Rabamatk

Käisime Küpsise ja Edega Viru rabas:)
Raba oli sügisevärviline ja väga ilus, aga ilm oli väga ilus ja see oli rappa kokku meelitanud palju inimesi ja ka koeri - Küpsis võttis kohe jälje üles ja kündis nagu pöörane... tiris ja nuuskis, tiris ja nuuskis, tiris ja nuuskis... täitsa hull.
Mingid tüübid tulid meile vastu ja Küpsise meeletut nuuskimist märgates küsisid, kas me otsime kedagi:) et härra on nii hoos :D



Selline päev siis:)

agility - ja me võistleme:)

Tataratataataaa - minu ja Küpsise agilitykarjäär on alanud!

Osalesime tunnelite teatevõistlusel. Meie esimene võistlus, aga ei läinudki nii aia taha kui oleks võinud... või siis, jah, tegelikult läks ikka.
Saime ühe üle-eelviimase koha ja ühe disklafi. Küps elas ikka täiega oma elu, vahtis ringi, jooksis sinna kuhu tahtis... oeh. Ja ma ise ka soperdasin nii et vähe pole.
http://www.youtube.com/watch?v=cWg0-cXWS2I
http://www.youtube.com/watch?v=xKC3zxAfPLM

Ja veel osalesime 2x A0 hüpperajal. Ja tulemuseks 2x disklaf.
Esimene kord jooksis Küpsis alguses täitsa suvaliselt mööda rada - talle ilmselt uus see melu, nii palju rahvast ja koeri, kelle peale vaja haukuda... ja tema siis selle kõige keskel peab keskenduma. Eks see oskus tuleb tal... ma vähemalt loodan.
Kusjuures, kui Küps oma tiirud oli ära teinud - siis tegime selle raja väga hästi ja OK kiirusega ka läbi.
Teine jooks... 3 tõket ja siis oli üks tunnel hoopis eemal, kuhu paljud koerad jooksid ja siis kohe disklafi said. Ja mina, ullike, olin täiesti veendunud, et teeb see Küps, mis ta teeb, aga SINNA tunnelisse ta küll ei jookse. No ja võite paar korda arvata, kuhu ta jooksis?

Aga ei, Anne ka julgustas, et alguse asi. Mis sitasti, see uuesti. Ja uuesti. Ja uuesti. Niikaua kui välja tuleb.
Pärast seda, kui Küpsis ühes trennis tõelise kiiruse üles võttis ja kuulas ja kohe innuga asja juures oli... nüüd ma tean, milleks ta võimeline on ja ma tahaks seda sama võistlustel näha.
Ja küll ma näen ka:)

PS: Ma juba ammu unistasin hetkest, kui agiliy-hallis hõigatakse, et valmis panna Katrin ja Küpsis ja siis starti palun Katrin ja Küpsis. See oli unistamist väärt ka:) Hullult mõnus!
Nüüd siis uus unistus - ja midi klassi esimene koht - Katrin ja Küpsis:) See muidugi võtab veel natukene aega:)

*natukene suvest*

Niisiis, kaua pole blogi täiendanud.

Terve suvi pärast laagrit me suurt ei teinudki.
Alar käis veel Küpsisega Greta sünnipäeval Albus verejälge tegemas, aga ega Küpsis jälje vastu vist huvi tundma ei hakkagi. Mind ennast kohal ei olnud... piknik jäi mul küll kahjuks pidamata, aga ma ei pidanud ka tunnistama Küpsise udupäisust jäljeajamisel.

Siin siis paugutest:

Ja siin nad siis töllivad: Alar ja Küpsis:)

Muu suvi oli suht chill, metsas ja mere ääres sai käidud, aga näitustest-trennidest oli paus.

Septembri algusest oleme siis nüüd rohkem linnakodanikud, elame linnale lähemal. Asju pakkides kumises peas ELS'i kampaania: suvi läbi, asjad pakitud, kõik pereliikmed kaasas? Otse loomulikult on ka Küpsis kaasas, aga ta nägi ikka üsna häda välja kogu selle kastimajanduse keskel... sai aru küll, et midagi toimub, aga mis täpselt... :)
Ja nüüd siis uus pesas uue tumeda põranda peal ja oi kui hästi Küpsise heledad karvad vastu helgivad:)

Nüüd jälle blogimislainel, trenni- ja võistlushooaeg ka täies hoos, nii et nüüd peaks varsti jälle mõni postitus tulema:)

Agility laager Anne maakodus

15.-17. juuli käisime agility laagris treener Anne maakodus Saaremaal, Nupu talus.
Kolm suurepärast päeva koos teiste koerainimestega, sain täielikult Küpsisele pühenduda.

