Jalutuskäik! + update!

Käisime eelmisel nädala Raineri pere ja nende kutsika Kustiga jalutamas. Pärast läksime veel koerteplatsile, kus Küpsis sai joosta beagle Indiga ja veel ühe noore labradoriga:)

Vahepeal oli Küpsis ka haige... piss oli täiesti pruun ja üle päeva ma paranemist ei oodanud... nii et pidime loomaarsti külastama. Õnneks nii uriini- kui ka vereanalüüs olid korras... ma nüüd päris täpselt ei teagi, mis oli, midagi eesnäärmega, mis pidi olema tavaline isaste koerte probleem ja mitte ohtlik ega tõsine... kirjutati talle antibiootikumikuur, mis kohe-kohe läbi saab. Ja oi kui rõõmus ma olin täna nähes valgel lumel Küpsise kollast loiku:D Hahahaaa :D

Trenn jäi meil ka neljapäeval sellepärast ära... aga muidu läheb meil üleüldiselt isegi normaalselt trennides. Kasutan ikka kilkamise-taktikat ehk et mida rohkem ma huilgan, seda paremini mu loom jookseb:)

Võistlustel pole ammu käinud, äkki veebruaris lähen eksamile, aga kindel veel pole. Oleme 1 puhta jooksu kaugusel A2, kuhu ma korraga tahan ja ei taha saada:)



 

Jõulud!

Jõulupühad Küpsise moodi: Alari vanemate juures, kodus ja minu ema juures!

Toiduvalmistajad:) Alari isa pea on kaduma läinud... :D

HULL

Kus on kingitus?

Siin ta on!

Veel nänni!

 

Kilkav trenn ja Musiku jubilei!

TAKO kolis nüüd uude halli Maardusse. Oijah, esimest korda trenni minnes hakkasin ettenägelikult pea tund aega varem minema... ja jõudsingi täpselt tunniga kohale:) Eile sõitsin sinna 25 minutit midagi! Progress!

Eile olimegi trennis kolmekesi: mina, Anne ja Ege oma borderikutsika Gittaga. Anne jooksis Rikaga rada vaid mõned korrad, Gitta tuiskab ringi veel ilma tõketeta ja siis olin mina. Ma pidin Küpsise töölesaamiseks kilkama - ja oi ta siis jooksis ka. Mul oli trenni lõpuks hääl kähe.

Eelmisel laupäeval oli Rucolas TAKO jõulupidu ehk koeraomanikud ilma koerteta. Asjalike ja teadlike koerainimeste seltskond, ülihea söök ja koerajutud:) Heaven on earth! Kui Rucola kinni pandi, läksime väiksema seltskonnaga edasi ühte ülilahedasse vinoteeki, mille nimi mul meelde ei tule... mingi Kuke-teema:) Kristi valis veini ja oi kui hea see oli!! Muidugi mõtlemapanev oli see, et 5-kesi me seal istusime ja mina olin ainuke, kellel on ainult üks koer... hmm:) Arenguruumi on!

Möödas on ka 8.12 - minu neljajalgse 5-aastane juubel!! Uskumatu, kuidas aeg lendab. Tegime sel päeval Küpsisega ühe pikema jalutuskäigu Stromkal ja siis olime lihtsalt kodus! See kõlab nagu Küpsise ideaalne päev - terve päev kõik kolmekesi koos! Õhtul tegin meile õhtusöögi ja jõime lõpuks ära Alarile kingitud 2001 aasta veini ära - ma olen aasta otsa selle järgi vesistanud - mmm - küll oli hea! 2 päeva ja 2 väga head veini - see on nüüd veits offtopic, aga ei saa mainimata ka jätta:)
Küpsis sai ka maiustada - kala ja natukene jäätist ka:)

Minu ema kingitus - uus pesa!

Istu! Teeme ühe pildi!

Jääätis!

Nüüd on meil trennidest väikene jõulupuhkus-paus. Viimasel ajal on neid helgeid hetki kuidagi vähe olnud... aga samas jäävad need jälle seda eredamalt meelde! Kunagi hiljem pikemalt sellel teemal.

TAKO Agility võistlused 23.-24.11

Viimased trennid on meil järjest ja järjest ja järjest läbi kukkunud. No kohe nii, et ükskord hakkasid mul lihtsalt pisarad voolama. Kui koer lihtsalt SEISAB ja VAHIB keset platsi, siis ajab ikka vihale küll. Ja nii ikka uuesti ja uuesti ja uuesti. Ma ilmselt olen lõviosa oma tutvusringkonnas ära tüüdanud teemadega stiilis "koeral on motivatsioonikriis" ja "kuidas minu slaalomikunnist on slaalomitropp saanud"... aga tõesti, ega ma vahepeal suurt muust pole mõeldnud. Nii et mitte väga positiivsed tuuled meie agilitykarjääris.

