Ilm väga ilus - no täpselt agilityilm oli, plats ka avar ja auhinnalaud tundus esmapilgul vägagi ahvatlev.

Videod tegi seekord Alar.

1. rada - hüpperada:

Juba rajaga tutvudes vaatasime Ülliga, et see algus on ikka õudne, pikk-pikk sirge otsetõkkeid, no väga dikvallihõnguline olukord. Ja läkski nii, nagu ma kartsin, st just stardis tuli diskvall ära, kusjuures ta ei varastanud, aga tuli lihtsalt tõkkelt mööda - tase! Sellist asja ma muidugi mitte mingil juhul ei luba, mingi ümber tõkke saatmine ja raja jätkamine ei tulnud kõne allagi ja nii läkski uus korralik start meile tulemuse maksma.

Rada pärast seda oli minu meelest super, Küpsis ei vaadanud kordagi kõrvale ja jooksis üsna innukalt, kuigi saba ikka sirgeks ei lähe. Mõõtsin huvi pärast telefoniga meie nn raja aega ja see tuli 33 sekundit, nii et me oleks anyway kiiruses kaotanud nii esikoha saanud Läti sheltile kui ka Kennyle, aga noh ... meie kõige kiirem rada oleks see ikkagi olnud, nii et kahju, et metsa läks.

2. rada - agilityrada:

Seda videot ma üles ei panegi, kuna slaalom kiskus nuuskimiseks ja tulin rajalt ära.

3. rada - agilityrada:

Ka see rada oli eos üks suuuuuur feil. Tunnelisse ei julgenud teda kaugemalt saata ja "tänu" sellele ei jõudnud õigeks ajaks sinna, kust oleksin saanud ta mõistlikult slaalomisse saata - muidugi oleks võinud hoopis mingit tagantlõikamise varianti mõelda, aga ... ehh, oleks ma ette pooltki nii tark, kui tagantjärgi, siis võiks täitsa tihedamini ilusaid radu joosta.

Siis tuli 2 slaalomifeili ... viisakas oleks küll vist olnud pärast slaalomit rajalt ära minna, aga mul oli juhe juba nii koos, et jooksin edasi ikka ... ja milleks? Et lasta koeral A-pealt üle hüpata ja rada kuidagi lõpuni uimerdada. Brrh.

4. rada - agilityrada.

Meie esimene puhas A2 rada:) Üsna ilusti tuli välja, tagantlõikamine A peale tuli välja, kuid A kontakt ... no ma ei tea, väga nibin-nabin on ta "tsoonis" kui üldse. Deem küll, ajasin taga kiirust, aga jätsin kontaktid unarusse - aiaiaiiai!!! Tunnelist slaalomisse oli ka väike "ups" koht, rajal ei saanud ma küll sellest aru, aga videolt näen, et ta oleks võinud väga vabalt minu seljatagant uuesi tunnelisse lipsata. Napikas again! Lõpus see tiirutamine läks isegi üsna okeilt. Ja tehtud ta oligi!!!

Pildid ka:

Kenny ja Küpsis!

Kokkuvõttes olen ma igati rahul! Täitsa tore päev oli, puhas rada muidugi oli see kõige kirsim:)

Koeradiivan - tänud, SOFTREND!!!

Osalesin suvel Softrendi FB-lehel toimunud mängus, kus pidi lisama pildi oma lemmikust ja temast natuke kirjutama. Kuna "laike" ei pidanud kerjama ja oli hea võimalus oma musikust kirjutada, siis võtsin rõõmuga osa!

Kuna auhinnaks oli koeradiivan Laika, siis positasingi neile sellise pildi. Ma ei mäleta, kas olen selle pildi siin blogis juba avaldanud või mitte, aga kui ka olen, siis ega topelt ei kärise.

