Siit siis ka lõpuks update. Ega mul midagi head öelda pole... videod räägivad iseenda eest ja mitte midagi head neil kahjuks öelda ei ole. Lühidalt: 3x täielik feil.
Pärast olin ma ikka tõsiselt kohe pahane koera peale. Ei mäletagi, millal nii on olnud. Tavaliselt on lihtsalt metsa läinud... aga seekord ta nagu meelega lihtsalt huias seal platsi. Rrrrraisk.
Ja nüüd ei suuda mu blogger youtubest videosid ka veel leida. Nii et siin vaid lingid siis.
Kuigi olen juba rohkem kui nädal puhkuselt tagasi, pole blogi täiendamiseni väga jõudnud. Nüüd siis:)
Küpsis pidas meie äraoleku ilusti vastu, oli küll õnnetu olnud ja haukus ka rohkem... põhjustas naabritele pahameelt, aga ehk nüüd on kõik sellest üle saanud.
Küpsis chillib ema juures:)
Igatahes tagasi me jõudsime ja aega polnud raisata - kohe järgmisel õhtul läksin trenni ja nädalavahetusel võistlustele. Enne oli Anne maininud, et ma võin ju Küpsise kirja panna kui mul rahast kahju ei ole :) Ma muidugi panin ka... kuigi olin suht kindel, et ega sealt midagi head ei tule.
Võistlus oli 2 päeva, kohtunikuks esimesel päeval meie oma treener Anne ja teisel päeval meid agility laagris treeninud Anne Savioja.
Esimene päev oli Küpsis täiesti liimist lahti ja tundub, et mina ise ka. Aet igatahes avaldas arvamust, et kui ma natukene juhiksin ka, siis võiks täitsa asja saada. Ise ennast kõrvalt ei näe, aga noh... mis siin ikka vaielda, võis täitsa olla nii. Igatahes saime oma 2XDSQ kätte.
Teine, Anne Savioja päev, oli natukene lootustandvam. Rajad tundusid küll esmapilgul... appi-appi, ei kujutanud üldse ette, mismoodi neid peaks jooksma... aga tegelikult olid väga mõnusad rajad mõlemad. Meie saime 2XDSQ jälle kätte, kuid seekord pean süü 100% enda peale võtma. Kuna mul oli ka parem maius, Alar oli värskelt McDonald'sist cheeseburgeri toonud, siis Küpsis oli palju rohkem motiveeritud. Eh... esimene kord sisenes ta slaalomisse valesti, mina ei pannud seda aga tähele ja tuiskasin edasi A peale... muidugi järgnes sellele esimene DSQ. Teine kord pidin ta slaalomist juhtima esimesse tunneliauku... ma väga jälgisin seda, et mitte liiga vara saata ja seega teda slaalomist välja tulema eksitada ja et ka mitte liiga hilja, et ta sinna tagumisse tunneliauku läheks... aga muidugi magasin ma selle õige hetke maha ja tagumises tunneliaugus ta oligi.
Ega ma muidugi midagi suurt ei oodanud sealt, aga ega hea tunne ikka ei olnud ka. Aga pärast kirjutas Tiina mulle FB'sse, et Anne Savioja olevat öelnud, et Küpsis on väga hea beagle:) Juhuu!!! Ta oli ka teisel päeval oluliselt koostööaltim, innukam, kiirem... ma endiselt olen optimistlik ja usun, et meist saab veel asja:)
Sellel võistlustel oli kohal Eesti paremik ja mõned tipud Venemaalt... no sa kuradi kurat ikka:) Neid oskajaid (ma nimesid ei nimeta:)) on lihtsalt nii ilus vaadata - kindel ja sujuv liikumine, ei mingit rabelemist ega peata kana momenti raja läbimisel, suurepärane koostöö ja connection koeraga... jaa, see on tõsine värvimuusika minu silmadele! On, mille poole püüelda igatahes!
Täna osalesime Agility Plussi korraldatud agility eksamil. Kohtunikuks meie oma treener Anne Tammiksalu.
Väga suuri ootusi mul ei olnud, sest olen viimastel päevadel töö tõttu üsna vähe maganud, teiseks ei olnud meil sel nädal trenne ja kolmandaks... plaanisin osta Küpsisele ühe tõsiselt mõnusa ja motiveeriva maiuse - McDonald'si juustuburgeri (sealt vahelt see kotlett on eluka vaieldamatu lemmik)... sõitsin siis kohale ja sain ebameeldiva üllatuse osaliseks: nimelt teatas teenindaja, endal suur naeratus näol, et neil nüüd uus hommikusöögimenüü ja burgeritest võib enne kella 11 vaid und näha... sa krdi krdi krt ma ütlen. Kõndisin siis nõutu näoga minema ja ostsin poest tavalisi trennimaiuseid - Talleggi kanasnäkke. Igatahes... täna eksamil Kristiga lobisedes sain teada, et see on juba suht ammu nii ja ma polegi ainuke, kes on sama tünga saanud.
