Küpsis Vändra Maratonil

3.05 osalesime koos Küpsisega Vändra Maratoni 23-kilomeetri pikkusel kepikõnni distantsil. Plaanisin küll osaleda poolmaratonil, aga kuna Küpsis oli vaja kaasa võtta, siis regasin end kepikõnnile ümber.

Päris lahe oli, Küpsis polnud kusjuures üldse väsinud:)



Teel:)

Start!

Algus

FINISH!

Finishis sain medali ja Lembitu Kuuse tegi meiega veel ka pisikese intervjuukesegi, huviorbiidis muidugi Küpsis. Uuriti, kui vana koer on ja kas see distants on tema tippmark:) Mina küll ei tea, et Küpsis oleks korraga pikema maa läbi käinud ja kui ma stardis isegi natukene muretsesin, kas Küpsis ikka jaksab... siis finishis olin mina rohkem väsinud kui mu väike tubli neljajalgne!

 

update!

Oleme Küpsisega endiselt trennilainel. Läheb nagu ameerika mägedel - üles ja alla, üles ja alla.
Iseenesest meil ongi ainult üks suur probleem - kas Küpsis teeb tööd või ei tee. Sest kui ta teeb, siis ei ole meil ka A3 tasemel puhaste radadega probleeme (kui siis on probleemid vaid sellest, et ma ei oska õigel ajal kätte vahetada)... ja kui ta ei tee, siis ta ei tee 2 järjestikust tõket ka mitte.

Suvel käin ma ka õues toimuvatel SK trennides, lihtsalt et meie kontakti parandada. Mõtlesin korra ka võistlemise peale, aga siiski vist mitte... meie treener Anne igatahes toonitab pidevalt, et noh, kuna te võistlema ei lähe, siis... :D eks ta ju näeb, et suurt pointi sellel poleks.

Nüüd on Küpsis ka üsna sale poiss, nimelt on ta dieedil (mis väljendub sellest, et ta saab vähem süüa) ja on ka näha, et hüpe on kergemaks muutunud ja kiirus suurem trenniplatsil.

Paar pilti ka:

Siin on Küpsis minu ema juures kui me ise puhkusel olime:)

Ja siin lunib ta mu hommikusööki!

Võistleme järgmisena ilmselt Leaderi mitteametlikul 17. mail. Neil on muide super väliplats, suur, aiaga piiratud, kunstmuruga, samasugused kontaktpinnad nagu meilgi hallis:) Luks!

tubli õppustel, feil lahingus ehk A1 forever

Appi-appi, ma ei taha seda postitust üldse teha. Aga ma ikka teen.
8.-9. märtsil korraldas TAKO agility võistluse ja kuna Küpsis on viimasel ajal trennides täitsa viisakalt käitunud ja ma pole nii ammu võistelnud, siis panin meid kirjas. SUUR SUUR VIGA.

Kohtunikuks meie treener Anne Tammiksalu.

Rajad olid ka mõnusad, tundusid täitsa joostavad... ma olen viimasel ajal trennis koos väga teotahteliste ja tublide koertega (sarjast borderid, Mia, Kusti ja üllatus-üllatus -  Küpsis) ja muidugi me siis jookseme ka palju raskemaid jookse kui A1 tase seda on.

Aga ega suurt vahet polnud, sest Küpsis lihtsalt keeldus mul jooksmast. Täiesti kontaktivõimetu ja no nina maas kogu aeg.

Juhtus veel teisel rajal vist, kui tahtsin ta sülle võtta ja rajalt minema viia... kuid kogemata vist tõmbasin teda kõrvast või kuskilt... igatahes ta kiunatas vägagi läbilõikavalt... brrh, selle eest võib võistluskeelu lausa saada. Ja oi, ma olin tema peale tol hetkel ikka kogu täiega vihane, aga siiski ei teinud ma talle tahtlikult haiget ja õnneks Anne sai sellest ka aru.

Ühesõnaga oli see meie terve võistlus üks suur feil. Esimese jooksu video on siin, tänud Tiinale video eest!


Ja noh, edasi läks ainult hullemaks.

Õnneks olid mul teisipäevaks teatripiletid... õnneks sellepärast, et teatris on lahe ja teiseks sellepärast, et ma lihtsalt ei tahtnud trenni minna. Neljapäeval ka veel tegelikult ei tahtnud... aga vedasin end ikkagi kohale. Ja ära sa ütle, Küpsis oli trennis täiesti normaalne:)

Mõistus täitsa otsas mul :P

Tubli Küpsis:)

Täna oli meil üle pika aja üks HEA TRENN! No kohe nii hea, et pidin sellest eraldi postituse tegema.

Rada oli sama, mis eelmisel nädalalgi. Siis saime me peaaegu sellega hakkama, aga trenni lõpp vajus ikkagi ära. Täna tuli kõik välja!