Salaja diivanil

Ja HURRAAAAA!!!! Loosiõnne naerataski meile!!!! Uskumatu lihtsalt, osalejaid oli päris palju ja midagi nii suurt ma varem võitnud ei ole, minu loosiõnn on piirdunud Borjomi vee ning jalka- ja kinopiletitega:) Ja ega ma väga neis mängudes ei osale ka, mul on policy, et osalen vaid neis mängudes, mille auhinna oleksin nõus ka oma raha eest ostma ... see selleks, igatahes me võitsime!!!!

Diivan valmistati tellimuse peale, nii et käisime koos Alari ja Küpsisega sobivat suurust (sobis M nagu MIDI) ja kangast valimas. Ja nüüd siis paar päeva tagasi toodi diivan meile koju kätte ka:) Küpsis veel haukus kaubatooja peale, mees siis ütles talle, et mida sa haugud, ma ju tõin sulle diivani:D

Ilus diivan on:) Tekkis ka patune mõte, et kui on näiteks pokkeriõhtu, mahuks sinna tervelt kaks inimest istuma, aga ei - see ikkagi Küpsise oma! Praegu ei ole ta diivanit veel päris omaks võtnud, eks tal on sügavale sisse juurdunud teadmine, et diivanil ei tohi tegelikult käia. Vaikselt harjutan teda siiski, eks võtab veidi aega.

Mõned fotod siis ka:

Sellised rõõmsad uudised siis! Diivan on kvaliteetne ja ilus, mõnus uue mööbli lõhn on juures:) Nüüd tõstsime ta teise seina ümber, sinna sobib rohkem.

Suur tänu, Softrend !!!
 

Luige, VOL 2.

Appi, ma olen nii ajast maha jäänud.

Teine võistluspäev Luigel, kohtunik Svetlana Zolotnikova.

Pühapäeval ei tulnud minu eelmisel päeval seatud eesmärkidest midagi välja, sest koer otsustas mitte koostööd teha. Olen ka enne täheldanud, et 2 päeva järjest võistelda meile ei sobi, teiseks päevaks on igasugune mott koeral kadunud, aga noh, kui suured võistlused koju kätte tuuakse, siis ei saa ma mitte jätta end ka kirja panemata:)

Operaatoriks värbasin Tiina - tänud!

Esimene jooks:

Irooniline on siin see, et KOHE, kui Sveta oli DSQ ära näidand, hakkas Küpsis jooksma ja jooksis väga ilusti lõpni:) Rahul olen slaalomiga ja tagantlõikamisega tunnelisse pärast slaalomit. Ka lõpus see tiirutamine läks hästi, ta ei vaadanud kordagi kõrvale ega läinud kuhugi lappama. Nice! Kiik muidugi oli jälle kööbakas ja no see diskvalli-eelne nõmetsemine platsil - no mida, tõesti.

Teine jooks:

Siin vahib ta juba tõkkel 4 kõrvale:/ Pärast rõngast tunnelisse saatmisega olen rahul - ka võistlustel tundsin, et üliilusti lipsas mul täpselt jalgade eest:) Slaalomist tuli ta välja kohe, kui plaksutamise lõpetasin - no shit, oma viga siinkohal. Ja teist korda sama ämber - ojaa, seda oskan vaid mina. Slaalomi saime küll tehtud, aga sellega meie rada lõppes ka.

Nägin jällegi, et Küpsis on võimeline ilusti jooksma, aga nägin ka seda, et Küpsise tähelepanu hajub tõesti ülikergelt. Ei midagi uut iseenesest. Järgmise korrani!!!

Luige, VOL 1.

30.-31.08 toimuvad Luigel suured-suured agilityvõistlused, Eesti meistrikad ja palju rahvusvahelisi jookse, lisaks tunnelid ja open. Eile oli siis esimene päev. Korraldajaks minu koduklubi TAKO, kohtunikuks Mirja Lapanja Sloveeniast.

Kirjapanekuga läks napilt, mina olin raudkindel, et regada saab kuni 27.08, aga kuna õnneks hakkas Kadri, beagle Britni omanik, 20-nda õhtul uurima, kas ma Luigele lähen ja mainis, et HOMSENI on aega mõelda... whaatt?? Ma panin  end siis ka kärmelt kirja ja agiteerisin Kadri ka Britni ära regama - ta polnud algselt sellest eriti vaimustuses, kuna polnud kaua trenni teinud, aga siiski pani ta end kirja ja kes lõpuni loeb, saab teada, et see oli üks väga õige otsus:)

Nüüd siis meie jooksude juurde.

Neljapäeval harjutasime trennis sama kohtuniku radasid - nii et käekiri oli täitsa tuntav:) Põhiline märksõna oli "tunneli tagumine auk"! Rada tundus mõnus ja täitsa joostav. See oli üsna üllatav, kuna hommikul jälgin agilitykoer.ee-st A3 tulemusi ja no nii palju diskvalle pole ma tükk aega näinud.

A2. 1. agilityrada.

Videot mul sellest jooksust pole. Sellega läks nii, et kuna minu number oli 90 ja Egel oma minikoer Skipuga 77, siis oli ma üsna kindel, et mul on veel aega maa ja ilm. Vaatasin rahulikult Ege jooksu ja siis järsku öeldi, et starti palun 78, valmis panna 79 ja 90. Eee... minu maailmas tuleb pärast 79-t 80:) Niisiis läks mul päris kiireks ja unustasin filmimise sootuks.

Aga ega midagi ilusat filmida poleks olnud ka. Juba stardis tõusis Küpsis kahele käpale ja jälgis kõrvalplatsil toimuvat ... oeh. Üle esimese tõkke tuli ta ilusti ja siis jäi lihtsalt vahtima. Kuidagi sain ta ikkagi jooksma ja kuni slaalomini läks isegi üsna okeilt see asi, aga slaalomis jättis ta jälle viimase pulga vahele. See oli küll tegelikult minu süü, sest hõiskasin talle pulki kaasa ja siis kui tundus, et läheb küll, siis jäin vait. Suur viga. Ühesõnaga sain juba mitmendat korda sama õppetunni: kui plaksutad või hõiskad, tee seda lõpuni ja kui ei tee, siis ei teegi ehk et keset slaalomit mingit rütmi ei muuda.

Paraja laperdamise tähe all see jooks möödus. Ise olin jällegi rahul vaid sellega, et koer päris rajalt ära ei jalutanud ja ikkagi natukene jooksis ka, aga üldjoontes see jooks mulle ei meeldinud. Saime siiski vaid viieka ja kuna võistlesin vaid iseendaga, siis ka 1. koha :)

A2. 2. agilityrada. Ülli tehtud video - aitäh!!

Ja jällegi läheb laperdamise tähe all. Isegi esimese tõkke järelt ei saa ta kohe tunnelisse keerata, vaid on vaja ringi vahtida. Tõke enne nr.6 tunnelit - nojah, ma õppisin teda tõmbama ümber selle tiiva, kuid kohe, kui tulin rajaga tutvumast, vaatasin, et ma olin ikka täitsa sooda peast - ümber teise tõkketiiva oleks koeral olnud otsetee tunnelisse ja liikumistrajektoor oleks ka palju sujuvam olnud. Huvitav, kus mu pea rajaga tutvumisel oli? Rajal tegin ikkagi seda õpitud varianti, sest ei julgenud koeraga rajal olles läbi proovimata lahendust katsetada. Aga oleks pidanud. Tunnelist kaasavõtmine see-eest õnnestus ilusti:) Slaalomi ees feilisin ma ise - oleks pidanud proovima tagantlõikamist slaalomisse või siis tagantlõikamist tõkkele pärast slaalomit. Kiik on meil ka ai-ai-ai kui kole, aeglane ja kohmakas. Brrh. Lõpp oli enam-vähem:)

Sain lausa 0-tulemuse, mille üle ma isegi väga õnnelik polnud, aga natuke siiski. Lisasin ka FB-sse pildi ja rõõmustasin "puhta" raja üle ja Annele saatsin ka sõnumi. Ja siis mõtlesin, et no sellise soperdamisega ei saa ju tegelikult A2-s puhast rada saada ja no muidugi - ajavea olime ikkagi saanud. Ma ei tea, miks ma seda siis alguses ei vaadanud? Jube piinlik muidugi:/

