Meie teine puhas A1 - one more to go!!!

Minu hetke ajel tehtud otsus meid Luigele kirja panna osutus vägagi õigeks:) Oleksin võin ka laupäeval võistelda tegelikult:)

Igatahes hakkasin siis minema ja hommikul jälle vihastasin korralikult McDonaldsi peale - või noh ei vihastanud, aga... olin üsna kindel, et kella 10st saab juba burksi ka osta, aga ei - alles 11st. Krt küll. Tahtsin siis osta selle hommikusöögimuffini sealihaga, aga see olevat päris vürtsikas olnud... nujah, nagu aimasid, et mul on tegelikult kõht täis ja seekord vaid koerale maiust vaja. Võtsin siis hommikumuffini kanaga - see kana seal sees polnud küll päris see, mis vastaks minu ettekujutusele ideaalsest maiusest. Ja pealegi maksis see sai 2.30 - juustuburks maksab 1.-. Ühesõnaga, sucks big time. Nüüd jätan meelde, et tuleb ENNE võistlusi üks burks osta või hoopis Hesburgerisse minna. Mingi aeg oli teema selle ümber, mida need burgeri pihvid sisaldavad - sisaldagu mida tahes,  aga koera tõmbavad nad käima.

Sõitsime siis Luigele - olin seal varem toimkonnas olnud ja seega oli tee selge. Jõudsime kohale openi midiklassiks, nii et mul oli ilusti aega regada ja eluka pesa Britni kõrvale sisse seada. Ka Kristi Sipsuga seadsid end meie juurde sisse. Kõik A1 midid koos:)

Kohtunikuks oli Antonin Grygar Tshehhist.

Esimene rada tundus tutvudes ülimalt lihtne - rajal polnud ei kiike ega slaalomit ega ka mitte ühtegi sellist väga nipikat kohta. Kõvasti ma seda muidugi öelda ei julgenud, sest tavaliselt tuleb lihtsal rajal mingi eriti loll feil.

Veel üks suur pluss oli, et rada sai alustada koeraga koos. Meie number oli 15 ja kuidagi nii kiiresti läks see... umbes et starti nr.8 ja valmis panna nr.14. Oh joy! Tegin enne starti kontaktiharjutusi ja hüpatasin Küpsise soojendustõkkest üle.

Rada läks meil algusest peale üle ootuste hästi. Küpsis ei kadunud kordagi kuhugi ja oli kogu aeg kontaktne ja hingega asja juures. Super! Ma pean teda muidugi kogu aeg hüüdma - hopp-hopp-hopp-jookse-jookse-poom-pooooom-poom... jne jne. Igatahes tuli meile sealt meie teine puhas rada:) Juhuuu!!! Selline Küpsis mulle meeldib!

Mahtusime ilusti aega ka, kiiruseks aga tegelikult üldse mitte mingi suurepärane 3,74. Ja ma omast arust täiesti lidusin ja minu meelest oligi meil üsna kiire jooks. OK, sekundi või poolteist võibolla kaotasin A ja teist sama palju poomi peal, sest ma nõuan ikkagi kontaktpinna lõpus seisatamist. Poom on poom siis, kui tagakäpad on poomil ja esikäpad maas - siis tuleb kiitus stiilis "jee, hästi poom" ja alles siis järgmine tõke. A'ga samamoodi. Aga ikkagi oleme me aeglased, vaatasin RV võistluste tulemusi ja seal oli peaaegu kõikide koerte kiirus üle 4 ja osadel isegi 5 millegagi.

Teisele rajale tassiti kohale nii kiik kui ka slaalom. Slaalom... ma ei teadnud, mida oodata või mõelda, trennis sisehallis oli Küpsis ilusti slaalomi ära teinud, ümber slaalomi oli ka piisavalt vaba maad ja ühtegi ahvatlus lähedal polnud... ehk teeb ära. Samas panin end valmis ka selleks, et tuleb sealt saalomist lihtsalt läbi joosta.