Esimene rada, hüpekas, tundus mulle tõsine kirves... ja kusjuures koht, mida ma kartsin, saigi meile saatuslikuks. Rajaskeemi mul pole, aga oli selline koht, et tunnelist tuli koer rõngasse ja siis rõngast vasakul oli tunnel U-kujuliselt, nii, et mõlemad tunneliaugud jäid rõngast vasakule. Ja otse ees oli üks teise tunneli auk... koer oli vaja viia rõngast U-kujulise tunneli tagumisse auku. Noh, ühesõnaga... kes seda rada nägi, see saab aru... kes ei, siis... jama lugu, aga asjalikumalt ma seletada ei oska. Viimase hetkeni ma kahtlesin, kas joosta ühelt või teiselt poolt rõngast... ja oli ka tegelikult üsna kindel, et koer mul valesse tunneliauku jookseb... oli vaja ta viia selles U-kujulise tunneli esimesest august mööda ja saada ta nn kätte enne, kui ta jõuab otse vastuvaatavasse tunnelisse tormata. Vaja võis jah nii olla, aga meil ei tulnud sellest midagi välja. Jooksis ta muidugi sinna otse ees haigutavasse tunneliauku. Sinna ta läks.
Vahepeal kuulsin, et üks jooksuajaga koer seisis ilusti ukse juures kogu aeg... kuna Küpsisel on niikuinii nuuskimine aeg-ajalt, siis ma ei osanud kokku viia esialgu. Ja kes teab, äkki polnudki sellest tema hajevil olek ja ohjeldamatu nuuskimine tingitud... aga teise raja start oli aga sealt ukse poolt ja... igatahes mul pole juba tükk aega koer stardist lihtsalt minema kõndinud, no õnneks küll ei jõudnud ta tõket ületada, nii et selle jobutasime eest me DSQ ei saanud. Saime siis kuidagi alustatud, aga Küpsis oli kogu aeg nagu hajevil. OK, see, et ta A otsa ringi vahtima jääb, see on tavaline... aga slaalomist ta ka uimas läbi ja tõkete vahepeal vaiba nuhkimine oli ka nii põnev. Samas need uimamised tõrkena kirja ei läinud, nii et kokkuvõttes tuli sealt kohutavalt alanud jooksust meie esimene puhas A1 rada... ajaviga tuli aga siiski: 1.47 sekundit. Vabalt oleks võinud aega mahtuda. VABALT. Nii et väga rahul ma tegelikult ei olnud:P Muidugi on mul hea meel ja võistlusraamatu statistikat vaades näen seal järgmiseid tulemusi: 33, DSQ, DSQ, DSQ, DSQ, DSQ, 7,26, 5, DSQ, DSQ, DSQ, 1,47... ehk siis kui need DSQ'd välja jätta, siis kogu aeg läheb asi paremaks:) Null ei ole enam kaugel!!!!!
Kuna tegemist oli eksamiga, siis nänni me ei saanud... küll aga oli minu mäletamist mööda meie teise jooksu tulemus midide parim ja kohal oli tervelt 7 midi, nii et täitsa O&K. Pagan, joosime ju puhta A1 raja vaid 1,47 sekundise ajaveaga raja ja no ei saa ma 100% rahule jääda, no ei saa lihtsalt, sest me oleme võimelised paremaks.
Nüüd aga lähen ise paariks nädalaks maailma avastama. Aga juba mõne nädala pärast võistleme taas ja eks siis on näha, kas ja kuidas sundpuhkus trennidest Küpsisele mõjunud on:)
Eile oli meil trennis 2 rada ja üks tore võte, ka mille õppisime. Kuna Anne soovitas mul kodus see asi läbi analüüsida ja võttele mingi nimi anda, et meelde jääks, siis nimetasin selle asja teistpidi sülepöördeks. Raja joonist mul ei ole, aga põhimõtteliselt on see nii, et kui on kõrvuti slaalom ja tunnen ja tõke... nii et slaalomi lõppedes tuleb keerata samast otsast algavasse kõrvalolevasse tunnelisse... oeh, peaasi, et ise sellest aru saan kunagi.