Tegelikult on mul selle üle isegi hea meel, sest mu eesmärk pole kohe kindlasti A3-e laperdama minna, enne tahaks ikkagi A2-s ilusaid ja sujuvaid jookse näidata:)

Täna on ka veel siis võistlused ja minu plaan tänaseks on selline:

*Ütlen järgmise tõkke õigel ajal.
Trennikaaslaste ja Anne tähelepanek oli, et kui Küpsisel on juba käsk ees, siis ta nuuskima ei lähe, aga kohe, kui ta ei tea, mida järgmiseks peab tegema, siis tekib tema väikeses peas mõte nina korrakski maha panna. Ja see tõesti on ka 100% nii. Proovisin neljapäevases trennis A varem öelda ja isegi sain aru, et minek oli hoopis teine. Võistlustel jällegi kipun unustama - täna annan endast parima, et ajastus õige oleks.

*Kilkan ja hõiskan koera ergutamiseks kogu raja vältel.
Kui Küpsis ilusti jookseb, siis kipun seda unustama ja kilkama vaid siis, kui ta on juba käest läinud, aga tegelikult ei tohiks sellist laperdamist üldse esineda.

*Olen rajal pidevas liikumises, kasutan rohkem tagantlõikamist ja pimepööret.
Ma ei tohi mingil juhul rajal seisma jääda, sest koer teeb kohe sama. Valssi ei oska ma isegi õigesti ajastada, nii et üritan seda täna üldse mitte kasutada, kui see just möödapääsmatu pole. Ja igasugused ümber enda keeramised meile ka ei sobi.

 *Võtan rohkem riske.
Kui on valida kas sujuv tagantlõimamine slaalomisse, mis ei pruugi õnnestuda või siis kindla peale valss, millega saan koera küll läbi laperdamise kindlalt slaalomisse, kuid millega kaotan aega, siis valin esimese. Kui on valida sujuv tunnelisse saatmine nn valelt poolt, mis võib metsa minna või nibin-nabin käevahetus, mis rikub trajektoori sujuvust, siis valin esimese. Jne. Jne.

Minu eesmärk praegu ei ole ei poodiumikoht ega ka mitte puhas rada, vaid lihtsalt ilus, kiire ja sujuv jooks. Pigem ilus ja kiire diskvall, kui läbi laperdatud raja eest saadud poodiumikoht.

Aga veel: Britnil läks superhästi - puhas rada, uhke 1. koht ja üleminek A2, teine rada samuti 1. koht:) Ja milline jooks - Britni oli kontaktne, kiire ja üldse ei kaldunud õigelt trajektoorilt kõrvale! Väga ilus!

Eelmisel aastal tegime pildi oma biiglitest 2 karikaga, siis see aasta saime pildi, kus olid biiglid ja NELI karikat. Sellist pilti, kus me kõik neljakesi kaamerasse vaataks, vist ei olegi võimalik teha, see on parim, mis välja tuli. Aitäh Jelenale!

Happy Eight ehk 2 biigliomanikku, 2 biiglit ja 4 karikat:)

Nüüd teen veel natuke tööd ja siis ongi tänased võistlused käes:)

Jõulumäel!

Suvepuhkuse viimase päeva veetsime Jõulumäel agility võistlustel. Korraldaja Pärnu Agility Klubi, kohtunik Svetlana Kreslina Lätist.

Seekord midagi nii rõõmsat kirjutada pole, aga samas kõige hullemini ka ei läinud. Alar oli seekord ka kaasas, vaatasime koos A3 jookse (tal on seal juba mõned oma lemmikudki tekkinud) ja Alar tegi ka meie videod.

1.rada - A2 hüpperada:

Starti jäi ta küll püsima, aga juba teisel tõkkel läks ta nina maas vale tunneli suunas. Sain ta pika küpsitamise peale õigele teele tagasi ja siis on isegi natukene ilusat jooksu kuni slaalomini... no muidugi, slaalom! Kui varem oli meil probleemiks muruplatsil slaalomisse sisenemine, siis nüüd on tekkinud viimaste pulkade vahelt välja keeramine. WTF? Õnneks ei tormanud ta otse tunnelisse ja tuli isegi üsna kiiresti minu juurde uut slaalomit tegema. Ja mis juhtus pärast seda? Ta oli juba PEAAEGU õiges tunneliaugus ja minu valss seal oli minu meelest ka üsna õige lahendus... videolt on ülihästi näha, kuidas ta lambist keerab ümber ja valesse tunneliauku lippab. Mis see siis nüüd oli? DSQ igatahes tuli ära. Saatsin ta siis uuest õigesse tunnelisse. Käevahetus pärast tunnelit jäi ka veidike kööbakaks, koer võttis korraks täitsa vale suuna... rajaga tutvudes oli mul igatahes sellest käevahetusest oluliselt ilusam visoon.

2.rada - A2 1. agilityrada:

Ilus algus. Pärast poomi see ringi-ringi tõke tuli natuke suure kaarega, aga see on rohkem minu "lennutamise" süü, noh, vähemalt oli koeral hoog sees. Slaalomisse sisenemine õnnestus... lõpp aga jällegi mitte. NO PAGAN! Seekord tuhises ta veel ka otse tunnelisse. Jälle DSQ. Teisel korral muidugi õnnestus kõik ilusti. A-pealt tuli maha kahtlaselt küljepealt, aga kuna diskvall oli juba käes, siis kohtunik midagi ei näidanud. A-st edasi tuli üsna kena jooks ilusas tempos. Poom teeb mulle ka natuke muret, sest ta loivab seal niigi ja kui ma kontakti kontrollimiseks aeglustan, siis tõmban sellega tema hoo veelgi rohkem alla... aga kui ma jooksen, siis ega ta kontatki korralikult ei tee. Õnneks pimepööre tõkkel enne viimast tunnelit õnnestus ilusti.

Üldiselt selle jooksuga olen kõige rohkem rahul - Küpsis jooksis innukalt ja näitas isegi midagi kiiruse-taolist üles.

3.rada - A2 2.agilityrada:

Juba stardis otsib Küpsis Alarit taga, nii et ega midagi head selline algus ei tõota. Õnneks tuli ta küll stardist ära ja esimesed tõkked tulid väikese loivamise tähe all välja küll... kuni hetkeni, kus ta lihtsalt end istuli viskas ja END SÜGAMA HAKKAS!!!!! No kas saab midagi totakamat veel ette kujutada? Mismõttes????? Kuna rajal koera puudutada ei tohi (vist?), siis ma seda ka ei teinud... kisasin küll, aga nagu hane selga vesi. Edasi jällegi back on track, isegi minu kaks üksteise järgi tehtud valssi tõketel pärast poomi tulid peaaegu välja. A-peale minek oli jällegi uina-muina. Slaalom aga see-eest õnnestus esimesel korral - WIN! Rõngas õnnestus - sellega pole üldiselt probleeme olnud ka, aga tunnel... ma ei tea, ma endal siin küll väga süüd ei näe, kuigi minu järgi ta ju oma suuna võttis... ilmselt tõmbasin siis käe liiga vara edasi. Nujah. Sellel jooksul saime 10-kaga tulemuse ja kuna Küpsis oli oma klassis ainukene midi-koer, siis saime kobamisi ka esimese koha:)

Kokkuvõttes olen kõige rohkem rahul teise jooksuga. Viimases oli ilu vaid niipalju, et slaalom õnnestus algusest lõpuni.

Auhinnaks saime ühe kinkekaardi tasuta osalemiseks mõnel Pärnu Agility Klubi võistlusel ja koti kohutava lõhnaga närimisliha, no tõesti... aga lõhn lõhnaks, Küpsisele auhind väga maitseb!