Etteruttavalt ütlen, et nii ka läks ja DSQ meile tuli. Muidu rada jällegi oli joostav ja sai jälle ka koos koeraga alustada. Tunnel läks poomi alt läbi ja siis tuli ta saata teise tunnelisse ja ükskõik kumba tunneliauku. Alguses oli plaan ta nn tagantkätt tunnelisse saata, aga siis tundus mulle, et ta võib nii kogemata üle poomi otsa hüpaga ja otsustasin valsi teha hoopis. Kuni slaalomini läks kõik ilusti... kotist välja tuli slaalomisse keerata
ja ka slaalomis oli Küpsis peaaegu juba seda nägu, et teeb selle slaalomi ära, aga ei... milleks. Ma ei tea, mis pagana põhimõte see tal on, aga väljas slaalomit ta ei tee.
Kolm korda proovisime ja siis jooksin sealt lihtsalt edasi... rajal oli ka kiik, nii et ostustasin siis hoopis seda proovida. Kiige peale tuli Küpsis ilusti, seal ta muidugi uimas ja väga väga ettevaatlikult liikus, aga vähemalt maha ei hüppa. Nii et saime vähemalt vabas õhus kiike harjutada. Ja rada edasi läks jällegi väga hästi. Njah.

Igatahes saime II koha ja karika ja 1 kilo toitu ja mänguasja ka:) Britni sai 5kaga III koha, nii et kaks lontkõrva said poodiumile!!

Britni ja Küpsis oma karikatega:)

Autasustamine

Võistluste pilte ega videosid mul seekord pole, telefonil hakkas aku tühjaks saama ja ega seda polnud kellelegi eriti anda ka - kõik tuttavad olid ise võistlemas või siis rajal tööl.

Pean nüüd kiiremas korras alustama Küpsisega kiiruse- ja motivatsioonitreeninguid. Ma TEAN, et ta võiks olla palju kiirem ja mul see on vaja üles leida. Muidu pole meile A2 midagi teha. Kõigepealt tuleb sinna aga saada - ja selle nimel me siis nüüd treenimegi:)
 

Ja trennihooaeg algab... :)

Sellest nädalast oleme taas trennilainel. Tehtud on juba üks SK ja üks agility trenn.

Slaalomit ei olegi Küpsis õnneks ära unustanud - eile lidus nagu vana slaalomikunn ilusti slaalomi läbi. Ma just hakkasin mõtlema, kas see olin ikka mina, kes ütles, et slaalom on selline asi, mida mul pole vaja isegi väga kõvasti kontrollida ja kelle koer siis Pärnus slaalomist nii konkreetselt mööda tuli. Olin mina jah - aga hallis sees ikkagi tuleb slaalom ilusti välja:)

Küpsis oli eile trennis ka täitsa normaalne - oli üsna kontaktne ja isegi jooksis enda kohta päris kiiresti ja korralikult.

Panin ta mingi hetke ajel Luige võistlustele ka kirja. Eks näis;)
 

üks mõte

Mingi nädal tagasi sattusin Facebookis peale Tarmo Alti järeldustele, mis ta oli teinud lastelaagris töötades. Või nu umbes selline case oli. Kuna kõik seda väga innukalt jagasid ja kiitsid, lugasin minagi need järeldused läbi. Ja tõmbasin kohe oma peas paralleeli koerandusega.

Minu Küpsis pole mitte kõige sõnakuulelikum loom ja kohe kindlasti ei saa ma seda tema tõu eripära või kaasasündinud iseloomu kaela ajada. Olen ise liigse pehmotsemisega (või siis teisalt liigse närvilisusega) kõvasti puusse pannud siin-seal.

Igatahes jäi mulle sealt järeldustest kõige rohkem silma selline: Ei ole vaja lapsele tekitada arusaamist, et toimub ainult see mis talle meeldivaks räägitakse. Kohati on lihtsalt nii, et PEAB!!! ja peab kohe ning ilma pikema jututa! 

Et siis Küpsindusse ümber pannes - ei toimu ainult see, mille eest maius nina ees terendab ja mis on lõbus. On asju, mida PEAB ja kohe. Näiteks minu juurde tulemine KOHE kui kutsutakse. See, et EI tähendabki EI.
Ma ei tea, miks mul tuli tahtmine see siia kirja panna. Ehk on mulle endale sihiks ja ehk on on õpetuseks mõnele algajale koeraomanikule. Sest Küpsisega on küll kohati nii, et ta lihtsalt konkreetselt näitab mulle f*kki, vahib otsa ja teeb ikka seda, mida ei tohiks.

PS: Käisime Kristini ja Tessy juures väli-slaalomit harjutamas ja no ei-ei-ei, mingi hetk ta 4 pulka isegi tegi (vähemalt ei ole unustanud, mis värk on), aga no... brrhh :) Ei oska seisukohta võtta, pole ju väljas nii teistmoodi see slaalom. Varsti-varsti hakkavad meil jälle hallitrennid - jee!!! Kindasti ma tahan võistelda, aga seda, kas õues ka veel võistlen sel suvel, ma öelda ei oska veel. Eks varsti näis!

 

Pilte:)

Trenne meil suvel pole ja välivõistlustele ma enda nina enam ei pista, nii et midagi põnevat mul kirjutada pole. Mõned pildid siis hoopis:

Alari ema sünnipäevalt - ta suutis norida süüa ja haukuda ja toas ringi joosta. Lõpuks aga rahunes maha ka:

vahukoorenina:)

Ja ükspäev käisime Nõmme-Harku metsarajal jalutamas:

My Küpsis walks with me:)

 

Feil ja feil ehk käisime Pärnus võistlustel

Täna toimus agility võistlus Pärnus, Tammistes. Kohtunik Peteris Akimovs Lätist. Meie esimene välivõistlus sel hooajal.

Olime juba enne Britni perenaise Kadriga kokku, et lähme ja võistleme ja siis pärast lähme talle külla:) Nii et trenn ja chill koos.

Väljas me üldse harjutanud pole, nii et eriliselt suuri ootusi mul ei olnud. Hommikul kodust startides veel sadas ka.

Igatahes kohale me jõudsime:) Plats iseenesest oli ilusti siledaks niidetud, pehme muru ja sile pinnas, aga aeda platsil ümber polnud ja rahvas oma koertega sagis ilusti ümberringi. Igatahes panin ta pesa paika ja siis käisin temaga jalutamas, et ta natukenegi harjuks sellega, et täna tuleb õues olla.

Proovisin temaga soojenduseks slaalomit teha - ja ta jooksis sellest täiesti mööda. Mitu-mitu korda. Täiesti nagu ignoreeris. Sellist asja pole enne olnud, aga kuidas iganes ma ka ei proovinud teda slaalomisse saada, see ei õnnestunud - lõpuks ei viitsinud ma enam vihastada ja pistsin koera pessa võistluste ootele.

Õnneks oli Anne ka kohal:) Ja meie trennist olid veel Ege Skipuga ja Ülli Kustiga.

Rajaga tutvudes öeldi, et kohtunik on see nokamütsiga valge mees:) Millegipärast ajas see mind hullult naerma... nagu ümberringi oleks kõik mustad tüübid:P

Rada tundus täiesti joostav, slaalomi nurk oli küll selline kahtlane, aga muidu tundus täitsa joostav. Minisid väga palju ei olnud ja siis oligi Britni kord ja siis Küpsis. Ma tegin temaga enne stardi juures natuke kõrvalkõndi ja isegi mingil hetkel oli meil üsna hea kontakt.

Niisiis... jõudsime tehtud esimesed 5 tõket ja kui muidu jääb Küpsis alati A peale piisavalt kauaks uimama, et ma jõuan vabalt kätt vahetada, siis seekord oli tal sealt vaja kiiresti alla tulla... muidugi tuiskas ta siis ka täiesti valele tõkkele. Siis saime oma DSQ kätte, aga mõtlesin ikka lõpuni joosta... kuni slaalomini jooksimegi, aga seal kordus sama jama, millest ma juba enne kirjutasin - neid pulki polnud tema jaoks lihtsalt olemas. Proovisin vist mingi 3-4 korda, aga siis sai siiber ja jooksime platsilt minema. FEIL VOL 1.

