Kirjutasin selle postituse 15.09 - avaldan nüüd + update lõpus.
Täna oli Küpsisel opi-päev. Hommikul süüa ei tohtinud ja kell 10:00 oli meil aeg kirja pandud.
Muidugi oli vajalik üldnarkoos, ma küll üritasin uurida, kas kuidagi kohaliku tuimestusega ei saaks ... aga noh, eluski ei püsiks see koer paigal ju. Olin Küpsiga, kui talle narkoosisüst tehti ja see oli ikka päris jube. Koer jäi sekunditega uimasemaks, mul muidugi täielik paanikaosakond, pisarad voolasid ja käed värisesid. Ohh mind:/ Huh, no igatahes kui ta oli juba uimas, saatis arst mu minema.
Õnneks oli mu ema mul kaasas ja aitas ooteaega sisustada. Ütlen ette, et see ooteaeg läks küll kiiresti. Esiteks, andis mu telefon saba ... ekraan lakkas lambist töötamast, nii et lonkisin sellega EMT-sse. Seal mul seekord "vedas" eriti juhmaka teenindajaga, kes suutis mulle ainult pobiseda, et ekraan on katki (no shit, Sherlock) ja see tuleb remonti viia ... ma omast arust viisingi, aga tema meelest ilmselt mitte. Siis sõitsime Raalimeistritese - ja no hoopis teine tera, jätsin oma telefoni sinna (ca 2 nädala ja 125€ pärast saan kätte) ja võtsin kasutusele vana kollase tupsukese. Pidin veel minema ostma "asja, mis aitab suure SIM-iga telefonis kasutada väikest SIM-i". Jeah. Sekeldusi küll ja veel.
Olin kliinikusse igaks juhuks jätnud ka ema numbri ja nad olidki vahepeal helistanud, et kõik läks hästi ja kõik on korras. Ja siis juba helistatigi teist korda, et kella 13-ks võime koerale järgi tulla.
Küpsis oli järgi minnes veel pooleldi uimas ... nagu purjus, silmad punased peas, tuigerdas ringi ja keel töllerdas suust välja. Õues muutus ta natukene erksamaks, aga kaua me siiski ei jalutanud, ainult aeglaselt autoni ja üks väike pissi-ring ümber pisikese haljasala.
Kodus tõin Küpsi süles trepist üles ja kohe keeras ta magama ka. Arst lubas küll koerale kohe koju jõudes süüa anda, kuid koer ei tundnud millegi vastu väga huvi ja nii lasin tal veidike taastuda ja süüa andsin alles tavapärasel ajal, mis on umbes 16 paiku. Esialgu andsin vaid peotäie ja mõned esimesed krõbinad andsin lausa peost, sest väga huvitatud koer söögist ei olnud. Lõpuks sõi ta siiski oma kausi tühjaks.
Ma pean talle ka kindla graafiku alusel tablette andma - antibiootikume, valuvaigistit ja veel midagi, täna on ta juba kaks tabletti saanud - mõlemad "maiusena" ehk siis pooliku lihapalli sisse peidetuna:)
UPDATE: Juba järgmisel päeval pärast operatsiooni tundis Küpsis ennast väga hästi - võtsin ta kindluse mõttes tööle kaasa, et silma peal hoida ... mina kartsin, et koer on ehk loid, kuid vastupidi - ta oli vägagi erk! Üldse on taastumine õnneks olnud kiire, palju kiirem, kui ma loota julgesin, õmblus on küll veel näha, kuid Küpsis tunneb end hästi.
Igatahes, loodetavasti täidab operatsioon ka oma eesmärki ja Küpsise agressiivsus teiste isaste koerte vastu väheneb. Seda, kas tegu oli õige otsusega ka agility mõttes, niipea hinnata ei saagi, aga eks näis.
Küpsise kliinik on päris algusest peale olnud Haabersti Vetkeskus ja ka opp tehti seal - olen kliinikuga kogu aeg olnud väga väga rahul olnud ja nüüd olen veel rohkem - suurepärane töö ja suurepärased arstid, kes tõesti hoolivad loomadest ja teevad oma tööd sügamega. Aitäh!