Tegime trenni, käisime jalutamas ja ujumas.
Magasime telgis. Esimene öö oli hullumaja, Küpsis käis ühest telgi nurgas teise, nuuskis, niutsus ja kraapis. Lõpuks puges magamiskotti mu jalgade juurde ja magas seal.
Järgised ööd oli rahulikum, magas rahulikult keras mu jalgade juures - päevased trennid olid ilmselt piisavalt väsitavad.

Hommikune jalutuskäik ja viinamäeteoga tutvumine:

Käisime ujumas. Küpsis suurem asi ujuja pole, aga kuna Ruudi on totaalne hüljes, siis Küps ujus ikka ka. Lõpuks varastas ta Ruudi palli ära ja lidus sellega ringi - tema ju käsku "too" ei tunnista mul.




Meil oli lisaks trennidele ka võistlus. Ja läks ikka üle ootuste hästi.
Tegime raja läbi 2 veaga (või tõrkega) ja saime tulemuse kirja. 13 koera oli kokku ja Küpsis oli 5-s:) No ja esikolmik oli ikka kaugelt üle meist, nii et mina olin ülimalt rahul. Ja kui Anne veel ütles, et kõik suurem üllataja täna oli Küpsis, nii ilusti püsis rajal:) Wow - mul kõrvad liikusid ja palusin tal seda veel öelda, täielik muusika minu kõrvadele. Tõesti:)

Mõned pildid: See esimene on Küpsise stiilinäide - pikkusHÜPE on selle asja nimi:) Küpsisel see "hüpe" jääb arusaamatuks siin.

Ja siin siin üks ilus sooritus ka:)

Igatahes täiesti super nädalavahetus. Suur tänu Annele ja ülejäänud seltskonnale:)

Tibi metsas ehk harjutasime verejälge

Eile õhtul logisin üle pika-laia aja MSNi ja väga õige otsus oli.
Nimelt uuris Maarja, kas tulen homme ka nendega verejälge tegema. Mul polnud mingist verejäljest aimugi, Brit polnud veel jõudnud helistada. Leppisime siis Maarjaga kokku ja täna saigi Küpsisele jälle verejälge tutvustada.
Mina lendasin kohale lühikeste pükste ja plätudega - lõpuks sain Mari autost selga mingid valged linased kummiga püksid ja Maarja kummikud:) Metsas kandsin veel Anu sääsevõrk-mütsi. Järgmine kord ikka siis üritan oma riided selga panna:)
Maarja ema sõbranna Mari oli seekord meie õpetaja. Tal on endal taksid ja Maarja sõnul tegemist tõsise jahinaisega:) Kohal oligi Maarja Lorenzoga, Anu Lucyga ja mina siis Küpsisega.
Mari teeb jälge shvammiga - veab verist shvammi nööriga järgi. Küpsis muidugi jälle alguses jäljest ei huvitunud - shvammi järgi läks küll, aga nina oli üleval.
Mari tegi igale koerale oma jälje ja lõpus ulukiks oli üks sõrg. Käisime jäljel kordamööda. Kõigepealt Lorenzo - tal läks hästi. Siis Lucy - tal läks veel paremini. Anu oli lausa vaimustuses, et veab aga ninaga ja läheb.
No ja siis meie Küpsisega... eh, jah. Parem tulemus kui eelmine kord, ta mingitki moodi läks edasi, küll aga kaldus üsna mitu korda jäljest kõrvale ja siis tuli ta rajale tagasi suunata.
Mari ütles, et on hästi oluline, et koer alati raja lõpuni teeks. Siis ta õpib, et töö on vaja ära lõpetada ja enne puhkama ei saa. Niisiis ma pidin teda ikka päris mitu korda rajale tagasi suunama, aga päris mitu korda oli ka hetki, kui ta tõesti ninaga vedas ja läks... aga tõele au andes oli neid hetki küll kõvasti vähem kui ringivahtimist.
Sõra ta leidis, aga ega ta selle vastu suurt huvi ei tundnud. Tõsiselt linnastunud see mu neljajalgne:)
Ja maius oli mul ka jäänud kotti ja kott Anu kätte... nii ei saanudki ma Küpsist sõrani jõudes premeerida. Jahupea, nagu Mari ütles. Viineri sai Küpsis siiski hilinemisega kätte.
Võtmesõnaks aga harjutamine, harjutamine, harjutamine. Proovimegi siis äkki järgmisel nädalal uuesti. Ei saa ju ometi olla, et üks beagle ei aja jälge... kuigi verejälg ei ole beagle loomuomane tööülesanne.
Hea on muidugi see, et koer on nüüd totaalselt väsinud. Jõi, sõi ja nüüd norskab laua all:)
Igatahes oli tore õhtupoolik. Biigliomanikega on alati nii mõnus aega veeta, täitsa hämmastavm, kui palju on võimalik koertest rääkida.
PS: Pilte kahjuks pole. Järgmine kord siis olen sellevõrra vähem tibi, et panen end korralikult riidesse ja sellevõrra rohkem tibi, et võtan fotoka kaasa:)

niisama juttu ja 1 näitus

Lõpuks siis värskeid uudiseid:)