Igatahes tuleb koer slaalomist välja tulles saata koerapoolse käega nagu endast ette/mööda ja siis ise teha järsk pööre tagasi (180 kraadi) ja sama käega koer tunnelisse saata. Nii ei lähe ei koeral ega ka koerajuhil jalad sõlme:) Põhimõtteliselt ongi see nagu sülepööre, aga kui sülepöördes tõmbad koera enda kõrvale ja taha ja juhid ta sama käega ringi keerama, siis "teistpidi sülepöörde" puhul saadad ta endast ette ja juhid sama käega ta ennast ümber pöörama.
Loodetavasti jääb see mulle meelde:)
PS: Sain täna Poolast paki kätte Tellisin elukale http://www.furkidz.eu/ lehelt kaks edevat kaelarihma. Käin õhtupoole pakil järel, nii et varsti on pilte oodata:)
Eile ja täna osalemise TAKO agility võistlustel, mõlemal päeval jooksime 2 jooksu.
9.03: Kohtunik Svetlana Kreslina Lätist. Kuna hommikul oli ka A0, siis sai 12ks kohale minna, mis mulle väga sobis.
Meie esimene jooks:
Kui nüüd vaadata, siis START-START-START. Mis pagana varastamine see on??? Sellest tingitud ka soperdamine tõkkel 3. Ja ikka see nina peab aegajalt maas ära käima. Tunnelist 9 tõkkele 10 minek... see oht, et koeraga võib kokku joosta või et koer jõuab kohale sinust varem, oli olemas ja seda ma teadsin, aga ikkagi tundus sealtpoolt loogilisem joosta, muidu oleks jälle selle 9 eel palju jeblamist olnud ja võibolla oleks siis veel rohkem metsa läinud. Kes teab:) Iseenesest ma üsna rahul, kiirust (eriti just kiirust) ja sujuvust on küll palju juurde vaja, aga samas nuuskimist peaaegu polnudki ja juba see on Küpsise puhul suur asi.
Meie ajaks tuli 41,26, ideaalaeg oli 39 - täpselt 2 sekundit soperdamist tõkkel 3 ja 2 sekundit tõkkel 10... põhimõtteliselt aega peaks me mahtuma kui ilusti raja ära teeme, nii et üliaeglane mu loom siiski pole. Igatahes see tulemus andis meile II koha:) Esimese said Piret ja Pipi, 3-4-5 kohta välja ei antudki, teised said DSQ. Ma kahjuks ei näinud teiste midi-koerte jookse, soojendasin oma looma sel ajal:)
Pool kohtunikku, Piret ja Pipi ja mina Küpsisega:)
Teine jooks:
Siin sain alustada rohkem koos koeraga, seega polnud ka püsimatustest tulenevat jama. Meil on nüüd uus, varasemast kõrgem poom ja kuna oleme seda vaid 1 trenni harjutanud ja viimastel võistlustel ignoreeriks Küpsis poomi täielikult... olin üsna sabinas, aga ei, õnneks tundub, et see uus poom talle meeldib:) Tunnelist kotti tuli ta ka väikese jõnksuga ja sellest, miks ta pärast kotti mökkima jäi, ei saa ma üldse aru... nii idiootne ja mõttetu tõrge tuli sealt. Edasi läks aga kõik väga hästi, A ja slaalom ja see tiirutamine lõpus, mida ma hullult kartsin, läks üle ootuste hästi - Küpsise nina ei käinud kordagi maas ja minu valssimine ja ta ringiga tõkkele saatmine tuli ilusti välja. Üldiselt ma usun, et see on hetkel parim, milleks võimelised oleme. Selle jooksuga jäin ma ise rahule:) Kiirus muidugi... kiirus, kiirus... rajal tundub mulle endale, et ma hullult lidun ja Küpsis ka nagu jookseb (kuigi saba sirgeks ei lähe), kuid pärast videot vaadates on tunne, et keegi on selle slow-play nupu alla unustanud:P
Tulemuseks jällegi II koht ja jällegi Pireti ja Pipi järel, kaotus natuke rohkem kui 6 sekundit. Ma usun, et 4-5 sekundit kiiremaks jooksuks oleks Küpsis võimeline olnud küll... aga jällegi, ma ei näinud Pipi jooksu.... varesemate nägemiste põhjal on ta veidi kiirem kui Küpsis ja tema liikumine on ka sujuvam, erinevalt meist ei kaota sekundeid mõttetute soperdamistega.