Nii et päris ausalt ma ei teagi, miks ma end sinna võistlustele kirja panin. Ometi ma panin ja täna see võistlus siis toimus. Eile veetsin terve päeva A3 toimkonnas - no ikka on, kuhu tahaks jõuda:)

Me oleme tegelikult 1 jooksu kaugusel A2st, aga trennide negatiivses valguses ma sinna saada ei tahtnudki... ideaalis muidugi ma tahan, aga annan ka endale aru, et meil pole praeguses vormis olles A2 mitte midagi teha.

Nüüd tänasest. Kohtunik oli Algirdas Valčiukas Leedust.

HÜPPERADA

Vaatasime alguses, et slaalom viiakse platsilt minema... aga ei, kus sa sellega:) A1 ikkagi ju. Slaalom asetati tagaseina äärde ja suunaga otse seina. Siis sain kohe aru, et ega sealt head nahka ei tule... aga tõkked 10-11-12, mida ma kartsin, läksid hästi! Küsisin ka Tiinalt nõu, kes oli ka tõkete vahelt läbijooksmise poolt. Mingi aeg me tegime trennis ka analoogset asja ja ka siis sobis mulle läbi jooksmine rohkem.

Muidugi start on meil alla igasugust arvestust. Tõesti. Keskendumisvõime absoluutne null. Edasi läks kõik üsna ilusti... kuni slaalomini. Ja ma ei oska ka slaalomit poole pealt parandada - me pole seda trennis ka kunagi õppinud ja minu meelest on see ka loogiline: slaalom on slaalom ja see tuleb ju kõik ära teha. Muide vahepeal astusin ma ise slaalomi pulkadest läbi, mis tegelikult tähendaks DSQ, aga kohtunik ilmselt siis ei märganud seda... pärast seda läks jälle enam-vähem... kuigi tõkkele 10 tuli ta üsna napilt-napilt, vabalt oleks võinud ka mööda tulla.

Igatahes saime me III koha. Üldjoontes jooksuga olen rahul, vähemalt oli koeral mingigi kiirus:) Suur miinus muidugi stardi eest ja veel suurem miinus slaalomi eest.

1. AGILITY RADA

Rajaga tutvudes kartsin slaalomit ja tõkkeid 12-13-14... see keerutamine on meile raske, sest nii pagana lihtne on nina maha pista ja see sinna jättagi. Ka tunnel enne viimast sirget oli päris hea ahvatlus.

Jällegi start - no mida on stardis ringi vahtida? Vahepeal on video udune, aga ise olen üsna rahul oma käevahetusega peale poomi - jõudsin:) Tagantlõikamist poomi/kiige peale oleme me trennis teinud, aga ei riskinud võistlustel seda proovida. Poom oli ka üsna ilus ja kiire:) Kiik tuli küll kolakaga alla ja tõrget me ei saanud, aga see polnud küll nüüd see, mida ma olen õpetanud ehk et kiik tuleb enne lasta maha kukkud ja SIIS maha joosta, küll ei tulnud välja. Pärast kiike jõudsin kätt vahetada, aga oleks kiik korralik olnud, oleks see veel paremini õnnestunud. Jällegi, tagantlõikamist ei riskinud teha, niigi on kiik meil üks nõrk koht. Ja ka A - see A otsas passimine on meil täielik klassika:P Ja kuna puhas rada terendas juba peaaegu silme ees, siis püüdsin ma väga korralikult vältida seda tunnelit seal tagaosas (kuhu paljud koerad siiski läksid) ja samas tabada tõket (kust paljud koerad mööda tulid)... juhtus aga see, et crashisin täie hooga tõkketiiba sisse ja lendasin koos tõkketiivaba pikali maha. Oioioioioiiii! Sinna meie ilus jooks läks ja Küpsis muidugi võttis kohe minu audisoleku aja endale nuhkimiseks... DSQ oli meil niisiis käes juba enne slaalomit. Slaalom, kui hoog üles sai, tuli täitsa ilusti seekord välja ja viimased tõkked samamoodi. Sellest jooksust on mul kohe pagana kahju - oleks tulnud ILUS tulemus:D

2. AGILITY RADA

Siin on hea enne muidugi see, et tõke nr.1 kukkus maha juba siis, kui me alles stardis oma vilet ootasime. Hahaa:) Kuigi tavaliselt tõkete hüppamine ei ole probleemiks. Olin kuni starti minekuni segaduses, kuidas peaksin lahendama tõke 4 - slaalom - tõke 6 ja tunnel 7 - kombinatsiooni. Alguses mõtlesin joosta üldse paremalt poolt ja mitte kätt vahetada... siis oleksin jäänud poomi ja slaalomi vahele ja EHK poleks siis Küpsis slaalomisse jooksnud... samas oleks siis olnud suurem võimalus ta valesse tunneliauku lükata. Kuna Anne soovitas siiski vahetada kätte juba enne 4ndat tõket, siis valisin selle variandi... Ise ei tulnud esmapilgul selle pealegi:) Kuigi paljud minikoerad keerasid seal slaalomisse valesti, siis ise joostes tundus küll nurk lausa ideaalne ja hoog sees ja tegelikult ei oleks pidanud seal probleemi olema. Meil aga muidugi oli... kõigepealt väike lootus, et äkki õnnestub... siis niisama seal slaalomi alguses vahtimine ja siis LAMBIST jooks poomile. WTF??? Ma tõesti ei saa aru, kust see nüüd tuli? Ja kui slaalomit lõpuks tegema hakkas, tegi väga hästi... kuni kiigeni. Ja siis kuna eelmine kiik läks liiga rapsides, siis see kiik läks liiga uimerdades. Ja muidugi see viimane tõke, millest ta nuhkides mööda tuli... ja mul polnud motivatsiooni seda parandada ka enam.

Kokkuvõttes olen ma tänase päevaga ja meie tulemustega rahul, sest Küpsis JOOKSIS!! Ma ei tõesti enam ei tea, mis temaga trennides lahti on... kas võistluste adrenaliin on siis tõesti nii palju tugevam ja see mõjutab Küpsist nii palju? Või on see selles, et platsil pole nn segavaid faktoreid - trennis on ikka ju platsi ääres ka teised treenijad ja ikka on rohkem liikumist... ma ei tea. Samas ei saa teda ka vati sees treenida ja siis loota, et ühelgi võistlusel platsi ääres teisi koeri ei ole...  Ma tõesti ei tea. Igatahes sain vähemalt kinnitust sellele, et Küpsis ikkagi on võimeline jooksma:) Asi seegi!!!
 

Sügis

Viimasest postitusest on juba päris kaua möödas. Trennidest on meil umbes kuu aega pausi olnud, aga nüüd kohe-kohe on Anne ka tagasi ja meie trennidki algavad siis uuesti. Nüüd jätkame 2x nädalas agility treeningutega ja SK enam ei tee - see oli Anne mõte, sest SK me võistlema ilmselt ei hakka ja Küpsis on juba piisavalt arenenud, et nüüd võiks keskenduda meie põhialale:)

Paar pilti ka:

Puu otsas:)

uus vaip:)

Meie teine puhas A1 - one more to go!!!

Minu hetke ajel tehtud otsus meid Luigele kirja panna osutus vägagi õigeks:) Oleksin võin ka laupäeval võistelda tegelikult:)

Igatahes hakkasin siis minema ja hommikul jälle vihastasin korralikult McDonaldsi peale - või noh ei vihastanud, aga... olin üsna kindel, et kella 10st saab juba burksi ka osta, aga ei - alles 11st. Krt küll. Tahtsin siis osta selle hommikusöögimuffini sealihaga, aga see olevat päris vürtsikas olnud... nujah, nagu aimasid, et mul on tegelikult kõht täis ja seekord vaid koerale maiust vaja. Võtsin siis hommikumuffini kanaga - see kana seal sees polnud küll päris see, mis vastaks minu ettekujutusele ideaalsest maiusest. Ja pealegi maksis see sai 2.30 - juustuburks maksab 1.-. Ühesõnaga, sucks big time. Nüüd jätan meelde, et tuleb ENNE võistlusi üks burks osta või hoopis Hesburgerisse minna. Mingi aeg oli teema selle ümber, mida need burgeri pihvid sisaldavad - sisaldagu mida tahes,  aga koera tõmbavad nad käima.

Sõitsime siis Luigele - olin seal varem toimkonnas olnud ja seega oli tee selge. Jõudsime kohale openi midiklassiks, nii et mul oli ilusti aega regada ja eluka pesa Britni kõrvale sisse seada. Ka Kristi Sipsuga seadsid end meie juurde sisse. Kõik A1 midid koos:)

Kohtunikuks oli Antonin Grygar Tshehhist.

Esimene rada tundus tutvudes ülimalt lihtne - rajal polnud ei kiike ega slaalomit ega ka mitte ühtegi sellist väga nipikat kohta. Kõvasti ma seda muidugi öelda ei julgenud, sest tavaliselt tuleb lihtsal rajal mingi eriti loll feil.

Veel üks suur pluss oli, et rada sai alustada koeraga koos. Meie number oli 15 ja kuidagi nii kiiresti läks see... umbes et starti nr.8 ja valmis panna nr.14. Oh joy! Tegin enne starti kontaktiharjutusi ja hüpatasin Küpsise soojendustõkkest üle.

Rada läks meil algusest peale üle ootuste hästi. Küpsis ei kadunud kordagi kuhugi ja oli kogu aeg kontaktne ja hingega asja juures. Super! Ma pean teda muidugi kogu aeg hüüdma - hopp-hopp-hopp-jookse-jookse-poom-pooooom-poom... jne jne. Igatahes tuli meile sealt meie teine puhas rada:) Juhuuu!!! Selline Küpsis mulle meeldib!

Mahtusime ilusti aega ka, kiiruseks aga tegelikult üldse mitte mingi suurepärane 3,74. Ja ma omast arust täiesti lidusin ja minu meelest oligi meil üsna kiire jooks. OK, sekundi või poolteist võibolla kaotasin A ja teist sama palju poomi peal, sest ma nõuan ikkagi kontaktpinna lõpus seisatamist. Poom on poom siis, kui tagakäpad on poomil ja esikäpad maas - siis tuleb kiitus stiilis "jee, hästi poom" ja alles siis järgmine tõke. A'ga samamoodi. Aga ikkagi oleme me aeglased, vaatasin RV võistluste tulemusi ja seal oli peaaegu kõikide koerte kiirus üle 4 ja osadel isegi 5 millegagi.

Teisele rajale tassiti kohale nii kiik kui ka slaalom. Slaalom... ma ei teadnud, mida oodata või mõelda, trennis sisehallis oli Küpsis ilusti slaalomi ära teinud, ümber slaalomi oli ka piisavalt vaba maad ja ühtegi ahvatlus lähedal polnud... ehk teeb ära. Samas panin end valmis ka selleks, et tuleb sealt saalomist lihtsalt läbi joosta.

Etteruttavalt ütlen, et nii ka läks ja DSQ meile tuli. Muidu rada jällegi oli joostav ja sai jälle ka koos koeraga alustada. Tunnel läks poomi alt läbi ja siis tuli ta saata teise tunnelisse ja ükskõik kumba tunneliauku. Alguses oli plaan ta nn tagantkätt tunnelisse saata, aga siis tundus mulle, et ta võib nii kogemata üle poomi otsa hüpaga ja otsustasin valsi teha hoopis. Kuni slaalomini läks kõik ilusti... kotist välja tuli slaalomisse keerata
ja ka slaalomis oli Küpsis peaaegu juba seda nägu, et teeb selle slaalomi ära, aga ei... milleks. Ma ei tea, mis pagana põhimõte see tal on, aga väljas slaalomit ta ei tee.
Kolm korda proovisime ja siis jooksin sealt lihtsalt edasi... rajal oli ka kiik, nii et ostustasin siis hoopis seda proovida. Kiige peale tuli Küpsis ilusti, seal ta muidugi uimas ja väga väga ettevaatlikult liikus, aga vähemalt maha ei hüppa. Nii et saime vähemalt vabas õhus kiike harjutada. Ja rada edasi läks jällegi väga hästi. Njah.

Igatahes saime II koha ja karika ja 1 kilo toitu ja mänguasja ka:) Britni sai 5kaga III koha, nii et kaks lontkõrva said poodiumile!!

Britni ja Küpsis oma karikatega:)

Autasustamine

Võistluste pilte ega videosid mul seekord pole, telefonil hakkas aku tühjaks saama ja ega seda polnud kellelegi eriti anda ka - kõik tuttavad olid ise võistlemas või siis rajal tööl.

Pean nüüd kiiremas korras alustama Küpsisega kiiruse- ja motivatsioonitreeninguid. Ma TEAN, et ta võiks olla palju kiirem ja mul see on vaja üles leida. Muidu pole meile A2 midagi teha. Kõigepealt tuleb sinna aga saada - ja selle nimel me siis nüüd treenimegi:)
 

Ja trennihooaeg algab... :)

Sellest nädalast oleme taas trennilainel. Tehtud on juba üks SK ja üks agility trenn.

Slaalomit ei olegi Küpsis õnneks ära unustanud - eile lidus nagu vana slaalomikunn ilusti slaalomi läbi. Ma just hakkasin mõtlema, kas see olin ikka mina, kes ütles, et slaalom on selline asi, mida mul pole vaja isegi väga kõvasti kontrollida ja kelle koer siis Pärnus slaalomist nii konkreetselt mööda tuli. Olin mina jah - aga hallis sees ikkagi tuleb slaalom ilusti välja:)

Küpsis oli eile trennis ka täitsa normaalne - oli üsna kontaktne ja isegi jooksis enda kohta päris kiiresti ja korralikult.

Panin ta mingi hetke ajel Luige võistlustele ka kirja. Eks näis;)