Agility ja SK trennidest on nüüd suvepuhkus.
Viimane agility trenn oli mul täitsa eratrenn ja jälle võttis aega, et Küpsis nn käima saada, aga lõpus juba päris jooksime:) Rada ma enam ei mäleta, aga olid tunnelid ja tõkked, ja pidin siis teda diagonaalis ühelt tõkkelt teisele saatma.

Nüüd igatahes on trennidest täielik puhkus olnud, pole käinud isegi mänguväljakul poomi harjutamas ega SK kõrvaletulekut harjutanud. Tuleb jälle plaani võtta, sest muidu sügiseks kõik meelest läinud... nii Küpsisel kui ka mul endal.

Osalesime ka näitusel, nimelt 17.06 toimunud VI rühma erinäitusel Rapla maakonnas. Kohtunik oli Malgorzata Wieremiejczyk-Wierzchowska Poolast.
Meie sõpradest olid kohal Brit Blissu, Greta, Paula, Taaviga ja Kadri Lottega.
Käisin ise ringis ka, sest händler Alar oli tööl ja keeldus vaba päeva võtmast. Hmm... päris mõnus iseenesest... kuigi ma lähen ikka jubedalt sabinasse ja koera sätin küll omast arust ilusti paika, aga pärast piltidel seisab ta millegipärast ikka nagu kiikhobu.
Hindeks saime SP ja teise koha, 2 koera küll ainult oligi. Aga ikkagi SP:)



Kasvatajaklassi I koht:)



Fotograaf oli Ede ja varsti lisan veel pilte näitusest.

Nüüd palavad ilmad ja Küpsis käib mul kontoris kaasas. Ta hakkab vaikselt julgemaks muutuma ja imbub pesast salaja välja ja käib siis toast tuppa... otsi teda taga:)

nädala trennid

AGILITY

Alguses tundus jälle, et pole meie päev.

POOM:
No ei jää püsima ta sinna lõppu, kohe, kui mina kiirendan, kiirendab ka tema ja no ei jää püsima. Mõnikord jääb ka, isegi rihmast ei pea hoidma, aga ise kõrval pean siiski olema.

SLAALOM:
Paar korda tuli ilusti, paar korda vänderdas jälle. Ühe korra jäi ka pulkade vahele, keset slaalomit, nuhkima. Mismõttes? Sellist asja pole ta enne teinud, tavaliselt ikka on slaalomi ühe jutiga läbi jooksnud.

Üldiselt oli mul selleks ajaks juba tüdimus peal ja tahtsin koju minna. Viimased trennid veel on enne suvepuhkust ja motivatsiooni üldse ei olnud.

RADA:
Tunnel-tõke-tunne.
Oligi raja otsas tunnelid poolringidena üksteise poole ja siis nende vahel tõke.
Pidime siis alguses jooksma nagu 8 - tunnelist sisse, üle tõkke ja diagonaalis teise tunnelisse, siis jälle välja, üle tõkke ja diagonaalis teise jne jne.
Järgmiseks pidime jooksma ringi ja saatma koerad alati tunneli väljaspoolsesse auku.

Ja WOW - Küpsis oli keskendunud, jooksis ja jälgis mind, hüppas, tuli tunnelist kiiresti välja. Olin täitsa sõnatu. Arvestades eelnevat trenni ja minu enda mitte kõige paremat meeleolu, olid viimased sooritused ikka super ilusad: sujuvad, suhteliselt kiired;) jepikajee - tundsin jälle, et Küpsisest võib isegi asja saada!

Mina muidugi pean ennast jälgima, eriti just et ma vaataks koera, rada ja tõkkeid ja suudaks neil korraga silma peal hoida.
Ja üks viga on mul veel: joostas lendab mul liiga palju igasuguseid sidesõnu. Ideaalis peaks käsklused välja nägema nii: istu-püsi-tunnel-tõke/hopp-tunnel.
Minul nägi välja umbes nii: istu-püsi-küpsis-tule-tunnel-tule-tule-tõke/hopp-tule-tunnel-küpsis-tule... jne jne. Seda pean ka parendada, muidu lihtsalt raiskan oma energiat ja ajan ka koera segadusse.