Ilmselt oli asi maksakotlettides, mida Alari ema meile aeg-ajalt kaasa pakib. Küpsis on nende järele lihtsalt hull.

Lisaks veel minu kilkamis-taktika, mis tundub toimivat. Ja mida innukam Küpsis on, seda rõõmsamalt mina kilkan.

Aga ringi saatmine meil ei toimi, pean tõkete vahelt läbi jooksma ja ise kogu aeg liikumises olema. See variant, et mina seisan kuskil valmis ja näitan talle juba kaugemalt hüppe kätte, meie puhul ei toimi. Kui mina ei liigu, jääb ka Küpsis kohe seisma ja vahtima.

Nii et tuleb aeg-ajalt õnn ka meie õuele!!!
 

Jalutuskäik! + update!

Käisime eelmisel nädala Raineri pere ja nende kutsika Kustiga jalutamas. Pärast läksime veel koerteplatsile, kus Küpsis sai joosta beagle Indiga ja veel ühe noore labradoriga:)

Vahepeal oli Küpsis ka haige... piss oli täiesti pruun ja üle päeva ma paranemist ei oodanud... nii et pidime loomaarsti külastama. Õnneks nii uriini- kui ka vereanalüüs olid korras... ma nüüd päris täpselt ei teagi, mis oli, midagi eesnäärmega, mis pidi olema tavaline isaste koerte probleem ja mitte ohtlik ega tõsine... kirjutati talle antibiootikumikuur, mis kohe-kohe läbi saab. Ja oi kui rõõmus ma olin täna nähes valgel lumel Küpsise kollast loiku:D Hahahaaa :D

Trenn jäi meil ka neljapäeval sellepärast ära... aga muidu läheb meil üleüldiselt isegi normaalselt trennides. Kasutan ikka kilkamise-taktikat ehk et mida rohkem ma huilgan, seda paremini mu loom jookseb:)

Võistlustel pole ammu käinud, äkki veebruaris lähen eksamile, aga kindel veel pole. Oleme 1 puhta jooksu kaugusel A2, kuhu ma korraga tahan ja ei taha saada:)



 

Jõulud!

Jõulupühad Küpsise moodi: Alari vanemate juures, kodus ja minu ema juures!

Toiduvalmistajad:) Alari isa pea on kaduma läinud... :D

HULL

Kus on kingitus?

Siin ta on!

Veel nänni!

 

Kilkav trenn ja Musiku jubilei!

TAKO kolis nüüd uude halli Maardusse. Oijah, esimest korda trenni minnes hakkasin ettenägelikult pea tund aega varem minema... ja jõudsingi täpselt tunniga kohale:) Eile sõitsin sinna 25 minutit midagi! Progress!

Eile olimegi trennis kolmekesi: mina, Anne ja Ege oma borderikutsika Gittaga. Anne jooksis Rikaga rada vaid mõned korrad, Gitta tuiskab ringi veel ilma tõketeta ja siis olin mina. Ma pidin Küpsise töölesaamiseks kilkama - ja oi ta siis jooksis ka. Mul oli trenni lõpuks hääl kähe.

Eelmisel laupäeval oli Rucolas TAKO jõulupidu ehk koeraomanikud ilma koerteta. Asjalike ja teadlike koerainimeste seltskond, ülihea söök ja koerajutud:) Heaven on earth! Kui Rucola kinni pandi, läksime väiksema seltskonnaga edasi ühte ülilahedasse vinoteeki, mille nimi mul meelde ei tule... mingi Kuke-teema:) Kristi valis veini ja oi kui hea see oli!! Muidugi mõtlemapanev oli see, et 5-kesi me seal istusime ja mina olin ainuke, kellel on ainult üks koer... hmm:) Arenguruumi on!

Möödas on ka 8.12 - minu neljajalgse 5-aastane juubel!! Uskumatu, kuidas aeg lendab. Tegime sel päeval Küpsisega ühe pikema jalutuskäigu Stromkal ja siis olime lihtsalt kodus! See kõlab nagu Küpsise ideaalne päev - terve päev kõik kolmekesi koos! Õhtul tegin meile õhtusöögi ja jõime lõpuks ära Alarile kingitud 2001 aasta veini ära - ma olen aasta otsa selle järgi vesistanud - mmm - küll oli hea! 2 päeva ja 2 väga head veini - see on nüüd veits offtopic, aga ei saa mainimata ka jätta:)
Küpsis sai ka maiustada - kala ja natukene jäätist ka:)

Minu ema kingitus - uus pesa!

Istu! Teeme ühe pildi!

Jääätis!

Nüüd on meil trennidest väikene jõulupuhkus-paus. Viimasel ajal on neid helgeid hetki kuidagi vähe olnud... aga samas jäävad need jälle seda eredamalt meelde! Kunagi hiljem pikemalt sellel teemal.