Teine rada tundus ka täitsa joostav. Slaalomi nurkki oli talutavam isegi veel kui esimesel rajal. Küll aga oli kohal meie "suur sõber" kiik ja see oli kohe teine tõke. Tutvudes tundus rada jällegi joostav... koos Küpsisega olid aga lood hoopis teised. Hoopis-hoopis teised. Esimene tõke oli ilus, aga kiigele ta lihtsalt keeldus tulemast... vahtis seda kiike, vahtis ringi ja isegi ka mulle otsa, aga kiige peale ei tulnud ikkagi. Mul kummitas peas mingist eestikeelsest loost pärit lause, et kerin sõrme püsti ja näitan lihtsat f***i - Küpsis just täpselt seda tegigi. Jooksime siis kiigest mööda, et natukenegi midagi veel teha saaks - paar tõket veel saime tehtud, poomi ka isegi ja kuigi ma seisin ta kõrval ja käsklus POOM kõlas üsna kõvasti, jooksis ta ikkagi kontakti üle. MIDAAAA???? Ma ei teagi, mis veel, aga ka sealt rajalt tulime me lihtsalt ära. FEIL VOL 2.

Kuna me pole üldse väljas harjutanud, siis oli meie absoluutselt alla igasugust arvestust jäänud tulemus ka mõnevõrra ettearvatav... lõhnad ja Anne meelest segas Küpsist lisaks tundmatule keskkonnale ka veel teadmine, et omad kuskil publikus on.

Mõned fotod:


Ilma koerata on kõik rajad joostavad:)

Üks ilus hüpe!

Tunnel!!!!

Udune, aga mulle meeldib see idee - roosas biigliomanikud, briardi peale haukuvad biiglid ja 2x2DSQ.

 Igatahes pärast läksime Kadri juurde ja tiksusime seal:) Koertel oli võimalus mängida, aga väga huvitatud nad sellest ei olnud - pigem meeldis neile süüa norida või siis lihtsalt ringi nuuskida:)

Ma nüüd juba sportlikust hasardist võistlen ilmselt ka järgmisel nädalavahetusel A-Koera välivõistlustel - kas saab selle pagana slaalomi väljas tehtud või ei saa?

 

ESIMENE PUHAS A1 - JEPIIII!!

Täna osalesin A-Koera eksamil. Pidin võtma Ege peale ja kuna ma eelmine kord jäin tema juurde hiljaks, siis hakkasin aegsasti minema. Irw ja muidugi kuskil Olümpsi juures avastasin, et mu võistlusraamat on koju jäänud. Kimasin siis tagasi ja jõudsin Ege juurde 15-minutilise hilinemisega.

Loole jõudsime õnneks ilusti. Õnneks väga palju rahvast ei olnud, biigel Britni oli igatahes kohal.

Kohtunik oli Svetlana Zolotnikova.

Esimene rada oli mõnus lihtne hüpperada, nn soojendus. Oli ka mõnus S-kujuline jooksurada. Meil läks üsna normaalselt kuni ta lihtsalt otsustas tunneli ees kõrvale keerata ja ninaga õhku vedada. Lõpp oli aga jälle ilus. Saime ainukese midina tulemuse kirja, aeg 30.25 ja viiekas. Jestas, ma praegu ei mäleta, kus see viiekas tuli. Ilmselt selle tunneli ees keerutamisega see viiekas tuligi, kuigi kindel ma selles praegu ei ole.

