Eile osalesime agility võistlustel Veskimetsas. Korraldajaks A-Koer, kohtunikuks Pettri Siimens Soomest.
Seekord olin end kirja pannud kõigile neljale rajale, hüpekale ja kolmele agility rajale. Ilm oli kohtavalt palav nagu viimasel ajal kogu aeg olnud.
Etterutates ütlen kohe, et meil läks kõik superhästi! Aga alustan algusest:) Jõudsin kohale ja istusin Ülli ja Raineri juurde platsi kõrvale. Videod on samuti kõik Raineri tehtud - aitäh!!
ESIMENE RADA, A1 hüpekas:
Juba eemalt vaatasime Ülliga, et see slaalominurk on küll igati kahtlane. Üldse rada oli selline, et pikad sirged ja palju kiiret jooksmist - ühesõnaga ei tõotanud väga head.
Nagu ka näha videost, ei läinud see rada eriti ilusti. Kõige suurem feil oli muidugi see, kui ma ise JUBA kolmanda tõkke ära unustasin ja koera nii ilusti sellest tõkkest mööda tõmbasin. Ise veel joostes mõtlesin, et mismoodi see rada siis nüüd nii imelikult kulgeb... ja no kui ma oma prohmaka avastasin, oli juba liiga hilja ja Küpsis hüppas juba üle kolmanda tõkke tagasi. Ja DSQ it was! Slaalom muidugi õnnestus ka alles kolmandal katsel, teisel korral keeras ta välja ilmselt ka "tänu" minule, hakkasin juba edasi liikuma.
Kokkuvõttes olin väga rahul, et Küpsis lihtsalt jooksis - nina ei käinud kordagi maas ja niisama uimamist ka ei olnud. Tagantlõikamistega olen ka rahul - tuleb välja küll ka võistlustel! Võiksin rohkem ja julgemalt seda kasutada.
TEINE RADA, A1 agilityrada:
Siin läks kõik ilusti! Meie üleminekurada:) Tõke enne kiike oli veits kahtlane ja kiik ise natukene uimane. Kartsin ka, et kiigelt võib ta söösta valesse tunneliauku, aga seda ei juhtunud, ta isegi ei vaadanud sinnapoole mitte. Üliõnnelik olen selle üle, et slaalom õnnestus kohe esimesel katsel:) Tõesti, juhuuu!! Peale müüri tekkis Küpsisel korra selline pea-laiali-otsas moment, aga õnneks kestis see vähe:) Kontaktid õnnestusid ka ilusti, A olen lubanud võistlustel üle joosta, sest muidu on oht, et ta jääb A tippu seisma ja hakkab seal ringi vahtima:) Pealegi pole meie kiirused nii suured ja ülehüppamisoht on väike.
Ja saimegi siis edasi A2 klassi! LÕPUKS OMETI!!! Juhuu!! Sain edasi joosta A2 teisel agilityrajal.
Vahepeal tuli ka Ege Skipu ja Gittaga kohale ja saime ka oma neljajalgsed tema telki varjule viia:)
Vahepeal oli ka autasustamine, kus saime oma üleminekurajal esimese koha:) Kusjuures edestasime vaid 2 sekundiga ühe sheltie-koera, kes minu mäletamist mööda eksis slaalomi lõpus ja tegi selle pea täies mahus uuesti. Meie samas läbisime raja üsnagi sujuvalt... noh, eks see ütleb üht-teist Küpsise kiiruse kohta, aga hetkel ei ole ka kiirus meie kõige suurem eesmärk - tähtis on Küpsis stabiilselt jooksma saada ja küll siis jõuab kiirust treenida:)
Esimese A2 raja sain veel pealt vaadata. Tegime Ülliga ka tutvumise kaasa ja päriselt ka A1 hüpekas oli palju palju raskem.
Mina sain siis osalema minna A2 teisele agilityrajale.
KOLMAS RADA, A2 agiliyrada:
Stardis püsis Küpsis hästi, isegi liiga hästi, sest ega ta kogu aeg mind ei vaata ikka küll. Rajale tuleb teda vähemalt 2 korda kutsuda.
Tõkkel peale poomi käis ta korra platsilt väljas... kusjuures ma rajaga tutvudes mõtlesin seal jaagotust teha, et ta tihedamalt tagasi keeraks, aga miks ma seda ei teinud - ise ka ei tea:P Õnneks kadus ta vaid korraks ja tuiskas kohe jälle rajale tagasi. Thank God for that! A pealt slaalomile oli ka paras nipikas nurk - tegin juba rajaga tutvudes plaani, et võtan hoo ilusti maha ja püüan ta slaalomisse võimalikult täpselt juhtida. Sain väljas treenides aru, et alati ei ole mõistlik slaalomisse sisse tuisata, parem on ikkagi hoog natuke (või palju, kui vaja peaks olema) maha võtta ja slaalom algusest peale korralikult teha. Kiik oli jälle liiga ettevaatlik. Ja peale kiike tuiskas ta jällegi kuskile... kuhu? Pole aimugi. Õnneks sain ta "tagasi". Ja kukkus eelviimase tõkke pulk - WTF???? Tõesti, Küpsis ajab ikka üliharva pulkasid maha... aga eks see oli juba kolmas rada ka ja õues oli ikka päris palav. Seda ma küll videost aru ei saa, et oleksin selle kuidagi ise põhjustanud.