Täna oli Küpsisel opi-päev. Hommikul süüa ei tohtinud ja kell 10:00 oli meil aeg kirja pandud.
Muidugi oli vajalik üldnarkoos, ma küll üritasin uurida, kas kuidagi kohaliku tuimestusega ei saaks ... aga noh, eluski ei püsiks see koer paigal ju. Olin Küpsiga, kui talle narkoosisüst tehti ja see oli ikka päris jube. Koer jäi sekunditega uimasemaks, mul muidugi täielik paanikaosakond, pisarad voolasid ja käed värisesid. Ohh mind:/ Huh, no igatahes kui ta oli juba uimas, saatis arst mu minema.
Õnneks oli mu ema mul kaasas ja aitas ooteaega sisustada. Ütlen ette, et see ooteaeg läks küll kiiresti. Esiteks, andis mu telefon saba ... ekraan lakkas lambist töötamast, nii et lonkisin sellega EMT-sse. Seal mul seekord "vedas" eriti juhmaka teenindajaga, kes suutis mulle ainult pobiseda, et ekraan on katki (no shit, Sherlock) ja see tuleb remonti viia ... ma omast arust viisingi, aga tema meelest ilmselt mitte. Siis sõitsime Raalimeistritese - ja no hoopis teine tera, jätsin oma telefoni sinna (ca 2 nädala ja 125€ pärast saan kätte) ja võtsin kasutusele vana kollase tupsukese. Pidin veel minema ostma "asja, mis aitab suure SIM-iga telefonis kasutada väikest SIM-i". Jeah. Sekeldusi küll ja veel.
Olin kliinikusse igaks juhuks jätnud ka ema numbri ja nad olidki vahepeal helistanud, et kõik läks hästi ja kõik on korras. Ja siis juba helistatigi teist korda, et kella 13-ks võime koerale järgi tulla.
Küpsis oli järgi minnes veel pooleldi uimas ... nagu purjus, silmad punased peas, tuigerdas ringi ja keel töllerdas suust välja. Õues muutus ta natukene erksamaks, aga kaua me siiski ei jalutanud, ainult aeglaselt autoni ja üks väike pissi-ring ümber pisikese haljasala.
Kodus tõin Küpsi süles trepist üles ja kohe keeras ta magama ka. Arst lubas küll koerale kohe koju jõudes süüa anda, kuid koer ei tundnud millegi vastu väga huvi ja nii lasin tal veidike taastuda ja süüa andsin alles tavapärasel ajal, mis on umbes 16 paiku. Esialgu andsin vaid peotäie ja mõned esimesed krõbinad andsin lausa peost, sest väga huvitatud koer söögist ei olnud. Lõpuks sõi ta siiski oma kausi tühjaks.
Ma pean talle ka kindla graafiku alusel tablette andma - antibiootikume, valuvaigistit ja veel midagi, täna on ta juba kaks tabletti saanud - mõlemad "maiusena" ehk siis pooliku lihapalli sisse peidetuna:)
UPDATE: Juba järgmisel päeval pärast operatsiooni tundis Küpsis ennast väga hästi - võtsin ta kindluse mõttes tööle kaasa, et silma peal hoida ... mina kartsin, et koer on ehk loid, kuid vastupidi - ta oli vägagi erk! Üldse on taastumine õnneks olnud kiire, palju kiirem, kui ma loota julgesin, õmblus on küll veel näha, kuid Küpsis tunneb end hästi.
Igatahes, loodetavasti täidab operatsioon ka oma eesmärki ja Küpsise agressiivsus teiste isaste koerte vastu väheneb. Seda, kas tegu oli õige otsusega ka agility mõttes, niipea hinnata ei saagi, aga eks näis.
Küpsise kliinik on päris algusest peale olnud Haabersti Vetkeskus ja ka opp tehti seal - olen kliinikuga kogu aeg olnud väga väga rahul olnud ja nüüd olen veel rohkem - suurepärane töö ja suurepärased arstid, kes tõesti hoolivad loomadest ja teevad oma tööd sügamega. Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar