Laager 2012

Sel aastal käisime jälle Anne maakodus agility laagris:) Neljapäevast pühapäevani tõsist koeraelu:)

Mul oli seekord nii vähe trenne, kuna jäin enda registeerimisega hiljaks. Tegin kokku vaid 4 trenni, 2X SK ja 2X agility.
SK trenne tegi meie oma treener Anne. Harjutasime juurdetulekut, istumist-püsimist, mängimist. Lühikesed ja lõbusad trennid:)

Agility trenne andis Anne Savioja Soomest.

Siin ta on omas elemendis, keset agilityplatsi.

Esimese päeva rada oli täitsa tehtav... nuh, nüüdseks ma küll enam ei mäleta, kas saime selle ikka tehtud, aga ilmselt saime ikka. Ja pärast oli rally-rada ehk lihtsalt jooksmine for fun ja kiiruse peale.

Hästi tore koolitaja oli, seletas kõik ilusti lahti, et miks mingis kohas mingi võte parem on (jaagotus oli ta suur lemmik, seda me tegime tõkke alla ja tõkke peale) ja seletas ka seda, kuidas koer platsi näeb ja kuidas mina platsi PEAKSIN nägema. Koer peab mul kogu aeg nn käel olema ja samal ajal pean nägema (teise silmaga?) järgmist tõket.

Esimene märkus mulle oligi see, et jooksen rada ühe tõkke kaupa, mitte ei näe ja ei jookse tervet rada korraga. Nii oli jah, me pole kaua trenni teinud ja kartsin, et ei saa üldse midagi tehtud - sellepärast võtsingi üks tõke korraga. Mis muidugi on üldises plaanis viga.

Kusjuures muidu ma olin tubli ja tegin rada täpselt nii nagu ta ette näitas, kuigi oleksin oma peaga hoopis teistmoodi teinud.  Aga "we're here to learn the new tricks" - jeah, õige, nii et proovisin. Tegelikult ongi hea õppida ja proovida võimalikult palju erinevaid võtteid, sest ainult nii saab leida endale ja koerale kõige sobivamad ja kiiremad.

Rajal oli ka slaalom ja kuna me ikka endiselt slaalomit ei tee, siis olid ka Soome Annel omad abinõud: läbipaistavad plastikust kitsaid ribasid, mis sama loogika järgi, nagu võrgudki, slaalomi pulkade külge pannakse. Mulle see idee meeldis, need on kuidagi vähem märgatavad kui võrgud... koerale abiks, kuid minu meelest lihtsam peaks olema neid ära võtta ja koer peaks nagu slaalomi rutem selgeks saama. TAKO's neid ribasid pole küll kahjuks, nii et tagasi võrkude juurde.

See rally-rada oli mõnus jooksurada, aga minu pea seda muidugi ei võtnud, nii et olin ainuke, kes seda lõpuks ära ei teinudki... koer isegi jooksis ilusti, mul endal läks tõkete järjekord meelest. Apua!

Enne õhtusööki lugesin mina raamatut ja biigel keeras end magasmiskotti magama:)

chill telgis:)

Õhtuse istumise ajaks viisin biigli puuri ja telki ja istusin südamerahuga seltskonnas... kuni Jane tuli ja teatas, et Küpsis vist on väljas. Mina veel mõtlesin, et mida ta sogab, mul on koer metallpuuris + telgis - hehe ja no muidugi oligi Küpsis. Hullult rõõmus oli mind nähes, kohe kihutas minu juurde:D Puur oli ilmselt siis mul halvasti kokku pandud, kuigi kui telki läksin, oli puur ilusti terve ja telk oli ka nii, et katki oli ainult sisemine uks... Küps tegi Houdinit. Oi ma olin esimese hooga vihane, aga samas hea, et Küpsis ilusti ikka mind otsima tuli, mitte kuskile ajama ei pannud.

Siis aga viisin ta tõesti puuri ära, sest no tõesti - tema ei ole boss ja ei pea alati lõbutsema kui mina lõbutsen. Eesti Annegi ütles - sina lihtsalt paned ta ära ja ei kuule tema haukumist.

Järgmine päev oli meil vaja totaalne A3 rada teha. Mul jooksis juba rajaga tutvudes juhe TOTAALSELT kokku... no tõesti, Ülli näide, et kui õpid VI klassis ja pead XII klassi mataeksamit tegema minema, siis... jah, selline tunne see oligi.
Tegime osade kaupa isegi üht-teist ära, aga mingist sujuvusest ei olnud juttugi. Tõsine tiirutamine ja nii palju tagant-saatmisi, et ma lihtsalt jäin peale tõket 7 seisma, sest ei saanud enam mitte midagi aru.

Järgmine rada oli jälle see rally-rada ehk siis pimepööretes tiirutamine. Mulle pimepööre meeldib, kasutan seda palju ja nagu tuli välja, muudab see Küpsise ka kiiremaks... tegelikult iga koera pidi kiiremaks muutma. Küpsise puhul just see, et "he likes to hunt you" - nii et kui mina olen rajal temast ees, on tal motivatsioon suurem ja kiirus ka suurem.
Kusjuures, Soome Anne vastupidiselt Eesti Annele soovitas just rajal rohkem Küpsise nime kasutada ja teda pärast igat tõket kiita. Tegelikult see mõte on suht sama, kui mul kasutuselolev käskude korrutamine.
Kokkuvõttes siis Küpsis motivatsioon on suurem kui ma kas:
a) midagi räägin
b) rajal temast eespool olen.

Ja kusjuures on ka nii, et kohe, kui ma ta endast eemale saadan, paneb ta nina maha. Ja siis ka, kui tal kindlat käsku silme ees pole. Seda olen juba ammu märganud.

Huh, ja Küpsist tuleb ikka tõsiselt ka käituma õpetada. Ta nimelt leidis laagrist endale ühe veits pekingi koera meenutava looma, kellele ta siis lausa kaks korda kallale tormas. Appi kui häbi mul oli... Sorry, Jane, tõesti nii piinlik!

Õhtul oli lõkkeõhtu ja mul oli ka biigel lõkke ääres kaasas. Teised olid oma koerad ära viinud ja kuna Soome Anne on tõsine koerainimene, siis pani ta mind igasuguseid ülesandeid tegema, koeraga kontakti võtma, mängima ja uuris, kumb oli enne, kas mees või Küpsis ja mitmes koer mul Küpsis on ja küsis veel igasuguseid imelikke küsimusi:) Lõpuks mängis Küpsis ühe tema bordercollie Alliga:) Küpsis lidus elu eest, saba sirge ja haukus täiega - aga hoog oli sees, isegi rahva hulgast kostis, et ohoh, kus Küpsis jookseb:P Vot see kiirus on vaja platsile tuua.

Igatahes koer on siiani väsinud ja parim Küpsis teadupärast on väsinud Küpsis - nii et igat asja ette läinud pikk nädalavahetus!

Ja veel üks pilt: mina biigliga, Janette ja Dolly ja Kristi Lili ja Sipsuga:) Kuna meil kellelgi polnud pühapäeval trenne, siis hakkasime teistest varem minema ja Anne tegi meist pilti.

enne kojusõitu

Vot siis:) Veel mõned nädalad puhkust ja siis hakkab taas trennihooaeg:)

Nädalavahetuuuuus:)

Eile oli tõsine elukasõbralik laupäev. Juba hommikul vara käisime maal telki toomas ja Küpsis oli kaasa. Kuna õues sadas, siis põhitegevus oli Alari emalt toidu norimine ja igalt poolt majapidamisest toidu otsimine.

Nu anna vorsti!

Äkki om ahjus midagi söödavat?

Või äkki köögis?

Poosetamise pilt ka:)

Edasi läksime Tuljo juurde, kuhu jäime ikka päris pikaks ajaks. Küpsist võttis seal vastu Rex:)  Kuni vihma ei sadanud, jooksid koerad õues ja kui vihma sadama hakkas, kolis Rex kuuti ja Küpsis tuppa Tuljo ja Raineri poiste järel jooksma ja nendega mängima ja laualt süüa norima. Pilte on õuest ainult:)

Rex

Küps

Joovad ja vahivad:)

Küpsis ja Rex said omavahel üllatavalt hästi läbi, aga mõlemal on ikka hull vajadus tähelepanu keskpunktis olla. No ei saa paitada ainult ühte, kohe oli teine ka juures tiirlemas:)

Igatahes kui õhtul/öösel koju jõudsime, koperdas Küpsis magamistuppa ja kukkus jalapealt magama. Isegi ka täna on ta veel uimane... haigutab ja tuigub ringi:)

 

Küpsis ja Nero

Edel on Nero külas ja laupäeval võtsime elukatega ette ühe toreda jalutuskäigu:) Ede tegi ka hunniku pilte, mida saabki nüüd vaadata.

Sulps!

Pulganärimise aeg

Appi, must hüljes!

Kõrgele!

 

Ja alla.

Lebo!

                                                            

Nina ikka töös;)

Hei-hei, biigel vees!

Selline tore päev! Eriti fun oli, kui koerad leidsin mingi koha, kust sai Vabaõhumuuseumisse ajama panna... läksime neile siis järgi ja lõpuks jalutasimegi nendega sealt kaudu koju;) Koerad said omavahel ilusti läbi ja pärast oli Küpsis ikka korralikult väsinud:)

take-your-dog-to-work day

Reedel oli selline päev... nagu netiavarustest teada sain, peetakse seda juba alates aastast 1999:)
Võtsin siis ka neljajalgse tööle kaasa ja tegi temast meie kontori suurepärases esindusosas ühe pildi ka.

Muidu pidas Küpsis end üleval nagu ikka: imbus aeg-ajalt pesast ja toast välja, haukus valikuliselt inimeste peale ja noris sööki:)

Hiiumaal

Laupäeval käisin emaga Hiiumaal ja loomulikult oli ka Küpsis kaasas:)

Käisime söömas kohas nimega Lest ja Lammas:) Istusime väljas ja Küpsis sai lahtiselt joosta.

Kui magustoit toodi, oli Küpsis plaks ema juures kooki ja moosi norimas. Ja ema muidugi toitis teda:P

                                                      Katrin ja Küpsis kadakate vahel:)

                                                                      Nuhimeee!!

                                                                  Küpsis, siia!!

Selline tore päev siis!  

same shit, different day ehk Tubli AG Suvekarika II etapp. UPDATE!

9.06 toimus Loomade Hoiupaiga jalutusplatsil Tubli AG Suvekarika II etapp. Kohtunik Zvetlana Zolontikova. Panin meid sõna otseses mõttes viimesel minutil kirja siiski... kuigi mõtlesin pärast viimast võistlust, et mingi aeg ei võistle nüüd.
See oli nii väike võistlus, tõkked olid ka sellised naljakad... pulkade asemel mingi suvalised suusakepid ja kiik tundus täitsa papist olevat. Aga rajad said tehtud ja täitsa joostavad.
A0 oligi üldse ainult 3 koera: 1 mini, 1 midi ja 1 maksi.

Mingi aja pärast sain oma FB postkasti kirja Kairi Timuskilt, kes oli meie mõlemad jooksud linti võtnud. Panen nad siis ka nüüd siia üles.

Esimene jooks: esimesed 2 tõket tegime ja siis juhuu - nina maha ja biiglite erirajale jälle. Püüdsin temaga veel ikka mingitki kontakti saada, aga ei, lootusetu. Koera mööda platsi taga ajada pole just agility moodi... ühesõnaga, seda videot pole mõtet lõpuni vaadata. Panen ta siia vaid sellepärast, et kui me kunagi A3 oleme ja meid Eesti MM koondise koosseisu arvestatakse, siis hea naerda:D Unistada ju ikka võib, eks? :)

Oi kui pahane ma olin. Tahtsin ta vihaga sinnasamma hoiupaika jätta ja ise minema sõita :P No see küll ainult vastiku mõttega mängimine muidugi, sest tegelikult on ta ikka ju minu põikpäine lontkõrv:)

Teine jooks: hinne 4.
Sain Egelt enne ühe kanapalli maiuseks ja õppetunni, et Gouda juust, mis koera kodus pöördesse ajab, ei toimi samamoodi kodust väljaspool.
Ja seekord püsis Küpsis üsna nii ilusti rajal, nuuskis küll siit-sealt, tagantlõikamine läks minu süül nihu, aga muidu oli Küpsis siiski täitsa kontaktne ja üsna kiire... A otsa jäi ka hetkeks ringi vahtima, aga alla tulles jäi jälle ilusti seisma. Mul oleks nagu 2 erinevat koera.

Ma ei saa aru, mis toimub?
Pärast esimest jooksu olin ikka totaalselt liimist lahti ja nii Ege kui Kristin andsid mulle nõuandeid, mis nende puhul töötavad ja mida minagi võiksin katsetada. No näiteks õpetada koerale trikke, et ta rohkem minuga nagu klikiks... siis veel, et Küps on võistluskoeraks paks ja ideaalne oleks talle 2X päevas süüa anda. Natuke paks on ta tõesti, talvel andsin rohkem süüa, et ta paksem oleks... nüüd on talvekaal jäänud püsima. Tal hakkavad jube kergelt ribid läbi naha kumama ja see mulle ei meeldi... aga praegu on jah natuke plaan kaalu alla võtta.
Jah, kõik nõuanded on alati kulda väärt ja kuna Skip ja Tessy on mõlemad hästi kontaktsed koerad, siis mul on sealt kindlasti õppida... aga krt küll ma ei jõudnud ju kahe jooksu vahel õpetada trikke, muuta toitumisharjumusi, rohkem temaga tegeleda????? Mis siis on? Milles meie jooksmiste ebastabiilsus peitub????
 Ja juba teist võistlust järjest... miks ometi ei saa me end esimeseks jooksuks kokku võetud?? Ja mis teisel jooksul teistmoodi on siis???

Ma tõesti ei saa sellest aru... igatahes ilmselt enne augustikuud me ei võistle, keskendume hoopis slaalomi õppimisele ja kõige selle lihvimisele, mis lihvimist vajab.

Saime kokkuvõttes 3st koerast III koha, aga kuna autasustati alles võistluste lõpus, siis olin ma selleks ajaks juba ära läinud. Ege võttis mu auhinna ja siis trennis teisipäeval saan kätte!
Auhinnaks oli Platinumilt maiuseid ja mingi nn märgtoit tetrapakis. Küpsisele hullult maitses ja ehk isegi ostan seda veel kui poes ette satub.

Kokkuvõttes ausalt öelda mind enam selline võistluste käik ei rõõmusta. Koht kohaks, nänni on ikka tore saada, aga ma tean, et oleme võimelised paremini võistlema ja täitsa kohe pahandab, et ma ei oska seda võimelisust realiseerida.

Pärast võistlust läksime Umpsi juurde grillima:) Küpsiselegi kukkus nii vorstikesi kui ka liha ja ka laualt jõudis ta miskit pihta panna!

Ja õhtul oli Küpsis tõsiselt väsinud ja tänagi veel magab magusamalt kui muidu:) Parim Küpsis on väsinud Küpsis!

RV Agility võistlused 3.06

2.-3.06 toimusid Kalevi Keskstaadionil rahvusvahelised agility võistlused. Korraldaja A-Koer, kohtunik pr.Jiřina Máčková Tsehhist.
A0 (jah, me pole ikka veel A1) oli kavas pühapäeva hommikul kell 9.00. Kohutavalt vara ja suht vastik ilm oli ka, aga vedasime end ikka ilusti õigeks ajaks kohale.
Anne oli ka õnneks tulnud meid vaatama ja ta aitas meil ka rajaga tutvuda. Janette ja Emma olidki veel peale meie A0.