NELJAS RADA, A2 agilityrada:
Siin on kohe näha, et Küpsis on aeglasem. Ikkagi juba 4s rada ka. Kiigelt rõngasse oli mingi totakas nurk ja siis edasi kohe pikk sirge tunnel. Poomialusest tunnelist slaalomisse mõtlesin alguses saata ta ümber teise tõkketiiva ja siis väikese kaarega slaalomisse juhtida... küsisin ka Egelt ja tema meelest oleks see ka OK olnud. Nujah, aga omaenda lollusest mõtlesin rajal ringi ja tegin seda, mida kõik teised - ja ometi ma tean, et nii ei tohi teha. Sellised "jään seisma ja keeran ümber enda" variandid Küpsisele üldse ei sobi - ma lihtsalt ei tohi rajal seista, sest siis jääb ka tema kohe seisma. Õppetund jällegi! Edasi läks kõik ilusti ja siit tuli meie viiekas poomikontakti eest - see on väga imelik, sest videod aeglaselt vaadates... no anna või pea, aga koer on käppapidi "sinisel". Pigem oleks olnud omal kohal tõrge tõkkel enne slaalomit. Aga mina pole kohtunik - nii et nii on!
Saime kokku lausa 3 esimest kohta:) Niii lahe! Lisaks sain olla poodiumil koos Küpsise poolvenna Kennyga:) Ja kohtunik ka, et MORE FOR THE BEAGLES!!! Jeeee!!!
Nännipilt ka lõppu:
Igatahes oli mul eile õhtul tõsise töövõidu tunne! Muidugi oleks saanud paremini ja ükski meie jooksudest ei olnud täiuslik, aga no kurat ise teab, kui palju ma olen Küpsisega vaeva näinud.
NII ET MA OLEN ÜLIRAHUL!!!!
PS: lubatud update siis ka - poodiumil koos lontkõrvast agility-iidoli Kennyga:
Seekord olin end kirja pannud kõigile neljale rajale, hüpekale ja kolmele agility rajale. Ilm oli kohtavalt palav nagu viimasel ajal kogu aeg olnud.
Etterutates ütlen kohe, et meil läks kõik superhästi! Aga alustan algusest:) Jõudsin kohale ja istusin Ülli ja Raineri juurde platsi kõrvale. Videod on samuti kõik Raineri tehtud - aitäh!!
ESIMENE RADA, A1 hüpekas:
Juba eemalt vaatasime Ülliga, et see slaalominurk on küll igati kahtlane. Üldse rada oli selline, et pikad sirged ja palju kiiret jooksmist - ühesõnaga ei tõotanud väga head.
Nagu ka näha videost, ei läinud see rada eriti ilusti. Kõige suurem feil oli muidugi see, kui ma ise JUBA kolmanda tõkke ära unustasin ja koera nii ilusti sellest tõkkest mööda tõmbasin. Ise veel joostes mõtlesin, et mismoodi see rada siis nüüd nii imelikult kulgeb... ja no kui ma oma prohmaka avastasin, oli juba liiga hilja ja Küpsis hüppas juba üle kolmanda tõkke tagasi. Ja DSQ it was! Slaalom muidugi õnnestus ka alles kolmandal katsel, teisel korral keeras ta välja ilmselt ka "tänu" minule, hakkasin juba edasi liikuma.
Kokkuvõttes olin väga rahul, et Küpsis lihtsalt jooksis - nina ei käinud kordagi maas ja niisama uimamist ka ei olnud. Tagantlõikamistega olen ka rahul - tuleb välja küll ka võistlustel! Võiksin rohkem ja julgemalt seda kasutada.
TEINE RADA, A1 agilityrada:
Siin läks kõik ilusti! Meie üleminekurada:) Tõke enne kiike oli veits kahtlane ja kiik ise natukene uimane. Kartsin ka, et kiigelt võib ta söösta valesse tunneliauku, aga seda ei juhtunud, ta isegi ei vaadanud sinnapoole mitte. Üliõnnelik olen selle üle, et slaalom õnnestus kohe esimesel katsel:) Tõesti, juhuuu!! Peale müüri tekkis Küpsisel korra selline pea-laiali-otsas moment, aga õnneks kestis see vähe:) Kontaktid õnnestusid ka ilusti, A olen lubanud võistlustel üle joosta, sest muidu on oht, et ta jääb A tippu seisma ja hakkab seal ringi vahtima:) Pealegi pole meie kiirused nii suured ja ülehüppamisoht on väike.