Tegelikult on ikka sujuvusel äärmiselt suur tähtsus... kui igal tõkkel saaks võita kasvõi pool sekundit... kokkuvõttes määrab see ikka palju:)
Saime auhinnaks 5 kilo Royal Canini Medium Adulti, mis on Küpsise põhitoit ja 2 karikat ka:)
Ege - suur tänu filmimise ja pilditegemise eest!!!
10.03: Kohtunikuks Svetlana Zolotnikova Eestist.
Kõik päevad pole kohe üldse vennad ja seda kinnitas ka meie tänane esinemine. Oehhh lausa. Mul pole õnneks ei pilte ega videosid, aga kuna Svetal on kombeks radade pildid oma blogisse ülesse panna, siis ehk sealt saan radade skeemidki.
Esimene jooks: Rada tundus tutvudes üsna lihtne... välja arvatud lõpp, kus küsisin Tiinalt (kes nüüd googeldab Tiina Jürjo, siis jah - tema). Ise oleksin ka eelistanud sama lahendust vist, aga ikka kindlam on asjatundjalt üle küsida:) Oleks ma siis teadnud, et me sinnani ei jõuagi... kusjuures seekord tuli DSQ sealt, kust ma seda kohe üldse ei oodanudki. Poomilt tulles oli tõke ja siis teine tõke... eemal kuskil oli tunnel, tunneliauku polnud nähagi mitte... aga Küpsis just sinna tunnelisse läkski. Anne oli oma õpilastele just kirjutanud, et kui näete, et koer hakkab käest ära minema, siis TEHKE TÖÖD... mul oli küll täiesti WTF moment, no ei näinud seda ette. Pärast kuulsin Piretilt, et ka Pipi oli sinna tunnelisse jooksnud... pärast vaatasin veel maksikoerte etteasteid ja sealgi olid mõned tunnelissetormamised.
Järgmise rajaga tutvudes ütles Sveta meile, et A1 - häbenege! Nii palju diskvalle:D Oli kah, jah, üsna palju.
Teine jooks: Tiinaga käisime koos raja läbi:) Aitäh!! Rada oli A1 kohta tõsiselt lihtne, vaid 16 takistust ja kõik oli nagu selline ilus liikuv rada, eksimisvõimalusi polnudki nagu... hehehee, aga meie suutsime ikka kõik metsa keerata. Aet veel mainis, et see rada sarjast "nullid kõigile":) Oli ka, meie tõrge tuli käevahetuselt... mina tegin oma valssi kui koer tõkkest mööda tuli... võibolla oleks pidanud pimepöörde tegema. OK, tõrge tõrkeks, edasi läks ilusti jälle kõik, isegi A ja siis pärast A'd oli tunnel, kust Küpsis tagasi tuli... RAISK??? see on küll jälle midagi, mida pole kaua juhtunud... saatsin ta tunnelisse ja panin ise ajama sinna, kust plaanisin teda järgmisele tõkkele kutsuda... ja siis vaatas ta mulle varsti tunneli valest otsast vastu. Jälle üks WTF-moment mulle.
Kõik teised midi-koerad said puhta raja, nii et poodiumile poleks ma niikuinii mahtunud oma kiirusetusega:P Aga ikkagi, mul oli ka puhast rada vaja... täpselt selline "ma jäängi A1 tunne":P Nii häbi, eile meil läks nii hästi ja täna siis... brrrh:) Ma ei teagi, äkki oleks pidanud erineva maiuse võtma - eile oli mul maks, täna oleks äkki pidanud midagi muud võtma... nägin kohe hommikul, et ega ta eriti motiveeritud ei olnud, eile ta vähemalt tahtis maiust, täna oli ta selle suhtes üsna ükskõikne.
Eile tekkis miskipärast mõte, et võiks lõpuks ometi väikese toa korda teha ja terve tore nädalavahetus möödus seinalt tapeeti kraapides. Küpsis oli ka asjapulk, kogu aeg, kui vähegi lubati, tuias keset tapeeditükke ringi. Talle üldse see väike tuba on väga põnev, sest tavaliselt ei luba ma tal sinna minna:) Ja üks niisama pilt ka:
Täna on sõbrapäev! Ja homme on see päev kui ma Küpsise päriselt omale sain! Ja üks netiavarustest leitud puhas kuld ka siia: WHOEVER SAID DIAMONDS ARE GIRL'S BEST FRIEND NEVER HAD A BEAGLE:) originaalis küll never had a dog:P