Midiklassis pidi alguses olema 4 koera ja neist 3 beaglet. Üks beagle ei saanud tulla ja niisiis pidid biiglite au kaitsma Küpsis ja Britni. Üritasime neid kõrvuti istuma panna ja pilti teha... aga välja tuli selline asi... ühel pool kuidagi palju tühja maad jäänud, a noh, point peaks selgeks saama siiski:)

Meie stardinumber oli 11. Ja kuna just see, kes ei tulnud, oli 10, siis olime mididest esimesena rajal. Vahet pole tegelikult... mul on tavaliselt nii, et ma närvitsen hommikul kodus ja närvitsen rajaga tutvudes, aga kui juba vaja rajale minna, siis enam sabistamiseks aega ei ole.

Esimene rada:
Rajaskeemi praegu netist ei leidnud, aga tegelikult pole sel ka vahet, sest jõudsime teha 6 esimest tõket ja siis läks Küpsis biiglite erirada tegema ehk siis läks sinna kuhu nina teda viis. Tõenäoliselt märkas ta ka platsi kõrval seisvat Alarit ja jooksis teda tervitama. Suutsin ta korraks veel tagasi kutsuda ja tegime ka tõkked 7 ja 8 ära, aga siis läks asi ikka väga käest ära ja ma ei hakanud ootama jääma kohtuniku vilesignaali, et aitab küll ja võtsin ise looma sülle ja jalutasin platsilt minema.
Jube häbi muidugi. Kõrvad lontis lonkisin Anne juurde tagasi. Anne lohutas, et eks Küpsis ongi selline... ja ka Britni läks sama rada - ikka beagle special.
Enda viga oli kindlasti jälle käskude ajastamine. Ilmselt peangi ma kogu aeg korrutama hopp-hopp-hopp-hopp-hopp... siis on tal KÄSK käes ja ehk ei nuhi.

Teine rada:
Tutvudes tundus oluliselt lihtsam kui esimene, aga vahepeal oli päris palju keerutamist peaaegu et ühe koha peal. Selliseid kohti ma kardan, siis on väga hea võimalus nina maha panna ja maha jättagi.
Aga tuli välja! Alar peitis end vaateväljast ära ja tegi video ka veel! Tänud!

Tähelepanekud:

*Parandada annaks kindlasti starti. KES KRT VARASTAB????? Hea oli, et õigel ajal märkasin. Sellist asja on meil ka varem ette tulnud... kuidagi on selline seos, et kui Küpsis stardis varastab, siis läheb meil jooks paremini kui siis, kui ta ilusti püsib.
Ilmselgelt ei tohi selline seos kestma jääda ja stardi kallal tuleb hakata vaeva nägema.

*Käskude korrutamine tiirutavatel tõketel. Hopp-hopp-hopp-hopp... ja kuigi tal käib see nina ikka aeg-ajalt maas, püsib ta rajal ja tõesti nagu mõikab, et peab tõkkele minema. Proovingi järgmine kord kohe esimesel rajal nii, äkki tal on tõesti vaja pidevat korrutamist.

*Käevahetus enne kahte viimast tõket. Jäin kohe rahule. Anne olevat mulle veel raja äärest karjunud, et vaheta kätt, aga lidusin elu eest ja ei kuulnud mitte midagi... ja tuli see käevahetus minu meelest väga ilusti ja sujuvalt välja, koer tuli ilusti õigele käele ja sealt oli teda väga hea ja loogiline viimastele tõketele juhtida.

Annelt saime ka kiita - ja see juba näitab, et midagi tegime hästi ka! Ja ise olen ka üsna rahul... või noh, ikka kripeldab see esimene jooks, aga mis siis ikka, hea et teinegi hästi läks!

Üks ülivahva pilt by Kevin Kalle Kell:

Ja Alari tehtud klõps autasustamiselt:) Kusjuures seda Fanjat ma olen võitnud ka ükskord!

Ja lõpuks veel ka tulemused:
http://www.akoer.eu/wordpress/wp-content/uploads/A0.pdf

Üks tore agility-päev! Motivatsioon võistelda on igatahes tagasi.
Kui Anne suvepuhkusele läheb ja iseseisvad trennid tulevad, siis võtan slaalomi ja kiige tõsisemalt käsile - tahaks juba A1... ammu oleks aeg ka iseenesest!

Nägudeni!