Ja saimegi siis edasi A2 klassi! LÕPUKS OMETI!!! Juhuu!! Sain edasi joosta A2 teisel agilityrajal.
Vahepeal tuli ka Ege Skipu ja Gittaga kohale ja saime ka oma neljajalgsed tema telki varjule viia:)
Vahepeal oli ka autasustamine, kus saime oma üleminekurajal esimese koha:) Kusjuures edestasime vaid 2 sekundiga ühe sheltie-koera, kes minu mäletamist mööda eksis slaalomi lõpus ja tegi selle pea täies mahus uuesti. Meie samas läbisime raja üsnagi sujuvalt... noh, eks see ütleb üht-teist Küpsise kiiruse kohta, aga hetkel ei ole ka kiirus meie kõige suurem eesmärk - tähtis on Küpsis stabiilselt jooksma saada ja küll siis jõuab kiirust treenida:)
Esimese A2 raja sain veel pealt vaadata. Tegime Ülliga ka tutvumise kaasa ja päriselt ka A1 hüpekas oli palju palju raskem.
Mina sain siis osalema minna A2 teisele agilityrajale.
KOLMAS RADA, A2 agiliyrada:
Stardis püsis Küpsis hästi, isegi liiga hästi, sest ega ta kogu aeg mind ei vaata ikka küll. Rajale tuleb teda vähemalt 2 korda kutsuda.
Tõkkel peale poomi käis ta korra platsilt väljas... kusjuures ma rajaga tutvudes mõtlesin seal jaagotust teha, et ta tihedamalt tagasi keeraks, aga miks ma seda ei teinud - ise ka ei tea:P Õnneks kadus ta vaid korraks ja tuiskas kohe jälle rajale tagasi. Thank God for that! A pealt slaalomile oli ka paras nipikas nurk - tegin juba rajaga tutvudes plaani, et võtan hoo ilusti maha ja püüan ta slaalomisse võimalikult täpselt juhtida. Sain väljas treenides aru, et alati ei ole mõistlik slaalomisse sisse tuisata, parem on ikkagi hoog natuke (või palju, kui vaja peaks olema) maha võtta ja slaalom algusest peale korralikult teha. Kiik oli jälle liiga ettevaatlik. Ja peale kiike tuiskas ta jällegi kuskile... kuhu? Pole aimugi. Õnneks sain ta "tagasi". Ja kukkus eelviimase tõkke pulk - WTF???? Tõesti, Küpsis ajab ikka üliharva pulkasid maha... aga eks see oli juba kolmas rada ka ja õues oli ikka päris palav. Seda ma küll videost aru ei saa, et oleksin selle kuidagi ise põhjustanud.
NELJAS RADA, A2 agilityrada:
Siin on kohe näha, et Küpsis on aeglasem. Ikkagi juba 4s rada ka. Kiigelt rõngasse oli mingi totakas nurk ja siis edasi kohe pikk sirge tunnel. Poomialusest tunnelist slaalomisse mõtlesin alguses saata ta ümber teise tõkketiiva ja siis väikese kaarega slaalomisse juhtida... küsisin ka Egelt ja tema meelest oleks see ka OK olnud. Nujah, aga omaenda lollusest mõtlesin rajal ringi ja tegin seda, mida kõik teised - ja ometi ma tean, et nii ei tohi teha. Sellised "jään seisma ja keeran ümber enda" variandid Küpsisele üldse ei sobi - ma lihtsalt ei tohi rajal seista, sest siis jääb ka tema kohe seisma. Õppetund jällegi! Edasi läks kõik ilusti ja siit tuli meie viiekas poomikontakti eest - see on väga imelik, sest videod aeglaselt vaadates... no anna või pea, aga koer on käppapidi "sinisel". Pigem oleks olnud omal kohal tõrge tõkkel enne slaalomit. Aga mina pole kohtunik - nii et nii on!
Saime kokku lausa 3 esimest kohta:) Niii lahe! Lisaks sain olla poodiumil koos Küpsise poolvenna Kennyga:) Ja kohtunik ka, et MORE FOR THE BEAGLES!!! Jeeee!!!
Nännipilt ka lõppu:
Igatahes oli mul eile õhtul tõsise töövõidu tunne! Muidugi oleks saanud paremini ja ükski meie jooksudest ei olnud täiuslik, aga no kurat ise teab, kui palju ma olen Küpsisega vaeva näinud.
NII ET MA OLEN ÜLIRAHUL!!!!
PS: lubatud update siis ka - poodiumil koos lontkõrvast agility-iidoli Kennyga:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar