*Nänn Londonist*

Mu ema käis Londonis väikest puhkust veetmas ja nännikotis oli loomulikult ka Küpsisele kingitus: pimedas helendav pall. Fotosüüdistus küll veits udune, aga umbes-täpselt selline see pall on ja sellega on väga mõnus mängida:)

*agility ameerika mägedel*

Oleme Küpsisega tõelisel agility-ameerika-raudteel: koera motivatsioon tiirutab üles-alla ja samas taktis liigub ka minu tahtmine trenni teha.
Siin üks link jaanuari üleplatsitrennist, mis sel hetkel tundus mulle paras katastroof.



Ühesõnaga... see trenn jaanuaris tundus mulle katastroof, aga veebruari seisuga tundub päris OK olevat - just nii kohutavad on me mõned viimased trennid olnud.

Aga viimane iseseisev trenn oli jällegi üsna ilus: nuhkimist oli, aga samas ei kartnud Küpsis isegi kiigele üles joosta ja slaalomi-kunn on ta ka endiselt - peaaegu juba on need pulgad meil otse ja ta oskab täitsa kaugelt õigesti slaalomisse sisse joosta:)
Aga jah, vahepeal oli Küpsil raskekujuline kiigefoobia - saba jalge vahel ja kogu oma jõuga kündis kiigest kaugemale... vahepeal siis mitu trenni kiike üldse ei puudutanud ja esmaspäeval ei olnud enam mingit hirmu.
Harjutame veel nii, et kiik hooga alla ei lähe, tõke hoiab kiike üleval nii, et ainult on väike kolks ja allavajumine, aga meil aega rahulikult õppida küll, sest A1 ilmselt nii pea asja pole. Ja A0 kiike pole:)
Mis siis ikka, treenime edasi. Olen end viimasel ajal koeraga suheldes rahulikumaks sundinud ja üldse üritanud võimalikult positiivne olla... tuhnisin netiavarustes ja biiglite puhul pidi nn positive reinforcement parema tulemuse andma kui karm kord. Kusjuures jah... kas nüüd kuulekamaks, aga rõõmsamaks ja sõbralikumaks on Küpsis muutunud küll natuke:)
Ja veel avastasin, et isegi paaripäevane SPA-puhkus kutsub esile korraliku Küpsise-igatsuse. SPA's on muidugi mõnus, aga kõige parem on ikka siis, kui Küpsis kuskil nii paari meetri raadiuses tilbendab:)

*Edel külas*

Eile õhtul oli Küpsis Ede juures hoiul.

Alguses haukus, siis rahunes maha. Kui ma mingi 23+ järgi jõudsin, siis jälle haukus:)

Siin on mänguhoos Küps... ja loomulikult on ta kõigi oma nelja jalaga diivanil:P

On ikka ilus loom:)

*Eile 3 aastat tagasi*

15.02.2009 oli see tähelepanuväärne päev, kui Küpsise päriselt omale sain. Oli pühapäev, umbes 3 päeval kui Brit ta meile ära tõi:) Kaasa andis ta lisaks materjale kutsika kasvatamise kohta ja lause, et hoidke ja armastage seda väikest nööpsilma kogu südamest. Njah, kasvatusega on siin-seal üht-teist nihu läinud, aga ma hoian ja armastan seda väikest nööpsilma tõesti kogu südamest!

Mõned meenutused ka esimesest päevast kodus:)

Täitsa lõpp kui armas see neljajalgne ikka oli siis ja on praegu:) Minu väike armas musirull!!!

*KKK ehk Küpsis, Kummitus ja Külmapühad*

Kuna me pole jääkarud, siis väga pikalt praegu õues ei ole ja Küpsis on keskendunud aknalaual molutamisele ja õue vaatamisele.

Õues paneb mind imestama see, et oma käpakesi tõstab ta tõesti juba paariminutilisele jalutuskäigu järel, saan aru ka, et külm, aga vot nina - nina on ikka lumehanges ja maas ja nuuskimas. Müstika.

Ükspäev otsustasin üle pika aja käia Delfi naistekas. Tegin lehe lahti ja esimene asi, mis silma jäi, oli artikkel pealkirjaga "16 MÄRKI SELLEST, ET SU KODUS KUMMITAB". Üks punkt oli seal see, et loomad käituvad imelikult.
Igatahes õhtul olin kodus ja korraga Küpsis võpatas ja jooksis peitu kingariiulisse, kus ta kunagi varem käinud pole ja mis on tema jaoks ikka rohkem kui liiga kitsas. Ühesõnaga - meil kummitab.


Sellised lood!

*nuhib juba nagu Küpsis ehk nuhkimismasendus*

Ei ole nii, et blogi on ainult headest asjadest. Natuke depressiivset juttu peab ka ikka olema.
Ehk siis et mul on Küpsise nuhkimisest trennis kopp ees ja mõistus otsas. Mida ma ka ei teeks ja mis maiust ma ka ei kasutaks - aga tal on ikka nii, et saaks vaid nina maha. KOHUTAV.
Ja kõik teised koerad minu vaateväljas tunduvad olevat asjalikud, kontaktsed ja teotahtelised.
Anne ütles ükskord meie grupi viielisele, kes ka siin-seal nina maha pani, et juba nagu Küpsis. Minu koera nimest hakkab omadussõna saama: nuhkija = Küpsis. Jee.

Iseenesest tänane trenn kõige hullem polnud. Harjutasime tagantlõikamist - oli kohe 19 tõkkest koosnev rada ja mina jõudsin isegi esimesed 7 ära teha, siis tuli 2X järjest ühe tõkke ümber valssi teha ja seal jooksis juhe kokku. Küpsisega paras paar vist.
Alguses tegime poomi ja see tuli ka täitsa välja - Küpsis jääb juba ilusti lõppu seisma. Ma ainult ei tohi teda maiusega premeerida juhul, kui ta küll lõppu seisma jääb, aga poomi keskel nina maha paneb või muud moodi midagi tuksi keerab. Preemiat peab saama AINULT ja AINULT korrektse soorituse eest.

PS: Küpsis on muidu endiselt väga armas:) Magab praegu ilusti keras ja norskab kõvasti:)

LumeKüpsis

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
Katrin oma autoga välja ei saa... või kuidas see laul nüüd käiski.

Vahet pole, tähtis on see, et loom naudib olukorda täiega.