Teine rada oli ka hüpekas, aga natukene raskem... ka seekord läks meil ilusti, koer jäi püsima ja oli täitsa kiire rajal... kuni tunnelini, kuhu ta sisse läks ja sisse jäigi... ja jäigi. Kummastki august ma teda ei näinud ja kui lõpuks nägin, olid mul peast läinud kõik Ege soovitused alati rajal rõõmsameelsus säilitada ja ma lihtsat karjusin sinna tunneliauku, et tule välja, mida sa kurat nuusid seda lage. No ja kui ta sealt siis lõpuks välja suvatses tulla, läks meie rada jälle ilusti ja puhtalt edasi. Imestan, et meile selle jama eest DSQ ei antud, aga siiski mitte jah... saime puhta raja ja AJAVEA 20.24 sekundit... ideaalaeg oli 35. Kusjuuers rajal oli üks tagantlõikamisega üle tõkke ja siis tunnelisse saatmise koht, mida ma kartsin, aga see tuli peaaegu et perfektselt välja.

Kolmas, agility rada, oli ka üsna joostav, kui välja arvata tunnel nr.3. Oli nii, et 2 tõket vaja üle hüpata ja siis oli vaja viia koer esimesest tunneliaugust mööda tagumisse tunneliauku... kusjuures silmapiiril olid väga kutsuvalt lisaks esimesele tunneliaugule veel ka tõke nr.4 ja A. See aga läks meil ideaalselt, mul ei kadunud koer kordagi käest ära ja sel hetkel polnud mul kordagi kahtlusevarjugi, et ta valesti läheks. Edasi oli veel slaalom, mida ma kartsin (trennis on slaalomipulkade nuhkimine mulle viimasel ajal palju peavalu valmistanud) ja kui see ka ilusti tehtud sai, siis jäi veel vaid lõpuni joosta. Saatsin ta üle tõkke, siis jaagotusega üle nn tagasipöörde  tõkke ja lõpusirge oligi ees. Kontaktid meil üldjuhul õnnestuvad, kiirus ja innukus pole lihtsalt nii suured, et ülehüppamise oht ähvardaks... aga siiski jäin poomi kõrvale hetkeks peatuma, et ikka juurutada seda, et kontaktpindade lõpus peab seisma jääma. TEHTUD!!!! Juhuuuu!!!!

Ma ei julgenud aga väga rõõmustada enne kui olin oma nulli mustvalgel võistlusraamatus näinud:) Aga olin tõesti väga väga õnnelik. Lihtsalt nii hea tunne on, kui midagi, mille nimel sa oled kuude kaupa nühkinud, lõpuks ära realiseerub! 

Olen eriti rahul, et:
*Same kolmest jooksust kolm tulemust:)
*Küpsis jäi starti püsima. Iga kord.
*Slaalomis ei saanud me ühtegi tõrget. Ükskord küll võttis tempo kahtlaselt maha, aga kogus minu plaksutamise peale kohe uuesti oma rütmi kokku.
*Kasutasin alati õigeid tehnilisi lahendusi... nii palju, kui neid vaja läks:) Kasutasin tagantlõikamist mingi imeliku läbijooksu aretamise asemel ja tagasipöörde kohtades kasutasin järgikeeramise asmel jaagotust.

Siinkohal ka tänud Egele, kes aitas rajaga tutvuda:)

Sellise koeraga juba võib täitsa trenni teha! LOVE LOVE LOVE MY BISCUIT!
PS: Videosid, nagu kiuste, mul seekord ei ole.

Taaskord Hiiumaal

Käisime ema ja bigluga Hiiumaal. Mõned fotod:

Keegi norib süüa!

No võta siis:)

No võta siis veel:)

Mis muidu? Käime trennides ilusti, viimane SK toimus küll paduvihmas, aga Küpsis on asju ilusti tooma hakanud ja kõrvale tuleb ja püsib. Viimases agilitys läks ka üsna normaalselt - sülepööre tuleb meil hästi välja ja ülejäänud rada tuli ka täitsa välja... slaalom oli aga otsaga vastu seina ja seal tuli tal blokk ette... keeras end pulkade vahelt lihtsalt välja ja kõik. Lõpuks saime aga raja ilusti tehtud:)

Nädalavahetusel võistleme A-Koera eksamil ja siis vaatame, mis edasi saab... Kõiki tema feile ei jõua ma kinni maksta igatahes:P